Alexandre Koyré (/kwɑːˈreɪ/; prantsuse keeles [kwaʁe]; 29. august 1892 - 28. aprill 1964) oli prantsuse filosoof. Ta sündis Venemaal. Ta kirjutas teaduse ajaloost ja filosoofiast.
Koyré on sündinud Taganrogis, Venemaal. Ta oli juut. 1914. aastal astus ta Prantsuse võõrleegioni ja võitles 1916. aastal Vene rindel.
Teise maailmasõja ajal elas Koyré New Yorgis ja õpetas New School for Social Research'is.
Ta suri Pariisis 28. aprillil 1964.
Alexandre Koyré on tuntud eelkõige kui 20. sajandi keskpaiga mõjukas teaduse ajaloo ja teadusfilosoofia uurija. Ta pani rõhku varauusaja teaduse intellektuaalsetele ja kontseptuaalsetele muutustele ning rõhutas matemaatika, metafüüsika ja mõttelaborite (näiteks mõttekatsed) rolli teadusliku maailmapildi tekkes. Koyré vastandus lihtsustatud empirismi- või ainult eksperimentidele tuginevale arusaamale teaduslikust arengust: tema järgi ei selgita teaduslikke murdehetki üksnes vaatlus või katse, vaid sageli ideede, matemaatiliste konstruktsioonide ja filosoofiliste eelduste ümbermäng.
Ta uuris süvitsi selliseid kujusid nagu Galilei, Descartes, Kepler ja Newton ning avaldas mitmeid mõjukaid esseid ja raamatuid, milles analüüsis varauusaja astronoomia ja füüsika kujunemist. Tema töödest on laialdaselt tsiteeritud ja tõlgitud näiteks teosed, mis vaatlevad üleminekut „suletud maailmast” lõpmatusse universumisse ning Galilei tekstide ja arutluste olemust.
Tähtsus ja mõju:
- Koyré rõhutas ajalooliste tekstide ja ideede täpset analüüsi: ta tõi esile, et paljud teaduslikud uuendused olid eelkõige kontseptuaalsed ja matemaatilised murdelinekud.
- Tema lähenemine mõjutas hilisemat teaduseajaloo ja teadusfilosoofia arengut ning mõjutas ka tuntud teadlaste ja ajaloolaste põlvkondi, kelle seas on mainitud ka Thomas Kuhni ja teisi 20. sajandi ajaloolasi ning filosoofe.
- Koyré töö on olnud aluseks diskussioonidele teadusrevolutsioonide olemusest: tema väited on inspireerinud nii toetust kui ka kriitikat ning viimased uurimused on tema seisukohti kas täpsustanud või ümber mõtestanud.
Peamised teemad ja tööd:
- Varauusaja astronoomia ja loodusteaduste ajalugu
- Galilei ja matemaatika roll loodusteaduse kujunemises
- Üleminek renessansi ja varauusaaja kosmoloogiast kaasaegsesse teadusmaailmapilti
Paljud Koyré esseed ja artiklid on püsivalt osa teaduse ajaloo kirjandusest, neid kasutatakse õppetöödes ja teaduses, kui uuritakse XVII sajandi teadlasi, teadusfilosoofia algarengut ja teadusrevolutsiooni kontseptsiooni. Tema töö iseloomustab kombineeritud filosoofilise teravuse ja ajaloolise täpsuse püüdlust, mis aitas tõsta teaduse ajaloo uurimise taset 20. sajandil.
Koyré eluloost ja teadustööst huvituvad nii ajaloolased, filosoofid kui ka teaduse üldsündmuste uurijad — tema panus jääb oluliseks lähtepunktiks, kui käsitletakse, kuidas ideed, matemaatika ja filosoofia on kujundanud tänapäevast teadust.