Marcus Licinius Crassus — Rooma kindral, triumviir ja Spartacuse alistanud
Marcus Licinius Crassus — Rooma kindral ja triumviir, kes mahasurmas Spartacuse orjakapinad, üks varakristlikku aega rikkamaid väejuhte; langes Carrhae lahingus.
Marcus Licinius Crassus (umbes 115 eKr – 53 eKr) oli Rooma kindral ja poliitik. Ta on tuntud nii suurena varaomanikuna ja rahanduse meistrina kui ka karmina sõjaväeväejuhi ja võimupoliitiku kui ka osalisena Rooma lõpp-sisepoliitilistes lahingutes.
Varajane elu ja rikkuse kogumine
Crassus pärines aadliperekonnast, kuid tõusis erakordselt suurte varade omanikuks peamiselt läbi kinnisvara, kaevanduste ja ametlike konfiskatsioonide Sulla järgmisel puhkes. Ta kasutas ära Sulla proskribtsioone ja ostis odavalt hävitatud varasid ning leidis lisasissetulekuid, osaledes ka tulutoovates äri- ja laenuärides. Viiest enam tuntud rikkuseallikast võib mainida: maavaldusi, maade ostu pärast kodusõjalisi konfiskeerimisi, hõbeda- ja vasemineralide omandamist, laenuandmist (suurte intresside teenimine) ning erakorraliste teenuste (näiteks Rooma tulekustutajate) käitlemist, mis tõstis tema mõjuvõimu ja poliitilist kaalu.
Sõjaline karjäär ja Spartacuse ülestõusu mahasurumine
Crassus teenis Sulla kõrval, olles näiteks vasaku tiiva juht Colline'i värava lahingus, kus Sulla võitis oma vastased. Tema nimi seostub tugevalt ka Spartacuse juhitud Kolmanda orjusõja mahasurumisega. Mäss algas sarjana eduvahet Spartacuse ja tema järgijate vastu, kuid kui olukord kujunes ähvardavaks, talle anti suur sõjaline vastutus. Crassus organiseeris ridade kokku, rakendas range distsipliini — allikate järgi mõnikord ka decimatsiooni ja rängemaid karistusi argpüsimise eest — ning lõpuks lõikas mässajate peamise väe laiali. Pärast võitu ristis ta paljud vallutatud orjad, et anda näide karme tagajärgi sissitamise eest. See võit kindlustas tema mainet kui otsusekindlat sõjaväejuhina.
Poliitika ja triumviraat
Crassuse poliitiline karjäär tõusis koos tema varandusega. Ta kuulus varasemate dekade võimsate isikute hulka ja tõi oma ressursse kasutades toetust. Ta jõudis konsulina ametisse 70 eKr (koos Pompeius Magnusega) ja ta oli oluline tegija esimeses salaliidus kolme meest vahel, tuntud esimesena triumviraadina, kus tema partneriteks olid Gnaeus Pompeius Magnus ja Gaius Julius Caesar. See liit — mis oli rohkem kokkulepe poliitilise mõju ja huvide jagamiseks kui ametlik institutsioon — sündis 60. aastatel eKr ning võimaldas kolmel mehel jagada võimu ja mõjutada senaati. Crassus soovis triumviraadina nii poliitilist kui ka sõjaliselt prestiiži; tema rivaliteet Pompeiusega ja ambitsioonid väljendusid lõpuks otsuses otsida enda maine kinnitust kagu suunas sõjaliselt.
Pärsia (Parthia) sõda ja Carrhae lahing
Otsides lahinguväljal kuulsust, mille abil oma positsiooni triumviraadis tugevdada, alustas Crassus 53 eKr idapoolset kampaaniat Parthia vastu. Tema väed sattusid 53. aastal lahingusse Carrhae juures (tänapäeva põhja‑Iraak). Parthia ratsaväe ja vibumeeste koostöö ning parem manööverdus viisid roomlased raskesse lüüasaamisele. Crassus hukkus lahingus või tapeti hiljem vangistuses — allikad varieeruvad, kuid kindel on, et tema ülekaalukas kaotus ja surm tähendas Rooma edasist poliitilist ebastabiilsust. Ka tema üks pojad, Publius Licinius Crassus, kaotas elu Carrhae lahingus, mis oli katastroofiline kaotusesenaatorlikule ja armee kaotusele ning mille tagajärjel parthlased said kätte Rooma standardsignaalid.
Järelmõjud ja pärand
Crassuse surm Carrhaes lõhestas triumviraadi ning eemaldas olulise tasakaalustaja Caesari ja Pompeiuse vahelises pinges. Tema hukkumine aitas kaasa lõpuks kodusõdadele, mis viisid lõpuks Vabariigi lagunemiseni ja keisrivõimu tekkeni. Poliitiliselt jäi Crassus meelde kui suur rahamees, range sõjaväeboss ja ambitsioonikas mees, kelle otsus minna Parthiaga silmitsi tõi kaasa Roomale suuri tagajärgi.
Olulised punktid kokkuvõtlikult:
- Crassus oli nii sõjaväeline kui poliitiline figuur, kes tõusis suure rikkuse ja mõju kaudu.
- Ta mängis võtmerolli Sulla toetuses ning hiljem Spartacuse ülestõusu mahasurumises (Kolmas orjusõda).
- Ta kuulus esimesse triumviraati koos Pompeius Magnuse ja Julius Caesariga, mis mõjutas tugevalt Rooma poliitikat.
- Tema sõjakäik Parthia vastu lõppes katastroofiga Carrhaes (53 eKr) ning tema surm kiirendas Rooma sisepoliitilist kriisi.
Brutaalne distsipliin
Kui Crassus moodustas oma armee, sai ta lisaks kuuele uuele leegionile ka teisi leegione, mida Spartacus oli võitnud. Ta detsimeeris neid. See oli jõhker meetod, millega hukati üks mees kümnest, et julgustada teisi kõvemini võitlema. Iga kümne mehe rühm tõmbas loosi, et otsustada, kes sureb. Sellist karistust ei olnud kasutatud alates Rooma algusaegadest.
Crassuse karistus Spartacuse ellujäänud meestele oli sama julm. Nad löödi risti.
Carrhae lahing
Crassus korraldas Rooma provintsi Süüria valitsemise, kusjuures tal oli läbipaistev kavatsus alustada sõda Parthiaga. Tegelikult alustas ta sõda Partia vastu, kasutades oma raha ja ilma senati ametliku heakskiiduta.
Pärast seda, kui Crassus sai teada partlaste armee kohalolekust, sattus ta paanikasse. Tema kindral Cassius soovitas armee paigutada traditsioonilisel Rooma viisil, kus jalavägi moodustas keskuse ja ratsavägi tiibadel. Alguses oli Crassus sellega nõus, kuid peagi muutis ta oma meelt ja paigutas oma mehed ümber õõnsasse ruudu, mille mõlemal küljel oli kaksteist kohorti. See moodustis kaitses tema vägesid selle eest, et neid ei saaks taganeda, kuid selle arvelt kaotas ta liikuvuse.
Päev kulges roomlaste jaoks halvasti, sest partlaste ratsavägi oli korduvalt ülekaalus. Järgmisel päeval said nad sõnumi, milles pakuti Crassusega läbirääkimisi. Tehti ettepanek sõlmida vaherahu, mis võimaldaks Rooma armeel ohutult Süüriasse tagasi pöörduda, kui Rooma loobub kogu Eufratist ida pool asuvast territooriumist. Crassus ei soovinud partlastega kohtuda, kuid tema väed ähvardasid vastasel korral mässuga. Kohtumisel tõmbas üks partlane Crassuse ohjadest, mis tekitas vägivalla. Crassus ja tema kindralid mõrvati. Pärast tema surma valasid partlased väidetavalt sulatatud kulda tema kurgust alla, sümboolse žestina, millega pilkasid Crassuse tuntud ahnust. Ülejäänud roomlased Carrhae's üritasid põgeneda, kuid enamik neist võeti kinni või tapeti. Roomlaste kaotused ulatusid umbes 20 000 hukkununi ja 10 000 vangi, mis tegi lahingust ühe kõige kallima kaotuse Rooma ajaloos. Partlaste kaotused olid minimaalsed.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Marcus Licinius Crassus?
V: Marcus Licinius Crassus oli Rooma kindral ja poliitik.
K: Millist rolli mängis Marcus Licinius Crassus Colline värava lahingus?
V: Marcus Licinius Crassus juhtis Colline'i värava lahingus Sulla armee vasakut tiiba.
K: Mis oli Kolmas Serviilide sõda?
V: Kolmas Serviilide sõda oli Spartacuse juhitud orjade ülestõus, mis algas Rooma armee kolme lüüasaamisega Spartacuse ja tema järgijate vastu.
K: Kes surus lõpuks Spartacuse juhitud orjapalaviku maha Kolmandas Serviilide sõjas?
V: Marcus Licinius Crassus surus lõpuks maha Spartacuse juhitud orjade ülestõusu.
K: Mis oli esimene triumviraat?
V: Esimene triumviraat oli poliitiline liit Marcus Licinius Crassuse, Gnaeus Pompeius Magnuse ja Gaius Julius Caesari vahel.
K: Mis oli Julius Caesari ja Pompeiuse vaheliste kodusõdade põhjus pärast Marcus Licinius Crassuse surma?
V: Marcus Licinius Crassuse surm pärast lüüasaamist Carrhae lahingus viis Julius Caesari ja Pompeiuse vaheliste kodusõdade puhkemiseni.
K: Kas Marcus Licinius Crassus oli oma ajastu üks rikkamaid mehi?
V: Jah, Marcus Licinius Crassus oli üks oma ajastu rikkamaid mehi.
Otsige