Walther Flemming
Walther Flemming (21. aprill 1843 - 4. august 1905) oli saksa bioloog ja tsütogeneetika rajaja.
Värvaineid kasutades suutis ta leida struktuuri, mida ta nimetas kromatiiniks. Ta tuvastas, et kromatiin on seotud niiditaoliste struktuuridega rakutuumas - kromosoomidega (mis tähendab värvilist keha). Edouard Van Beneden (1846-1910) oli neid täheldanud ka iseseisvalt.
Flemming uuris rakkude jagunemise protsessi ja kromosoomide jagunemist tütartuumadele, mida ta nimetas mitoosiks, mis tuleneb kreeka keelest ja tähendab niiti. Siiski ei näinud ta jagunemist identseteks poolteks, tütarkromatiidideks. Ta uuris mitoosi nii elus kui ka värvitud preparaatidel, kasutades bioloogilise materjalina salamandrite uimed ja lõpusedelid. Need tulemused avaldati esmalt 1878. aastal ja 1882. aastal teedrajavas raamatus "Zellsubstanz, Kern und Zelltheilung" (1882; Raku aine, tuum ja raku jagunemine). Oma avastuste põhjal oletas Flemming esmakordselt, et kõik raku tuumad pärinevad mõnest teisest eelkäijast (ta lõi Virchow' omnis cellula e cellula järgi fraasi omnis nucleus e nucleo).
Flemming ei olnud teadlik Gregor Mendeli (1822-1884) töödest pärilikkuse kohta, mistõttu ta ei seostanud oma tähelepanekuid geneetilise pärilikkusega. Kaks aastakümmet möödub, enne kui Flemmingi töö tähtsus Mendeli reeglite taasavastamisega tõeliselt mõisteti. Tema avastust mitoosi ja kromosoomide kohta peetakse üheks kõigi aegade 100 tähtsaima teadusliku avastuse seas ja üheks 10 tähtsaima avastuse seas rakubioloogias.
Walther Flemming
Walther Flemmingi 1882. aastal avaldatud joonis Chironomus'e (sääskede) süljenäärme rakust. Tuum sisaldab polüteenseid kromosoome nagu Drosophila kromosoomid.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Walther Flemming?
V: Walther Flemming oli saksa bioloog ja tsütogeneetika rajaja.
K: Mida ta avastas?
V: Ta avastas kromatiini, mis on korrelatsioonis niiditaoliste struktuuridega rakutuumas - kromosoomidega (st värvilise kehaga). Ta uuris ka rakkude jagunemise protsessi ja kromosoomide jaotumist tütartuumadesse, mida ta nimetas mitoosiks, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast "niit".
K: Mida täheldas Edouard Van Beneden?
V: Edouard Van Beneden täheldas rakutuumas samu niiditaolisi struktuure, mida Walther Flemming tuvastas kromatiinina.
K: Millist bioloogilise materjali allikat kasutas Flemming oma uuringutes?
V: Flemming kasutas oma uuringutes bioloogilise materjali allikana salamandrite uime ja lõpuseid.
K: Millise fraasi lõi Flemming Virchowi avalduse põhjal?
V: Virchow' avalduse "omnis cellula e cellula" põhjal lõi Flemming fraasi "omnis nucleus e nucleo".
K: Kes avastas Mendeli reeglid uuesti kaks aastakümmet pärast Flemingi tööd?
V: Kaks aastakümmet pärast Flemingi avastusi avastati uuesti Gregor Mendeli (1822-1884) töö pärilikkuse kohta.
K: Kuidas peetakse Flemingi avastust tänapäeval?
V: Tänapäeval peetakse Flemingi avastust mitoosi ja kromosoomide kohta üheks kõigi aegade 100 tähtsaima teadusliku avastuse hulka ja üheks 10 tähtsaima avastuse hulka rakubioloogias.
