Vokaalide pikkus
Vokaalide pikkus on keelte tunnus, kui see, kui kaua häälikut sõnas räägitakse, võib luua täiesti erineva sõna. Kuigi see on omadus paljudes keeltes, nagu jaapani, araabia, hawaii, klassikaline ladina keel ja tai keel, on ka palju keeli, kus seda omadust ei ole.
Selle näiteks on jaapani sõnad chizu, millel on lühike vokaal (lühikest aega räägitud häälik), ja chīzu, millel on pikk vokaal (pikka aega räägitud häälik). Ainus erinevus, mida on kuulda, on see, kui kaua häälikut "I" räägitakse. See, kui kaua vokaali räägitakse, võib tekitada kaks täiesti erinevat sõna. Chizu tähendab "kaart", samas kui chīzu "juust".
IPA kasutamisel kasutatakse koolonit (:), et näidata, et selle ees olev häälik on pikk häälik. Näiteks chizu kirjutatakse IPA-s /t͡ɕizɯ/, kuid chīzu kirjutatakse /t͡ɕi:zɯ/.
Kui vanas inglise keeles oli vokaalide pikenemine, siis enamikus tänapäeva inglise keele murretes seda ei ole. Näiteks sõnadel God ja good oli varem sama häälik, kuid vokaali good (/go:d/), mis oli pikk vokaal, öeldi pikemalt kui God (/god/), mis oli lühike vokaal. Kuigi tänapäeva inglise keele vokaalide kõla on väga erinev vanainglise keele omast, saavad lugejad sageli aimu sellest, kuidas vokaalid varem kõlasid, inglise sõna õigekirja põhjal, mis näitab sageli pigem sõnade ajaloolisi juuri kui nende praegust hääldust. Vanainglise pikad vokaalid võidi kirjutada vokaali peal oleva ribaga, nagu näiteks gōd (good). Hiljem, kesmeinglise ajal, kasutati pikkade vokaalide kirjutamiseks muu hulgas kahe vokaaliga koos kirjutamist, nagu näiteks book või break, ja vaikset "E"-d sõna lõppu, nagu näiteks hate. Need vokaalid olid kõik pikad vokaalid kuni inglise keele suure vokaalide vahetumiseni, mille käigus muutusid inglise keele vokaalid kõlama hoopis teisiti kui varem.
Klassikalises ladina keeles oli nii vokaalide kui ka konsonantide pikenemine ning pikkade vokaalide kohal oli makron ehk sirge horisontaalne joon. Klassikalises ladina keeles olid ānus (/ˈaː.nus/), annus (/ˈan.nus/) ja anus (/ˈa.nus/) kõik erinevad sõnad. Ānus tähendab "tagumik", annus tähendab aastat ja anus tähendab vana naist. Tänapäeval ei suuda ükski romaani keeltest, mis on ladina keele tütarkeeled, eristada sõnu vokaalide pikkuse järgi, kuigi itaalia keeles saab sõnu eristada konsonantide pikkuse järgi: /anno/ "aasta", /ano/ "anus". Ka itaalia keeles on vokaalide pikenemine häälikuga lõppevates silpides, kuid vokaalide pikkus ei saa teha vahet kahe sõna vahel nagu ladina keeles.
Küsimused ja vastused
K: Mis on vokaalide pikkus?
V: Vokaalide pikkus on keelte tunnus, kus see, kui pikalt häälikut sõnas öeldakse, võib luua täiesti erineva sõna.
K: Millistes keeltes on see omadus olemas?
V: Seda omadust võib leida paljudes keeltes, näiteks jaapani keeles, araabia keeles, hawaii keeles, klassikalises ladina keeles ja tai keeles.
K: Kas te oskate selle kohta näiteid tuua?
V: Üks näide selle kohta on jaapani sõnad chizu ja chīzu. Ainus erinevus nende kahe sõna vahel on see, et chīzu-s räägitakse pikemalt kui chizu-s häälikut. Chizu tähendab "kaarti", samas kui chīzu tähendab "juustu".
K: Kuidas näidata pikki vokaale, kui kasutame IPA-d?
V: IPA-d kasutades kasutatakse koolonit (:), et näidata, et sellele eelnev vokaal on pikk vokaal. Näiteks chizu kirjutatakse IPA-s /t͡ɕizɯ/, kuid chīzu kirjutatakse /t͡ɕi:zɯ/.
Küsimus: Kas inglise keeles on mingeid häälikute pikenemisega seotud omadusi?
V: Vanaeesti keeles oli mõningaid vokaalide pikenemisega seotud tunnuseid, kuid enamik tänapäeva inglise keele murdeid seda tunnust enam ei kasuta. Vanaeesti keeles kasutati pikkade vokaalide kirjutamiseks muu hulgas kahe vokaaliga koos kirjutamist, nagu book või break, ja vaikset "E"-d sõna lõppu panemist, nagu hate (vihkan). Kõik need muutused toimusid kuni suure vokaalide nihkumiseni, mis muutis vokaalide kõla drastiliselt varasemast.
K: Kuidas eristas klassikaline ladina keel sõnu nende pikkuse järgi? V: Klassikalises ladina keeles kasutati makroone, mis on sirged horisontaalsed jooned pikkade vokaalide kohal, et eristada sõnu nende pikkuse järgi. Näiteks Ānus (/ˈaː.nus/), annus (/ˈan.nus/) ja anus (/ˈa.nus/) on kolm erinevat sõna, millel kõigil on erinev tähendus, kuigi nende hääldus on sarnane, sest nende vokaalide erinev pikkus on märgitud nende kohal olevate makronitega. Ānus tähendab "tagumik", annus tähendab vastavalt aastat ja anus tähendab vana naist .
Küsimus: Kas mõnes romaani keeles on veel säilinud vokaalide pikkusel põhinevaid eristavaid tunnuseid ? V: Ei , ükski romaani keeltest , mis on ladina keele tütarkeeled , ei suuda sõnu eristada vokaalide pikkuse järgi , kuigi itaalia keeles on konsonantide pikenemine olemas . Ka itaalia keeles on mingisugune vokaalide pikenemine, kuid see ei saa teha erinevusi kahe sõna vahel nagu ladina keeles.
