Eleanor Kastiilia (1241–1290) — Inglismaa kuninganna ja Ponthieu krahvinna

Eleanor Kastiilia (1241–1290) — Inglismaa kuninganna ja Ponthieu krahvinna, Edward I abikaasa, ristisõdade osaline ja poliitiliselt mõjukas naine Keskaja Inglismaal.

Autor: Leandro Alegsa

Eleanor Kastiilia (1241 – 28. november 1290) oli Inglismaa kuninganna, abiellus Edward Iga 1254. aastal. Ta oli ka Ponthieu krahvinna alates 1279. aastast kuni oma surmani 1290. aastal. Eleanor sündis Kastiilias kuningliku perekonna liikmena, tema isa oli Kastiilia kuningas Ferdinand III ja ema Jeanne (Joan) de Dammartin, kelle kaudu ta päris Ponthieu krahvkonna õigused.

Abiellumine ja elu Inglismaal

Edward ja Eleanor abiellusid 1. novembril 1254 Burgose Las Huelgase kloostris. Pruudipartiist ja tema lähedastest sugulastest sai peagi osa Inglismaa kuninglikust õukonnast — kuningas Henry III kulutas nende toetamiseks märkimisväärselt raha, mis tekitas rahva ja mõnede parunite seas pahameelt. See tundmatu väljaminekute jagamine aitas kaasa poliitiliste pingete kasvule kuningavõimu ja parteide vahel.

Poliitilised konfliktid ja teine parunite sõda

1260. aastatel puhkes nn teine parunite sõda Henry III ja tema üha rahulolematumate parunite vahel. Konflikt lõhestas riigi ning viis ka Edwardi ajutise vangistamiseni Lewesis (Lewes, 1264). Edward viibis pärast Lewesi lahingut vangistuses; Eleanor seevastu jäi Inglismaale ja teda hoiti auväärselt Westminsteripalees, kus ta püüdis säilitada kuningliku majapidamise korda ja toetada abikaasat poliitiliselt ja moraalselt.

Ristisõit, tagasitulek ja kroonimine

1270. aastal läksid Edward ja Eleanor ristisõtta, liitudes oma onu Louis IX Prantsusmaaga Euroopa kristlike vägede kampaaniaga. Louis suri Karthagos 1270. aastal. Pere veetis selle järel talve Sitsiilias ning seejärel suunduti Akkoni ja Palestiinasse. Pärast ristisõja ebaolulisemaid tulemusi lahkusid nad Palestiinast 1272. aasta septembris; detsembris said nad Sitsiilias teada Henry III surmast. Edward ja Eleanor naasid Inglismaale ning krooniti koos 19. augustil 1274.

Ponthieu krahvinnaks

1279. aastal päris Eleanor oma ema kaudu Ponthieu krahvkonna ning kandis sellest ajast alates tiitlit Ponthieu krahvinna. See maakond asus Põhja-Prantsusmaal (Picardy piirkonnas) ja selle pärimine kinnitas Eleanorile poliitilist ja territoriaalset tähtsust nii Inglismaa kui ka mandri-Euroopa suhetes.

Perekond ja isiklik elu

Eleanor ja Edwardil oli mitu last. Kõige kuulsam nende järeltulijatest oli poeg Edward, kes sündis 25. aprillil 1284 ning sai hiljem tuntuks kui Edward II. Eleanor osales kuningliku majapidamise juhtimises, abikaasa kõrval valitsemises ning aitas säilitada suhteid nii Inglismaa kui ka mandri-Euroopa liitlastega.

Surm ja pärand

Eleanor suri 28. novembril 1290. Tema surm andis Edwardile sügava isikliku kaotuse: ta korraldas suurejoonelise mälestusprotsessiooni ja lasi püstitada mitmeid nii-öelda "Eleanor'i riste" kohtadesse, kus tema kirsti teekond Inglismaale peatati. Need mälestusmärgid jätsid püsiva jälje Inglismaa kunstilukku ja muistendusse. Eleanor maeti lõpuks Westminsteri (Westminster Abbey'sse), kus ta püsib märkimisväärse kuningliku matuse ja ajaloolise pärandi osana.

Eleanori elu ja roll kuningannana peegeldavad keskaegse monarhia keerukaid perekondlikke, poliitilisi ja territoriaalseid sidemeid — ta oli mitte ainult abikaasa ja kuninganna, vaid ka pärija, kelle kaudu Inglismaa kuninglik perekond sai ühenduse mandri-Euroopa maadega.

Kuninganna Eleanori ja kuningas Edward I paljud lapsed

  1. surnult sündinud tütar (nimetu) mais 1255 Bordeaux's, Prantsusmaal.
  2. Katherine (enne 17. juunit 1264 - 5. september 1264) ja maeti Westminsteri kloostrisse. Elas vähem kui aasta.
  3. Joan: tütar, sündinud jaanuaris 1265, maetud Westminsteri kloostrisse enne 7. septembrit 1265. Elas vähem kui aasta.
  4. John (13. juuli 1266 - 3. august 1271), sündinud Wallingfordis, suri oma onupoja, Cornwalli krahvi Richardi eestkostel ja maeti Westminsteri kloostrisse. Elas 5 aastat.
  5. Henry of England, sündinud enne 6. maid 1268 ja surnud 16. oktoobril 1274. Elas 6 aastat.
  6. Eleanor (18. juuni 1269 - 29. august 1298). Maetud 12. oktoobril 1298. Ta oli kihlatud Aragoni Alfonso III-ga, kes suri 1291. aastal enne abielu sõlmimist, ning 1293. aastal abiellus ta Barsi krahv Henry III-ga, kellega tal oli üks poeg ja kaks tütart. Elas 29 aastat.
  7. Tütar, (28. mai 1271 Palestiina - 5. september 1271). Mõned allikad nimetavad teda Julianaks, kuid tema nime kohta puuduvad tõendid. Elas vähem kui 1 aasta.
  8. Jeanne d'Acre (aprill 1272 - 7. aprill 1307). Ta abiellus 1) 1290 Gilbert de Clare'iga, Hertfordi 6. krahviga, kes suri 1295. aastal, ja 2) 1297 Ralph de Monthermeriga, 1. parun Monthermeriga. Mõlemast abielust sündis tal neli last. Elas 35 aastat.
  9. Alphonso, Chesteri krahv, sündinud 24. novembril 1273, surnud 19. augustil 1284, maetud Westminsteri kloostrisse. Kaasaegsed populaarsed kirjanikud annavad talle mõnikord tiitli "Chesteri krahv", kuid puuduvad tõendid, et see või mõni muu tiitel oleks kunagi tema oma olnud. Elas 11 aastat.
  10. Margaret Plantagenet (15. märts 1275 - pärast 1333). Aastal 1290 abiellus ta Brabanti Johannes II-ga, kes suri 1318. aastal. Neil oli üks poeg. Elas 58 aastat.
  11. Berengaria, (1. mai 1276 - enne 27. juunit 1278), maetud Westminsteri kloostrisse. Elas 2 aastat
  12. Tütar, suri varsti pärast sündi Westminsteris, umbes 3. jaanuaril 1278. Tema nime kohta puuduvad tõendid. Elas vähem kui aasta.
  13. Mary of Woodstock, (11. märts 1279 - 29. mai 1332), benediktiini nunna Amesburys, Wiltshire'is (Inglismaa), kuhu ta tõenäoliselt ka maeti. Elas 53 aastat.
  14. 1280. või 1281. aastal sündinud poeg, kes suri väga varsti pärast sündi. Tema nime kohta puuduvad tõendid. Elas vähem kui aasta.
  15. Elizabeth of Rhuddlan, (7. august 1282 - 5. mai 1316). Ta abiellus (1) 1297 John I, Hollandi krahviga, (2) 1302 Humphrey de Bohuniga, Herefordi 4. krahviga ja Essexi 3. krahviga. Elas 34 aastat.
  16. Inglismaa Edward II, tuntud ka kui Edward of Caernarvon (25. aprill 1284 - 21. september 1327). Aastal 1308 abiellus ta Prantsusmaa Isabellaga. Elas 43 aastat.


Kastiilia Eleanor sündis 1240. aastate alguses Kastiilia kuninga Ferdinandi III ja tema naise, kuninganna Joana Ponthieu's. Kui tema isa suri, tõusis troonile
tema kasuvend Alfonso X, kes koos kuningas Henry III-ga korraldas tema abielu
. Hispaanias abiellus ta 10-12-aastaselt kuningas Henriku poja Edwardiga, kes oli 1254. aastal vaid 15-aastane. Ta läks koos oma abikaasa, Inglismaa lord Edwardiga, kes juhtis 1270. aastal tähtsat ristisõda. Nende pulmade tähistamiseks kinkis tema kasuvend Edwardile Gascogne piirkonna. Edward sai Eleanori kaudu ka Montreuil' ja Ponthieu maad. Kui Eleanor esimest korda Inglismaale kolis, andis kuningas Henry III "käsu, et tema korterid sisustataks "kastiilia moodi", et ta end mugavamalt tunneks." [1] 1264. aastal viidi ta sõja puhkemisel oma ohutuse huvides Prantsusmaale ja naasis alles umbes aasta hiljem. 1270. aastal läks ta koos Edwardiga kaheksandale ristisõjale Pühale maale ja naasis 19. augustil 1274. aastal, et lasta end kroonida. Kuna Eleanor oli võõramaalane, ei meeldinud ta paljudele tema alamatele. 28. novembril 1290 suri Eleanor palavikku, jättes Edwardile kirja: "Ma armastasin teda eluajal väga ... . Ma ei lakka teda armastamast ka nüüd, kui ta on surnud."

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Eleanor Kastiilia?


V: Eleanor Kastiilia oli Inglismaa kuninganna Edward I ja Ponthieu krahvinna alates 1279. aastast kuni oma surmani 1290. aastal.

K: Kus Eleanor ja Edward abiellusid?


V: Eleanor ja Edward abiellusid 1. novembril 1254 Burgoses Las Huelgase kloostris.

K: Miks ei meeldinud Eleanor alguses inimestele?


V: Inimestele ei meeldinud Eleanor alguses, sest Inglismaa kuningas Henry III kulutas tema sugulastele palju raha, mistõttu ta ei meeldinud rahvale.

Küsimus: K: Kumba poolt toetas Eleanor teise parunisõja ajal?


V: Teise parunisõja ajal toetas Eleanor oma abikaasat Edwardit.

Küsimus: Kuhu läksid Edward ja Eleanor kaheksandale ristisõjale?


V: Edward ja Eleanor lahkusid, et ühineda Edwardi onu Louis IX Prantsusmaaga kaheksandale ristisõjale, ning nad veetsid talve Sitsiilias, enne kui läksid Palestiinas asuvasse Akkolasse.

K: Kes suri kaheksanda ristisõja ajal ning mida tegid Edward ja Eleanor pärast seda?


V: Prantsuse Louis IX suri kaheksanda ristisõja ajal ning Edward ja Eleanor lahkusid Palestiinast 1272. aasta septembris. Sama aasta detsembris said nad Sitsiilias teada Henry III surmast ja pöördusid tagasi Inglismaale.

K: Millal krooniti Edward ja Eleanor koos?


V: Edward ja Eleanor krooniti koos 19. augustil 1274, pärast kaheksandast ristisõjast Inglismaale naasmist.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3