Anastasio Somoza Debayle — Nicaragua president ja autoritaarne juht (1925–1980)
Anastasio "Tachito" Somoza DeBayle (5. detsember 1925 – 17. september 1980) oli ametlikult Nicaragua 73. ja 76. president. Tegelikult oli ta riigi võimu keskne figuur palju laiemalt: kui Nicaragua Rahvusliku Kaitseväe (Guardia Nacional) juht ja Somoza suguvõsa liige oli ta riigi tegelik juht aastatel 1967–1979. Somoza perekond kuulus pikaajalisse autoritaarse võimu aegkonda, mida algatas tema isa Anastasio Somoza García 1930. aastatel; ka tema õde-venda ja teised sugulased omasid märkimisväärset poliitilist ja majanduslikku mõju.
Varajane elu ja võimu tõus
Somoza Debayle sündis 1925. aastal ja sai sõjaväelise hariduse, mis viis ta Rahvusliku Kaitseväe juhtpositsiooni. Tema valitsemisperiood iseloomustus tugevate sidemetega Ameerika Ühendriikidega, suure riikliku kontrolliga ja laialdase eraomanduse ning riikliku võimu kokkupõrkega. Samal ajal kogunes Somoza perekonnale varalist ja poliitilist kasu: nad kontrollisid suuri ettevõtteid, maad ja ressursse ning kasutasid seadusi ja jõustruktuure oma huvide kaitseks.
Juhtimine, korruptsioon ja vastupanu
Somozat kritiseeriti laialdaselt korruptsiooni, repressioonide ja inimõiguste rikkumiste eest. 1972. aasta Managua maavärin ja selle järel saadud abiraha jagamine tõsteti süüdistustena sageli esile — kriitikute sõnul kasutas valitsus abi oma huvides ja eelistas liitlasi. Selline poliitika ning suur sotsiaalne ebavõrdsus tekitasid rahulolematust ja lõi aluse organiseeritud vastupanuliikumisele.
Rühmitus nimega Sandinistlik Rahvuslik Vabastusrinne (FSLN) kasvas välja mitme aastakümne pikkusest opositsioonist ja soovis muuta Nicaraguat sotsiaalselt ja poliitiliselt. Neil oli tugi nii riigi sees kui ka väljaspool. 1975. aastal üritas Somoza Debayle sandiniste ja neid toetavaid inimesi Nicaraguas survestada ja maha suruda, kasutades sõjaväge ja julgeolekuaparaati. Nõukogude Liit ja Kuuba andsid sandinistidele raha, et nad jätkaksid võitlust Somoza perekonna vastu. Samal ajal muutus ka rahvusvaheline toetus Somoza suhtes kõikumiseks: 1970. aastate lõpus hakkasid paljud välisriigid ja inimõigusorganisatsioonid avalikult kritiseerima tema valitsemist ning kasvav surve mõjutas ka USA poliitikat.
Langus, põgenemine ja surm
1979. aastal, kui sandinistide vastupanu kasvas ja rahvusvaheline toetus neile suurenes, lõpetasid Ameerika Ühendriigid Somoza otsese poliitilise toetamise. 17. juulil 1979 loobus Somoza presidendist. Ta põgenes Miamisse, kuid USA president Jimmy Carter ei lubanud tal riiki siseneda. Seejärel läks Somoza Paraguaysse, kus talle andis varjupaiga valitsev autoritaarne juht Alfredo Stroessner.
17. septembril 1980 mõrvasid sandinistid Somoza DeBayle Paraguay pealinnas Asunciónis. Ta oli hukkunud 54-aastaselt. Mõrv tekitas tugevaid reaktsioone nii Nicaraguas kui rahvusvaheliselt ja mõjutas edasisi piirkondlikke ja külma sõja-aegseid suhteid.
Pärand ja tähendus
- Poliitiline pärand: Somoza valitsemine on Nicaraguas tugevalt polariseerinud hinnanguid: osa rahvast mäletab stabiilsust ja majanduslikku huvi teatud rühmade jaoks, teised rõhutavad repressioone, võimu kuritarvitamist ja sotsiaalset ebavõrdsust.
- Revolutsioon ja tagajärjed: 1979. aasta sandinistide võimule tulek tõi kaasa ulatuslikud ühiskondlikud ning majanduslikud muutused ja oli üheks eelpõhjuseks hilisemale Ameerika Ühendriikide ja Nicaraguas toimunud konfliktile (nt Contra-sõda 1980ndatel).
- Rahvusvaheline mõõde: Somoza juhtum illustreerib külma sõja vastandusi Kesk-Ameerikas – kohalike võitluste ja suuremate geostrategiliste huvide punkti sattumist.
Anastasio Somoza Debayle on ajaloolaneile ja laiemale avalikkusele näiteks autoritaarsest dynastiast, mis langes sisemise vastupanu ja rahvusvahelise surve koosmõjul. Tema ajastu mõjud on Nicaraguas tunda veel aastakümneid hiljem.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes oli Anastasio Somoza DeBayle?
V: Anastasio Somoza DeBayle oli Nicaragua 73. ja 76. president ning riigi juht aastatel 1967-1979.
K: Miks ei meeldinud paljudele inimestele Somoza kui juht?
V: Paljudele inimestele ei meeldinud Somoza kui juht tema autoritaarse valitsemise ja korruptsiooni tõttu.
K: Kes olid Sandinistide Rahvusliku Vabastusrinde liikmed?
V: Sandinistlik Rahvuslik Vabastusrinne oli rühmitus, mille eesmärk oli muuta Nicaragua paremaks riigiks ja millel oli toetust nii riigi sees kui ka väljaspool.
K: Mida üritas Somoza teha, et peatada sandinistid ja kõik, kes neid toetasid?
V: 1975. aastal püüdis Somoza Debayle peatada sandinistid ja kõik neid toetanud Nicaragua elanikud.
K: Millised riigid andsid sandinistidele raha, et nad jätkaksid võitlust Somoza perekonna vastu?
V: Nõukogude Liit ja Kuuba andsid sandinistidele raha, et nad jätkaksid võitlust Somoza perekonna vastu.
K: Millal Somoza presidendiametist loobus ja kuhu ta läks?
V: Somoza lahkus presidendist 17. juulil 1979 ja põgenes Miamisse, kuid USA president Jimmy Carter ei lubanud tal riiki siseneda. Seejärel läks Somoza Paraguaysse.
K: Kuidas Somoza suri ja kes ta tappis?
V: Somoza DeBayle mõrvasid sandinistid 17. septembril 1980. aastal.
