Tokyo metroo sariinirünnak (Subway Sarin Incident (地下鉄サリン事件, Chikatetsu Sarin Jiken) oli 20. märtsil 1995 Tokyos Jaapanis toimunud riigisisene terroriakt, mille sooritasid kultusliikumise Aum Shinrikyo liikmed. Hukkus 13 inimest ja tuhanded said mürgistusnähte või vajasid meditsiinilist abi.

Rünnaku käik

Hommikul kellade tipptunni ajal 20. märtsil 1995 lõid ründajad viis eri rongi mitu salongi, lastes välja silmapilkselt toimeainena toimivat sariini (sarin — surmav närvigaas). Rünnakud toimusid mitmel eri metrooliinil, sealhulgas Marunouchi, Hibiya ja Chiyoda liinidel. Sariini vabastamiseks kasutati väikeseid plastpakendeid või vihmavarju- ja kotimeetodeid, mis rebiti ja mille sisemus võimaldas gaasil vinguda tihedalt täis rongidesse.

Gaasi mõju oli kiire ja laastav: ohvrid kogesid silmade valulikkust, nägemishäireid, hingamisraskusi, teadvusekaotust ja mõnel juhul hingamispeetust. Kiire vastusimeetmete ja haiglaabi tulemusel päästeti paljud, kuid kokku suri rünnakute tagajärjel 13 inimest ning sadu said tõsiseid vigastusi.

Taust ja Aum Shinrikyo tegevus

Aum Shinrikyo oli asutatud 1980ndate lõpus Shoko Asahara juhtimisel ja esindas apokalüptilist, pseudo-religioosset liikumist, mis segas budismi, hinduismi ja uuspaganlikke elemente. Rühmitus toetas usku, et maailm ilmub peatselt kaosese ja et selle protsessi kiirendamine (sh massihävitusrelvade abil) aitab saavutada liikumise eesmärke.

Enne metroorünnakut oli sektil juba ajalugu keemiliste ja bioloogiliste rünnakute ning mõrvadega. Neid rünnakuid hulgas oli ka Matsumoto sariinirünnak 1994. aasta suvel, kus sariiniga tapeti ja vigastati inimesi. Aum püüdis toota mitmeid ohtlikke aineid, sh VX-nerivahendi ja botuliintoksiini, ning tegi ebaõnnestunud katseid bioterrorismi (nt antraksi- ja botuliinikatsed).

Uurimine, arreteerimised ja kohtuprotsessid

Pärast metroorünnakut algas ulatuslik politseioperatsioon ja kriminaaluurimine. Rünnaku läbiviimise ja rühmituse side selginemine viis kiiresti suurema läbimurdeeni: politsei peatas ja läbiotsis Aumi rajatisi ning vahistas palju sektiliikmeid. Uus info toetas sekti kui organiseeritud relvastatud rühmituse vastutust nii sariinirünnaku kui ka mitmete varasemate mõrvade eest.

Uurimise käigus arreteeriti lõpuks üle 200 isiku, sealhulgas rühmituse juht Shoko Asahara. Kohtuasjad olid pikkad ja keerulised; mitmetele juhtidele ja toimepanijatele mõisteti ranged karistused — kolmeteistkümnele Aum'i juhtkonnast mõisteti surmanuhtlus ja paljudele teisele määrati eluaegne vangistus või pikkülikaristused. Asahara ja mõned tema lähimad kaastöötajad leidsid lõpuks kohtulikult süüdimõistmise ning Shoko Asahara hukati 2018. aasta juulis.

Tagajärjed ja õiguslikud muudatused

  • Rünnak jättis Jaapani ühiskonda ja poliitikasse sügava jälje: kasvas avalik hirm, usalduse langus uute ja varjatud religioossete liikumiste suhtes ning suurenes surve riiklikule järelevalvele.
  • Seoses juhtumiga tugevnesid seadused, mis käsitlevad nii keemiarelvade kontrolli kui ka usuliste organisatsioonide läbipaistvust ja registreerimist. Parandati ka hädaolukorra reageerimise ja meditsiinilise evakuatsiooni protseduure.
  • Rünnak tõi kaasa metroo- ja ühistranspordi turvameetmete ülevaatamise, personalikoolituse ning kriisijuhtimise süsteemide tugevdamise nii Jaapanis kui ka rahvusvaheliselt.

Mõju ja pärand

Tokyo metroo sariinirünnak on üks häbiväärsemaid näiteid tsiviilelanike massiülest kuriteost keemiarelvade abil. See juhtum tuletas meelde keemia- ja biorelvaohtude reaalsust ning vajadust tugevate ennetus- ja reageerimismehhanismide järele. Samuti mõjutas see teadupärast maailma julgeoleku-, õiguskaitse- ja rahvatervisepraktikaid, edendades koostööd luure-, politsei- ja tervishoiuasutuste vahel selliste katastroofide ennetamiseks ning kahjude leevendamiseks.

Kuigi Aum Shinrikyo kui organiseeritud ja vägivaldne rühmitus kaotas pärast areste ja kohtuprotsesse suure osa tegevusvõimest, on juhtumiks jäänud hoiatus: radikaliseerumise, salakavalate relvastuskatsete ja religioosse ekstremismi kombinatsioon võib viia laastavate tagajärgedeni.