Saint-Clair-sur-Epte'i leping (911): Kaarel Lihtne, Rollo ja Normandia
Saint-Clair-sur-Epte (911): lugu Kaarel Lihtse ja Rollo kokkuleppest — leping, Rollo ristimine, Gisela, Normandia tekkimine ja viikingite mõju Prantsusmaal.
Saint-Clair-sur-Epte'i leping allkirjastati 911. aasta sügisel. See oli kokkulepe Kaarel Lihtne ja viikingipea Rollo vahel, mille eesmärk oli peatada rootsi- ja norra päritolu rändrahvaste sagedased rüüsteretked ja kindlustada Karolingide kuningriigi piirid. 911. aastal piirles Rollo juhtimisel viikingite vägi Pariisi ja Chartres'i; pärast frankide võitu Chartres'i lähedal 26. augustil algasid läbirääkimised, mida juhtis Reimsi peapiiskop Hervé. Lõpptulemuseks oli Saint-Clair-sur-Epte'i leping.
Taust
9. ja 10. sajandi lääne-Frankia oli viikingiröövlite surve all: rüüstamised mööda jõgesid ja rannikuid olid korduvad. Karolingide keskvalitsus oli nõrgenenud ja kohalikud juhid püüdsid leida püsivaid lahendusi. Lepinguid viikingitega sõlmiti selleks, et muundada rüüsteretked paigalseisvateks vastastikuse kasuga suheteks — anda maad ja ametlikud õigused vastutasuks truuduse ja kaitse eest.
Lepingu põhitingimused
- Maa-ala: Rollole anti alad Epte'i jõe ja mere vahel — see hõlmas ligikaudu tänast Ülem-Normandiat kuni Seine'i jõe piirkonnani.
- Poliitiline suhe: Rollo pidi andma kuningale lojaalsuse ja sõjalist abi kuningriigi kaitsmisel, sealhulgas rünnakute tõkestamiseks teistelt viikingitest rühmadelt.
- Religioon & perekond: heade suhete sümbolina nõustus Rollo ristimisega ja allikates mainitakse ka tema abiellumist kuningas Karli tütrega Giselaga; selle konkreetse abielu historicuslik tõepärasus on aga mõnedes allikates vaidlustatud.
- Majanduslik tugi: lepinguga kaasnesid ka elatusvahendite ja hüvede andmine Rollo ja tema kaaslastele, mis aitas neid paikseks olendina toita ja siduda feodaalse lojaalsusega.
Tagajärjed ja tähtsus
Lepingule järgnenud aastakümnetel muutusid Rollo juhtimisel elama asunud põhjameestest üha enam kohalikud maaomanikud ja valitsejad — sellisest segunemisest tekkisid hiljem normannid. Territoriaalne ulatus laienes hiljem ka Seine’i läände ning lõpuks moodustus Normandia hertsogkond, mille nimi tulenes selles uues kodus asunud põhjameestest.
Saint-Clair-sur-Epte'i kokkulepe oli esmatähtis, sest see tähistas viikingite integreerumise algust lääne‑Frankia poliitilisse ja usulisse süsteemi ning näitas, kuidas varjupaikade andmine ja feodaalsed lepingud võisid tuua püsivama stabiilsuse kui jätkuv sõjategevus.
Pärastlepingu sündmused
Lepingu sõlmimise ajal oli Bretagne jätkuvalt ebapüsiv: pärast kuningas Alan I surma okupeeris osa Bretagne'i viikingite rühmitusi. Alan I pojapoeg Alan II saabus 10. sajandi 30. aastatel tagasi Inglismaalt ja 930ndate lõpus suutis ta hakata viikingid Bretagne'ist välja suruma; selle perioodi jooksul toimusid ka võimuvõitlused Cotentini poolsaare üle, mis lõpuks sattus Normandia mõjuvälja. Normandia ja Bretagne ajalugu ristis end veel pikalt, kuni mõlemad alad selgema poliitilise struktuuri said.
Normannide järglastest kasvas hiljem välja jõuline aadlikord, kelle seast tõusis tähtsaimaks 11. sajandi lõpus William I — hilisem Normandia hertsog, kes 1066. aastal vallutas Inglismaa. Saint-Clair-sur-Epte'i lepingut võib seega pidada üheks pöördepunktiks Lääne-Euroopa keskaegses ajaloos, mis aitas luua uue rahvusliku ja kultuurilise identiteedi — normannid.
Märkused: mõnede üksikasjade, näiteks Rolloga seotud abielu ja täpsete maapiiride kohta, on ajaloolistes allikates eriarvamusi; teadusuuringud on selle teema kohta jätkuvalt aktiivsed.
Küsimused ja vastused
K: Milline oli Saint-Clair-sur-Epte'i leping?
V: Saint-Clair-sur-Epte'i leping oli leping, mis sõlmiti 911. aastal Karli Lihtne ja Rollo, ühe Neustrias elanud viikingite juhi vahel. Selles anti Rollole kogu maa Epte'i jõe ja mere vahel, vastutasuks tema lojaalsuse eest.
K: Kes juhtis läbirääkimisi, mille tulemusel sõlmiti see leping?
V: Reimsi peapiiskop Hervé juhtis läbirääkimisi, mille tulemusel sõlmiti see leping.
K: Mida lubas Rollo selle lepingu raames Karlile?
V: Selle lepingu osana lubas Rollo Karlile oma lojaalsust, mis hõlmas ka sõjalist abi tema kuningriigi kaitseks. Samuti nõustus ta end ristima ja abielluma kuningas Karli tütre Giselaga.
K: Milline territoorium oli selle lepinguga hõlmatud?
V: See leping hõlmas peaaegu kogu Ülem-Normandiat kuni Seine'i jõeni ning hiljem laienes see läände, väljapoole Seine'i jõge, moodustades Normandia hertsogkonna.
K: Millal suri Alan I?
V: Alan I suri enne selle lepingu sõlmimist või umbes siis, kui see leping sõlmiti.
K: Kuidas sai Alan II tagasi kontrolli Bretagne'i üle? V: Umbes 937. aastal naasis Alan II Inglismaalt ja ajas need viikingid Bretagne'ist välja, mis toimus 939. aastal. Selle aja jooksul kaotas Bretagne Cotentini poolsaare ja Normandia sai selle tagasi.
Otsige