Demosthenes — Ateena kuulus riigimees ja kõnemees (384–322 eKr)

Demosthenes (384–322 eKr) — Ateena kuulus riigimees ja kõnemees; tema mõjuv retoorika, poliitiline võitlus ja vastupanu Makedooniale Vana-Kreeka ajaloos.

Demosthenes (384–322 eKr, kreeka keeles Δημοσθένης, Dēmosthénēs) oli üks tuntumaid kreeka riigimehi ja kõnemehi Ateenast. Tema kõned näitavad klassikalise ateenlaste kõnekunsti tippu ja annavad väärtuslikku teavet 4. sajandi Vana-Kreeka poliitika ja kultuuri kohta. Demosthenes õppis retoorikat hoolikalt, uurides varasemate suurte kõnelejate loomingut, ning töötas alguses kui kõnekirjutaja ja advokaat, kirjutades kõnesid erakohtuasjade jaoks.

Varajane elu ja haridus

Demosthenes sündis 384. aastal eKr. Nooruses suri tema isa ning järele jäi pärandus, mida eestkostjad haldasid halvasti — see sundis teda varakult kohtuteed kasutama, et oma õigusi kaitsta. Traditsiooniliselt meenutatakse, et tal oli alguses kõnepuue (köhatamine või jutlevuse raskus), mida ta püüdis ületada sihikindla treeninguga: harjutades hääldust kivi suus hoides, hääleharjutusi mere ääres ja kõneid valjusti esitada. Need lood peegeldavad tema töökat ja pühendunud lähenemist võimekuse arendamisele.

Karjäär ja avalik tegevus

Demosthenes alustas avalikku kõnetööd juba noorukina; oma esimesed kohtukõned pidas ta umbes kahekümneaastaselt, ning 21-aastaselt teenis ta Ateenas sõjalaevade komandörina (trierarhina). Samal ajal töötas ta professionaalse kõnekirjutajana, mis andis talle sügava kogemuse nii kohtukõnede kui ka poliitiliste demagoogiate struktuuri ja stiili osas.

Aastal 354 eKr pidas ta oma esimesed avalikud poliitilised kõned ja peagi kujunes ta esile nende hulgas, kes vastustasid Makedoonia laienevaid ambitsioone. Demosthenes oli veendunud Ateena vabaduse ja iseseisvuse säilitamises: ta töötab väsimatult, et mobiliseerida kodanikke ja luua liite, mis suudaksid pidurdada MakedooniaFilippos II mõjutusvõimu.

Vastasseis Filippose ja Makedooniaga

Tuntumad on tema kõned, mis ründasid Filippose poliitikat (neid nimetatakse Filippikatideks ehk „Philippics”) ja kõned, mis kutsusid appi Olynthose liitu (Olynthiacs). Demosthenes idealiseeris Ateena poliitilist rolli ja püüdis taastada linna mõjukust kogu Kreekas. Tema jõupingutused liitude sõlmimiseks ja Makedoonia edasise laienemise takistamiseks ei toonud siiski püsivat edu: 338. a eKr Kaeronée lahingus sai Philippos otsustava võidu, mis muutis Kreeka poliitilist tasakaalu.

Viimased aastad ja surm

Pärast Filippose surma ja Aleksander Suure tõusu mängis Demosthenes jätkuvalt juhtivat rolli Ateena anti-makedoonlaslikus parteis. Kui pärast Aleksandri surma puhkesid laiemad vastasseisud ja Ateena osales Lamia sõjas (323–322 eKr) Makedoonia regendi vastu, kukkus mäss lõpuks läbi. Makedoonia reageeris karmilt. Et vältida vahistamist ja võimalikku karistust, põgenes Demosthenes, kuid kui Antipateri esindajad hakkasid teda taga ajama, võttis ta enesele elu 322. aastal eKr, et vältida vangistamist.

Kõnekunst ja pärand

Demosthenes oli tootlik kõnemees: tänapäevani on säilinud ligi kuuskümmend tema kõnet, kuigi algupäraselt oli neid oluliselt rohkem. Tema kõned kuuluvad erinevatesse žanritesse — kohtukõned (forensic), riigikõned (deliberative) ja pidukõned (epideictic) — ning serveerivad väärtuslikku allikat ajaloolastele, kes uurivad 4. sajandi poliitikat ja diplomaatiaid.

Stiililiselt eristus Demosthenes jõulise, emotsionaalse ja teadliku kõnekujunduse poolest: ta ühendas veenva argumentatsiooni, teravat taktikat ja kirglikku retoorikat. Longinose hinnangul oli ta suutnud „täiustada lõpuni kõrgelennulise kõne tooni, elavaid kirgi, rikkalikkust, valmisolekut, kiirust”. Rooma autorid hindasid teda samuti kõrgele: Cicero nimetas teda „täiuslikuks kõnemeheks”, ja Quintilianus pidas teda kõnemeeste normiks ("lex orandi"), kelle töö seisis eriti kõrgel.

Jätkuv mõju

Demosthenes'i kõned on olnud oluline osa retoorikaõppest sajandeid hiljemgi. Neid koondasid ja hindasid ka Aleksandria õpetlased (nt Bütsantsi autorid ja Aristarchos), ja ta kuulub tuntud „Alexandria kanonisse” kümne suure attika kõnemehe hulgas. Tema looming on säilinud käsikirjade ja kultuurilise mälu kaudu ning mõjutanud nii hilisemaid Euroopa retoorika- ja poliitilisi traditsioone.

Kokkuvõte: Demosthenes oli erakordne näide sellest, kuidas üks inimene suutis läbi kõne- ning poliitilise tegevuse püüda mõjutada kogu linnriigi saatust. Tema elulugu — alates raskustest nooruses, kõneoskuse ülesehitamisest, advokaadi- ja trierarhiäride kaudu kuni poliitilise vastasseisuni Makedooniaga ning lõpuks enesetapuni võitluses oma vabaduse ideede eest — jääb üheks eredamaks eratickeks klassikalise Kreeka ajaloos.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Demosthenes?

K: Kuidas õppis Demosthenes retoorikat?

K: Millal pidas ta oma esimesed kõned kohtus?

K: Millise töö võttis ta 21-aastaselt vastu?

K: Miks hakkas ta huvituma poliitikast?

K: Millised olid tema eesmärgid poliitikuna?

K: Kuidas tunnustasid Demosthenest teised suurmehed läbi ajaloo?

Otsing