Edward Brooke
Edward William Brooke III (26. oktoober 1919 - 3. jaanuar 2015) oli Ameerika Ühendriikide poliitik. Ta valiti 1966. aastal Massachusettsist vabariiklaste nimekirjas Ameerika Ühendriikide senatisse. Ta võitis oma demokraatlikku rivaali Endicott Peabody't paljude häältega.
Ta oli ametis kaks ametiaega ja kaotas 1978. aasta senati valimistel Paul Tsongasile. Brooke oli vanim elav endine senaator pärast Harry F. Byrd Jr. surma 30. juulil 2013. aastal.
Varajane elu
Brooke sündis 26. oktoobril 1919 Washingtonis, D.C. Ta kasvas üles Washingtonis ja Bostonis, Massachusettsis. Brooke õppis Howardi ülikoolis ja Bostoni ülikooli õigusteaduskonnas. Teise maailmasõja ajal oli ta Ameerika Ühendriikide armee ohvitser Itaalias.
Karjäär
Brooke oli esimene afroameerika poliitik, kes valiti rahva poolt senatisse. Ta oli ainus 20. sajandil senatisse saadetud aafriklastest isik kuni 1993. aastal Illinoisi demokraadist Carol Moseley Braunini. Brooke oli ka esimene afroameerika senaator pärast rekonstruktsiooniaega.
Brooke oli viimane Massachusettsist valitud vabariiklasest senaator, kuni 2010. aastal valiti Scott Brown. Brooke oli ka vanim elav endine vabariiklaste senaator ja vanim elav endine senaator pärast Harry F. Byrd Jr. surma 2013. aasta juulis. Byrd oli senaator umbes samal ajal kui Brooke.
Isiklik elu
Ta abiellus 1947. aastal Remigia Ferrari-Scaccoga. Neil oli kaks last. Nad lahutasid 1979. aastal. Ta abiellus 1979. aastal Ann Flemingiga. Nende abielu kestis kuni Brooke'i surmani 2015. aastal. Neil oli üks laps. Ta kirjutas oma elust raamatu "Bridging the Divide: My Life" (Minu elu) 2007. aastal. Ta elas Floridas Coral Gablesis.
2002. aasta septembris diagnoositi tal rinnavähk. Ta töötas selle nimel, et tõsta meeste teadlikkust sellest haigusest.
Surm
3. jaanuaril 2015 suri Brooke oma kodus Floridas Coral Gablesis 95-aastaselt loomulikel põhjustel.
