5145 Pholus — punane kentaur: orbiit, päritolu ja omadused

5145 Pholus — punane kentaur: uurimus orbiidist, päritolust ja eristuvatest omadustest. Avastage punase pinna, suuruse ja Kuiperi-vööndi seos.

5145 Pholus on Päikesesüsteemi kentaur — väikeplaneetide klassi kuuluv keha, mis liigub tugevalt venitatud ja gravitatsiooniliselt ebapüsival orbiidil. Selle perihel (lähim lähenemine Päikesele) on väiksem kui Saturni oma, samal ajal kui aphel (kõige kaugem lähenemine Päikesele) ulatub kaugemale kui Neptuuni oma. Pholuse orbiit on seetõttu tugevalt ekstsentriline ja mõnikord ristuv suurte planeetide omadega, mis teeb selle trajektoori ajaliselt ebastabiilseks.

Orbiit ja liikumine

Pholuse orbiidile omane kõrge ekstsentrilisus ja suhteliselt suur kalle põhjustavad seda, et objekt on aja jooksul tundlik planeetide gravitatsiooniliste mõjutuste suhtes. Tema lähimad lähenemised planeetidele ei ole tavalised: ta ei ole alates 764. aastast e.Kr. jõudnud planeedile ühe astronoomilise ühiku (umbes 150 miljoni km) kaugusele ja ei tule seda uuesti enne 5290. aastat. Sellised hinnangud põhinevad numbrilistel simulatsioonidel, mis jälgivad orbiidi pikaajalist dünaamikat.

Avastamine ja nimetus

Selle avastas David L. Rabinowitz, kes töötas toona Arizona ülikooli Spacewatchi projektis. Objekt sai nime mütoloogilise kentauri Pholuse järgi, kes oli Chironi (2060 Chiron) vend — see järgib traditsiooni nimetada seda tüüpi välisplaneete ületavaid objekte kentauride nimedega. Pholus oli teine leitud kentauri tüüpi asteroid, mille pinnavärvus määrati kiiresti väga punaseks.

Värvus, spekter ja koostis

Pholus on tuntud oma ereda punaka värvuse poolest — ta on sageli nimetatud ka „Suureks Punaseks”. Värvuse põhjusena peavad astronoomid pinnal leiduvaid keerulisi orgaanilisiühendeid, mida kosmiline kiirgus ja mikrometeorid võivad muuta tumedateks, punakateks ühenditeks (tuntud ka kui tholiinid). Spektrilised mõõtmised näitavad tugevat punakasvati, mis sarnaneb paljudele Kuiperi vööndist pärit objektidele.

Aktiivsus ja erinevus Chironist

Erinevalt esimesest teadaolevast kentaurist, 2060 Chironist, ei ole Pholus näidanud mingeid märke komeetideaktiivsusest — temal pole tuvastatud koma ega sabasid. See tähendab, et kas tema pinnal ei ole kergesti aurustuvaid jääd või on need kaetud paksu tumeda kattega, mis takistab aurustumist ja nähtavat aktiivsust.

Mõõtmed ja füüsikalised omadused

Astronoomid hindavad Pholuse läbimõõduks ligikaudu 185±16 km; see väärtus on tuletatud soojus- ja nähtavusmõõtmistest ning sõltub eeldatavast albedost (kui pinnapeegeldus on madal, siis peab objekt olema suurem, et anda vaatlustega sobiv heledus). Mass, tihedus ja sisemine koostis ei ole hästi teada, kuna need nõuavad lähivaatlust või satelliidi olemasolu.

Päritolu ja dünaamiline areng

Astronoomid eeldavad, et Pholus päritolu on seotud Kuiperi vööndi objektidega: algselt jääke välis-Päikesesüsteemist, mis on korduvalt planeetide gravitatsiooni mõjul orbiidile üle viidud. Kentauride orbiidid on dünaamiliselt lühiajalised (sõltuvalt objektist tavaliselt 10^6–10^7 aastat), mis tähendab, et Pholus võib aja jooksul kas sadestuda orbiidilt ja muutuda komeediks, sattuda sisemaa-orbiidile või mõjutuste läbi Päikesesüsteemist välja heidetuks saada.

Vaatluslik ja teaduslik tähtsus

• Pholus pakub väärtuslikku teavet pindmistest protsessidest ja orgaanilise aine levikust välistes Päikesesüsteemi piirkondades.
• Selle väga punane spekter aitab siduda Kuiperi vööndi objektide ja mõnede komeetide keemilisi omadusi, andes aimu varase Päikesesüsteemi aineringetest.
• Kuna Pholuse orbiit on suhteliselt stabiilne vaid lühikese geoloogilise aja jooksul, on ta hea näide selle kohta, kuidas Kuiperi vööndi materjal võib ajas liikuda ja muutuda.»

Kokkuvõtlikult on 5145 Pholus huvitav ja eristuv kentaur tänu oma väga punasele pinnale, mõõtmetele ja dünaamilisele käitumisele. Täiendavad spektrilised mõõtmised ja soojusvaatlused aitaksid paremini määrata tema pinnakoostist, albedot ja sisemisi omadusi, mis omakorda valgustaksid selle tüüpi objektide rolli Päikesesüsteemi ajaloos.

Küsimused ja vastused

K: Mis on 5145 Pholus?

K: Kes avastas 5145 Pholuse?

K: Miks seda nimetatakse "Suureks Punaseks"?

K: Millal jõudis 5145 Pholus viimati ühe astronoomilise ühiku (umbes 150 miljoni km) kaugusele planeedist?

K: Millal ta järgmine kord jõuab ühe astronoomilise ühiku (umbes 150 miljoni km) kaugusele planeedist?

K: Kas selle objekti puhul on täheldatud komeetide aktiivsust?

K: Milline on hinnanguliselt selle läbimõõt?

Otsing