Edward William Brooke III (26. oktoober 1919 – 3. jaanuar 2015) oli Ameerika Ühendriikide poliitik. Ta valiti 1966. aastal Massachusettsist vabariiklaste nimekirjas Ameerika Ühendriikide senatisse. Ta võitis oma demokraatlikku rivaali Endicott Peabody't paljude häältega.
Varajane elu ja teenistus
Brooke sündis 1919. aastal Washingtonis. Enne poliitikasse siirdumist töötas ta juristina ja teenis sõjaväes Teise maailmasõja ajal. Tema varasem töö ja kogemused ühiskondlikus elus aitasid tal kujuneda tunnustatud figuuriks nii riiklikul kui ka osariigi tasandil.
Poliitiline karjäär Massachusettsis
Enne senatisse valimist töötas Brooke Massachusettsi ametkondades ja saavutas märkimisväärse tuntuse õigusteaduse ja avalike asjade valdkonnas. Ta valiti Massachusettsi peaprokuröriks ning teenis osariigi tasandil kõrget positsiooni, mis aitas tal saada laiemat toetust riiklikul areenil.
Senatis
Edward Brooke oli ajaloolise tähendusega poliitik: ta oli esimene afroameeriklane, kes valiti USA-sse senatisse otse rahvahääletusel. Senatis töötas ta kahe ametiaja jooksul (1967–1979) ja osales olulistes seadusloomelistes algatustes. Ta oli tuntud kui vabariiklik erakonna liige, kellel olid sageli liberaalsemad või kesksemad seisukohad kodanikuõiguste ja sotsiaalküsimuste osas. Brooke mängis olulist rolli 1960. aastate kodanikuõiguste seadusandluses ja oli üheks toetajaks elamuealise diskrimineerimise vastu võitlemisel (Fair Housing Act) 1968. aastal.
Valimiskaotus ja hilisem elu
Brooke kaotas 1978. aasta senati valimistel oma positsiooni Paul Tsongasele. Pärast senatit jäi ta avalikku ellu aktiivselt osalema, andes sageli avalikke kommentaare ja toetades erinevaid kodanikuõiguste ning hariduse algatusi. Brooke'ist sai ka rahvuslikuks näiteks selle kohta, kuidas vähemusrühmade esindus poliitikas võib kasvada läbi valimiste ja avaliku teenistuse.
Pärand ja surm
Brooke on ajalooliselt tuntud eelkõige kui esimene afroameeriklane, keda populaarse valimissüsteemi kaudu valiti Ameerika Ühendriikide senatisse. Ta on jätnud pärandi poliitikas ja kodanikuõigustes, olles eeskujuks paljudele järgnevatele põlvkondadele. Brooke suri 3. jaanuaril 2015, olles seni üks silmapaistvamaid mustanahalisi poliitikuid oma ajastul. Ta oli ka vanim elav endine senaator pärast Harry F. Byrd Jr. surma 30. juulil 2013. aastal.
Mõju: Edward Brooke’i karjäär näitab, kuidas erakondlik kuuluvus ei määra alati poliitilist identiteeti üheselt — ta oli vabariiklane, kes toetas olulisi sotsiaalseid reforme ja tegeles aktiivselt võrdõiguslikkuse küsimustega. Tema valimine 1966. aastal oli oluline samm Ameerika poliitilise mitmekesisuse ajaloos.