Wired — ingliskeelne tehnoloogia- ja kultuuriajakiri (Condé Nast)

Wired — Condé Nast'i ingliskeelne tehnoloogia- ja kultuuriajakiri: süvianalüüsid, innovatsioon, poliitika ja kultuuri muutused. Veebis ja trükis; osa sisu tasuline.

Wired (nimega WIRED) on ingliskeelne ajakiri. Seda antakse lugejatele välja kord kuus. Nad panevad oma väljaanded ka internetti, oma veebilehele. Nende autorid kirjutavad poliitikast, majandusest ja sellest, kuidas uus tehnoloogia muudab kultuuri. Ajakiri kuulub ettevõttele Condé Nast ja selle peakorter asub San Franciscos, Californias.

Neil on ka muid ajakirju nagu Wired UK, Wired Italia jne. Oma esimeses "kolofonis" ütlesid nad, et kanadalane Marshall McLuhan on nende "kaitsepühak". Alustades oli ajakirja toimetuse mõju kõige tugevam "tehno-utopistlikust" kraamist.

Veebisaidil on tasuline sein, mis maksab 20 USA dollarit aastas. Ajal, mil ajakiri kuulus Condé Nastile, hoolitses veebilehe eest Wired News.

Ajaloost ja taustast

Wired asutati 1993. aastal ja selle taga olid mitu tehnoloogia- ja meediamaastikul tuntud inimest, sealhulgas Louis Rossetto ja Jane Metcalfe; üks esimestest toimetajatest oli Kevin Kelly. Ajakiri kasvas kiiresti tuntuks oma julge kujunduse, graafilise stiili ja fookusega tehnoloogia, teaduse ja kultuuri ristumisele. 1990ndatel kujunes Wired sümboliks neti- ja digitaalse revolutsiooni kirjeldamisel ning ajakirja lähenemine oli alguses tugevalt optimistlik ja „tehno-utopistlik“.

Sisu ja fookus

Wired kajastab laialt tehnoloogiat ja selle mõju ühiskonnale. Peamised teemavaldkonnad on:

• uued tehnoloogiad ja innovatsioon;
• äri ja majandus, mis on seotud tehnoloogiaettevõtetega;
• poliitika ja privaatsus, sealhulgas küberturvalisus;
• teadus ja teadussaavutused;
• disain, kunst ja popkultuur, kus tehnoloogia mõjutab igapäevaelu.

Ajakiri on tuntud nii põhjalike longform-juttude, uuriva ajakirjanduse kui ka visuaalselt tugeva kujunduse poolest. Hoolimata esialgsest utopistlikust tooniast on Wired aastate jooksul muutunud kriitilisemaks ja analüütilisemaks — kajastatakse nii tehnoloogia võimalusi kui ka riske.

Väljaanded ja rahvusvaheline haare

Lisaks USA trükiväljaandele ilmuvad mitmed rahvuslikud ja keeleversioonid, mis keskenduvad kohalikele tehnoloogiavaldkondadele ja kultuurile. Rahvusvahelised väljaanded aitavad viia Wiredi

Veeb ja tellimismudel

Wired on tugevalt digitaalselt kohal: lisaks trükiväljaandele ilmub suur osa sisust veebis. Veebilehel on tasuline sein (paywall), mille kohta artiklis mainitud hind on 20 USA dollarit aastas — tasuline sisu annab juurdepääsu pikematele lugudele, eksklusiivsele materjalile ja reklaamideta lugemiskogemusele. Veebi uudisteosakond (Wired News) on vastutanud reaalajas kajastuste ja tehnoloogiakomentaaride eest.

Mõju ja tunnustus

Wired on mõjutanud avalikku arutelu tehnoloogia rollist ühiskonnas ja aidanud tõsta esile nii uusi ideid kui ka probleeme, nagu andmekaitse, algoritmilised mõjud ja tehnoloogia reguleerimine. Ajakiri on pälvinud mitmeid ajakirjandusauhindu ning selle pikad artiklid ja uuringud on tihti viiteallikateks nii teadus- kui meediakeskkondades.

Kriitika ja areng

Nagu paljud suured meediabrändid, on ka Wired saanud kriitikat — nii algse eliitsema tooni kui ka mõnikord kommertsialiseerumise ja reklaamisuhkru pärast. Samas on ajakiri kohanenud digiajastu nõudmistega: on muudetud toimetuslikke vorme, rõhku digitaalsetele platvormidele ning arendatud tasulise sisu mudelit, et säilitada kvaliteetset ajakirjandust.

Kus ja kuidas lugeda

Wired on kättesaadav trükiväljaandena tellimisega ja suurel osal sisu veebis. Paljud artiklid on tasuta loetavad, osa materjalist aga on mõeldud ainult tellijatele. Kui huvitab tehnoloogia mõju ühiskonnale, disainile, ärile või kultuurile, on Wired üks silmapaistvamaid ingliskeelseid allikaid nende teemade süvitsi käsitlemiseks.

Ajalugu

Ajakirja asutasid 1993. aastal ajakirjanik Louis Rossetto ja tema sõber Jane Metcalfe koos Ian Charles Stewartiga. Algusaegadel toetasid neid tarkvaraettevõtja Charlie Jackson ja akadeemik Nicholas Negroponte MIT Media Labist, kes oli kuus aastat (kuni 1998. aastani) kolumnist ja kirjutas raamatu "Being Digital". Asutajad olid John Plunkett ja Barbara Kuhr (Plunkett+Kuhr), kes alustasid 1991. aasta versiooniga ja tegid ajakirja esimesed viis aastat (1993-1998).

Wired, kes ütles, et see oli "tehnoloogia veerev kivi", näitas 2. jaanuaril 1993. aastal Macworldi konverentsil, saavutas edu oma käivitamisel, paljud armastasid seda oma visiooni, originaalsuse, uuenduslikkuse ja kultuurilise mõju eest.^[] Oma esimese nelja aasta jooksul teenis ajakiri kaks National Magazine Awards'i üldise tipptaseme ja ühe disainiauhinna.

Wired'i tegevtoimetaja Kevin Kelly oli kunagi Whole Earth Catalogi ja Whole Earth Review toimetaja ning võttis kaasa mõned nende väljaannete kirjutajad. Wiredi esimese numbri (1.1) kuus kirjutajat olid teinud lugusid Whole Earth Review'ile, kusjuures tuntuimad kirjanikud olid Bruce Sterling (keda tõsteti esile esimesel kaanel) ja Stewart Brand. Ka teised Whole Earth'ile panustanud inimesed olid ajakirjas esindatud, sealhulgas William Gibson, kes oli esimesel aastal Wiredi kaanel ja kelle artikkel "Disneyland with the Death Penalty" numbris 1.4 tõi kaasa väljaande keelustamise Singapuris.

San Franciscos asuv traadiga hoone

Otsing