Tomorrow Never Knows [[Tomorrow Never Knows]]
Tomorrow Never Knows on laul The Beatlesi albumilt Revolver, mis pärineb aastast 1966.
John Lennon kirjutas selle loo, tuginedes oma lugemisele raamatust "The Psychedelic Experience", milles kohandati Tiibeti surnute raamatut LSD "kasutusjuhendiks", mille eesmärk oli anda kasutajatele omamoodi religioosne kogemus. Laulu pealkiri tuli tema bändikaaslase Ringo Starri järgi, kes oli tuntud oma veidrate, kuid läbinägelike kommentaaride poolest elu kohta.
Lennon soovis, et Beatlesi laulu salvestuse täienduseks kõlaks munkade lauluhääl. Seda ei olnud võimalik teha, kuid Lennoni häält mängiti läbi spetsiaalse kõlari (mida nimetatakse Leslie-kõlariks), et anda sellele trillerdav heli, nagu mäe otsast hüüdev hääl. Teised helid plaadil tulid lindilindilt, mida mängiti üha uuesti ja uuesti, ning sitarilt.
Laulu on salvestanud ka teised artistid. 1990ndatel ilmus tantsuline cover-versioon.
Küsimused ja vastused
K: Kes kirjutas laulu "Tomorrow Never Knows"?
V: John Lennon kirjutas laulu Tomorrow Never Knows.
K: Mis oli laulu inspiratsiooniallikas?
V: Laulu inspiratsiooniallikaks oli The Psychedelic Experience, mis kohandas Tiibeti surnute raamatut LSD "kasutusjuhendiks".
K: Millal see ilmus?
V: Laul ilmus 1966. aastal The Beatlesi albumil "Revolver".
K: Kust pärineb pealkiri?
V: Pealkiri tuli Ringo Starrilt, ühelt John Lennoni bändikaaslaselt, kes oli tuntud oma veidrate, kuid teravmeelsete kommentaaride poolest elu kohta.
K: Kuidas tekitasid nad heli, mis meenutab munkade laulmist?
V: Ei olnud võimalik salvestada tegelikke munkade laulmist, nii et Lennoni hääl mängiti läbi spetsiaalse kõlari, mida nimetatakse Leslie-kõlariks, et anda sellele vinguv heli nagu mäe otsast hüüdev hääl.
K: Milliseid muid helisid kasutati plaadil?
V: Plaadil kasutati ka teisi helisid, näiteks korduvalt mängitud helilint ja sitar.
K: Kas keegi teine on seda laulu salvestanud?
V: Jah, teised artistid on salvestanud selle loo oma versiooni, sealhulgas 1990ndatel ilmunud tantsuline cover-versioon.
