Transkriptsioon (muusika)
Muusikaline transkriptsioon on olemasoleva, varem nootimata jäänud muusikapala nootimine. Muusikud on sageli eriarvamusel, mida tuleks nimetada "transkriptsiooniks" ja mida "arranžeeringuks". Tavaliselt on transkriptsioon otsene nootatsioon allikast, samas kui muusik, kes teeb arranžeeringu, võib muusikasse lisada uusi tõlgendusi (st muuta instrumentatsiooni, reharmoniseerimist või isegi teose uut jaotust, nagu cover-laulude puhul). Transkriptsioon, nagu Klapuri kirjutab, eeldaks, et kõigi helisündmuste helikõrgus, ajastamine ja instrumentatsioon oleks lahendatud; nii raske kui see mõnel juhul ka ei ole, määratletakse see eesmärk tavaliselt ümber nii, et transkriptsioon kujutab endast võimalikult paljude helikomponentide või muusikasignaali mõne hästi määratletud osa (nt domineeriv meloodia või kõige silmapaistvamad trummihelid) märkimist.
Transkriptsioone saab koostada igasuguse muusika jaoks, et aidata esitajal teoseid õppida. Transkriptsioonid on levinud näiteks jazzmuusikas (mis koosneb tavaliselt improvisatsioonist) ja folkmuusikas, mida traditsiooniliselt õpetatakse ühelt põlvkonnalt teisele kuulamise ja jäljendamise teel. 20. sajandi alguses hakkasid mõned heliloojad huvituma oma maade traditsiooniliste rahvalaulude üleskirjutamisest. Béla Bartók ja Zoltan Kodaly Ungaris ning Cecil Sharpe ja Ralph Vaughan Williams Inglismaal transkribeerisid eelkõige erinevaid rahvalaule, mida nad kuulsid oma riikide külades laulvat.
Kohandamine
Mõnikord tehakse ümberkirjutusi praktilistel põhjustel. Mozart tegi transkriptsioone mõnest oma ooperi muusikast, arranžeerides neid väikestele pillirühmadele, et neid saaks mängida rahva meelelahutuseks. Stravinski transkribeeris klaverile mõned oma ballettmuusika teosed, nt "Kevadriitus" klaveriduole ja mõned tantsud "Petruškast" klaverisoolole. Seda tüüpi transkriptsioone nimetatakse sageli "reduktsiooniks": suure teose lihtsustamine väiksema ansambli või solisti esitamiseks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on muusikaline transkriptsioon?
V: Muusikaline transkriptsioon on olemasoleva, varem nootimata jäänud muusikapala noodikirjeldus.
K: Mille poolest erinevad transkriptsioonid arranžeeringutest?
V: Transkriptsioonid on allika otsene notatsioon, samas kui arranžeeringud võivad sisaldada muusikasse uusi tõlgendusi, näiteks instrumentatsiooni muutmist, reharmoniseerimist või teose sektsioneerimist.
K: Millised on mõned tavalised muusikatüübid, mille jaoks tehakse transkriptsioone?
V: Transkriptsioone võib luua igasuguse muusika jaoks, kuid need on tavalised jazzmuusika (mis koosneb tavaliselt improvisatsioonist) ja pärimusmuusika puhul, mida traditsiooniliselt õpetatakse ühelt põlvkonnalt teisele kuulamise ja jäljendamise teel.
K: Kes olid mõned märkimisväärsed isikud, kes transkribeerisid traditsioonilisi rahvalaule 20. sajandi alguses?
V: Béla Bartَk ja Zoltan Kodaly Ungaris ning Cecil Sharpe ja Ralph Vaughan Williams Inglismaal transkribeerisid eelkõige mitmesuguseid rahvalaule, mida nad sel perioodil külades lauldi.
