TWA lend 800 (1996): plahvatus, uurimine ja tagajärjed

Trans World Airlines'i lend 800 (TWA 800) oli 17. juulil 1996. aastal John F. Kennedy rahvusvahelisest lennujaamast Pariisi-Charles de Gaulle'i lennujaama suunduv regulaarlend. Lennuk oli Boeing 747-100. Lennuk plahvatas vaid 12 minutit pärast õhkutõusu. See kukkus Atlandi ookeani East Moriches'i lähedal New Yorgis. Põhjuseks määrati säde, mis süütas keskmist tiiva kütusepaaki. Ükski pardal olnud 230 inimesest ei jäänud ellu. See on endiselt USA ajaloo suuruselt kolmas surmaga lõppenud lennuõnnetus.

Õnnetuse kulg

Lennuk lahkus JFK lennujaamast õhtupoolikul, kõrgemale lennule tõusmise faasis toimus ootamatu ja võimas plahvatus. Reisil oli kokku 230 inimest (reisijad ja meeskond). Lennuki tükkideks rebenemine toimus õhus ja suurem osa jäätmeid ja inimjäänuseid leiti ookeanist ja ranniku lähedalt hajutatultalarena. Päästeametid, merevägi ja hulgad vabatahtlikud osalesid pääste- ja taastetöös – tuvastati ja üles korjati laialdane hulk tükkidest, isikuandmeid ja inimjääke.

Uurimine ja järeldused

Uurimist juhtis USA rahvusvaheline uurimisasutus NTSB, koostöös FBI ja teiste asutustega. Uuring hõlmas lennuki metalliuuringuid, pardarekorderite analüüsi, üle 700 tunnistaja ütluste kogumist ning laiaulatuslikke katseid ja simulatsioone.

NTSB jõudis 2000. aastal järeldusele, et õhus toimunud lennuki lõhkemise põhjuseks oli keskmise tiiva kütusepaagi (center wing tank, CWT) sees toimunud plahvatus, mis tekkis kütuse-õhu segu süttimisest. Kõige tõenäolisemaks süttimise allikaks määrati elektriline säde või lühis väljaspool paaki, mis põhjustas elektrikaare paagis läbi mingi tundmatu tee; NTSB ei suutnud kindlaks teha üht konkreetset üksikut puudutavat juhtmeviga, mis 100% kindlaks teha oleks olnud.

Uurimisel õnnestus rekonstrueerida plahvatuse mehhanism: kütusepaagis oli ära tekkinud tuleohtlik kütuseaurude ja õhu segu (sagedamini keskmises tiiva paagis, mis oli osaliselt tühi ja kuumenenud), ning piisav väline energiaallikas – elektrisäde – andis ignitsiooni.

FBI osalus ja alternatiivsed teooriad

Algusest alates uuris FBI ka võimalust, et lennukale võis olla tabanud rakett või mingi kuritegelik toime. Suur hulk avalikku tähelepanu ja meedia spekulatsioone tekitas alternatiivseid teooriaid. Pikk ja põhjalik kriminaaluuring ei leidnud usaldusväärseid tõendeid välist välislaengut või relvastatud ründamist kinnitavate tõendite kohta. NTSB ja FBI lõplikud aruanded välistas keskkitevälise süü (nt rakett) kui tõenäolise põhjuse.

Siiski on juhtum jätnud ruumi teooriatele ja kriitikale; osa lähedastest ja avalikkusest on pikka aega kahtlenud uurimise täiuslikkuses ning konspiraatsiooniteooriad püsivad teatud ringkondades.

Mõju lennundusturvalisusele ja regulatsioonid

• Uurimine tõi esile probleeme vananeva lennuki elektrisüsteemide ja juhtmestike hooldusega ning kütusepaakide plahvatusohtlikkuse olukorras, kus paagis on kütuseauru ja kuumust.
• Järgnesid mitmed ohutusmeetmed ja regulatiivsed muudatused: FAA ja rahvusvahelised õhusõidukite ohutusorganisatsioonid rakendasid rangemaid nõudeid juhtmestike kontrolliks, kütusepaakide isolatsiooniks ja turvalisuse hindamiseks.
• Pikaajalisem ja laiaulatuslikum tulemus oli kütusepaakide inertimise (õhust vähendatud hapnikusisaldusega keskkonna loomine paakis, nt lämmastikuga) lahenduste väljatöötamine ja soovituslik/õiguslik survestamine nende kasutuselevõtuks suuremates reisilennukites. FAA väljastas hiljem eeskirjad ja meetmed, mis viisid lõpuks selliste tehnoloogiate laiemale kasutuselevõtule.

Taastamine, black boxid ja õiguslikud tagajärjed

Uurimisel suudeti merepõhjast välja tuua tähenduslik osa lennuki jäänustest, sealhulgas pardarekorderid (musta kasti) – need andsid olulise informatsiooni õnnetuse viimaste minutite kohta. Järgnesid ka hulk tsiviilnõudeid ja kohtuasju vastu lennufirmale ja osade tarnijatele; paljud ohvrite pered nõudsid vastutuse ja kompensatsiooni selgitamist. Kohuslikes ja ettevalmistavates menetlustes oli keerulisi tehnilisi ja faktipõhiseid vaidlusi.

Mälestus ja püsiv mõju

Õnnetus jättis sügava jälje ohvrite lähedastele, kohalikele kogukondadele ja laiemalt lennundussektorile. Aastal 1997 ja hiljem toimusid mälestusüritused ja mälestuspaigad, kus lähemaid mälestatakse ning asetatakse lilli ja nimeplaate. Juhtum mõjutas avalikku arutelu lennuohutuse, ametkondade läbipaistvuse ja uurimise rahvusliku tähtsuse üle.

Kokkuvõte

TWA Flight 800 on meeldejääv nii oma traagilisuse kui ka sellepärast, et juhtum sundis üle vaatama lennunduse ohutusnõudeid, juhtmestike hoolduse standardeid ning kütusepaakide plahvatusohtude vähendamise tehnoloogiaid. Kuigi plahvatuse otsene mehhanism ja kütusepaagi sisemine süttimine kinnitati, ei leitud ühte kindlat tekkemehhanismi (üht konkreetset juhtme lühist), mis oleks 100% tõestanud üheainsa süüteallika olemasolu. Uurimise tulemused ja järeldused on mõjutanud reegleid ja tehnoloogiaid, mis on suunatud sarnaste õnnetuste riski vähendamisele tulevikus.

Otsing