5145 Pholus
5145 Pholus on Päikesesüsteemi kentaur (väikeplaneetoid), mis tiirleb venitatud orbiidil, mille perihel (lähim lähenemine Päikesele) on väiksem kui Saturni oma ja aphel (kõige kaugem lähenemine Päikesele) kaugemal kui Neptuuni oma. Selle objekti lähedased lähenemised ei ole tavalised: ta ei ole alates 764. aastast eKr jõudnud planeedile ühe astronoomilise ühiku (umbes 150 miljoni km) kaugusele ja ei tule seda uuesti enne 5290. aastat. Astronoomid arvavad, et Pholus alustas Kuiperi vööndi objektina.
Selle leidis David L. Rabinowitz, kes töötas toona Arizona ülikooli Spacewatchi projektis, ja nimetas selle mütoloogilise Chironi venna Pholuse järgi, kelle järgi 2060 Chiron nimetati, et järgida traditsiooni nimetada seda klassi välisplaneete ületavaid objekte kentauride järgi.
Pholus oli teine leitud kentauri tüüpi asteroid, mille värvus leiti kiiresti väga punaseks. Kuna ta on väga punane, nimetatakse teda mõnikord "Suureks Punaseks". Astronoomid arvavad, et selle värvuse põhjuseks on orgaanilisedühendid selle pinnal.
Erinevalt esimesest Kentaurist, 2060 Chironist, ei ole Pholus näidanud mingeid märke komeetide aktiivsusest.
Astronoomid arvavad, et Pholuse läbimõõt on umbes 185±16 km.
Küsimused ja vastused
K: Mis on 5145 Pholus?
V: 5145 Pholus on Päikesesüsteemi kentaur (väikeplaneetoid), mis kulgeb venitatud orbiidil, mille perihel (lähim lähenemine Päikesele) on väiksem kui Saturni oma ja aphel (kõige kaugem lähenemine Päikesele) kaugemal kui Neptuuni oma.
K: Kes avastas 5145 Pholuse?
V: 5145 Pholuse avastas David L. Rabinowitz, kes töötas toona Arizona ülikooli Spacewatchi projektis.
K: Miks seda nimetatakse "Suureks Punaseks"?
V: Seda kutsutakse "Big Red", sest kiiresti leiti, et see on väga punast värvi. Astronoomid arvavad, et see värvus tuleneb orgaanilistest ühenditest selle pinnal.
K: Millal jõudis 5145 Pholus viimati ühe astronoomilise ühiku (umbes 150 miljoni km) kaugusele planeedist?
V: Viimati jõudis 5145 Pholus ühe astronoomilise ühiku (umbes 150 miljoni km) kaugusele planeedist 764. aastal eKr.
K: Millal ta järgmine kord jõuab ühe astronoomilise ühiku (umbes 150 miljoni km) kaugusele planeedist?
V: Järgmine kord, kui 5145 Pholus jõuab ühe astronoomilise ühiku (umbes 150 miljoni km) kaugusele planeedist, on aastal 5290.
K: Kas selle objekti puhul on täheldatud komeetide aktiivsust?
V: Ei, selle objekti puhul ei ole olnud mingeid märke komeeditegevusest.
K: Milline on hinnanguliselt selle läbimõõt?
V: Astronoomid arvavad, et Pholuse läbimõõt on umbes 185±16 km.
