Palestiina: ajalooline Püha Maa, kultuurid ja tänased piirid

Avasta Palestiina: ajalooline Püha Maa, kultuuride ja usuliste pühapaikade pärand ning tänased piirid Iisraeli ja Palestiina vahel — ajalugu, konfliktid ja identiteet.

Palestiina on piirkond Lähis-Idas. See asub Levantis, Jordani jõe ja Vahemere vahel. Palestiinas on läbi ajaloo elanud ja oma tsivilisatsiooni üles ehitanud paljud kultuurid, näiteks vilistid, foiniiklased ja araablased. Seda nimetatakse ka Pühaks maaks. Sealt said alguse judaism ja kristlus.

Täna on piirkond jagatud kaheks riigiks: Iisrael ja Palestiina riik. Läänekalda ja Gazasektori territooriumid on Iisraeli ja Palestiina vahel vaidlusalused. Paljud piirkonna linnad on Aabrahami usundite pühad: Jeruusalemm, Petlemma, Naatsaret ja Hebron on kõige tähtsamad. Praegu kuulub Palestiinale vaid veerand riigist.

Inglise keeles kirjutatakse tavaliselt filistine. Filistid olid rahvas, kes vallutasid selle piirkonna. Tõenäoliselt olid nad roomlased, kes ei rääkinud araabia keelt, mis ei ole kuigi üllatav, sest araablased tulid Palestiinasse peaaegu 2000 aastat hiljem.

Ajalugu — lühiülevaade

Piirkonna ajalugu on väga pikk ja kihiline. Algselt elasid siin Kanaani rahvad (Canaanites), kellele järgnesid iidsete kuningriikide ajastul iisraellased ja Juda kuningriik. Aja jooksul kuulus piirkond paljude suurriikide mõjupiirkonda: assüürlased, babüloonlased, pärslased, makedoonlased (Aleksander Suur), roomlased ja Bütsants. 7. sajandil vallutasid ala araabid ning islam levis laialdaselt. Hiljem olid piirkonna valdajate seas ristisõdijad, mamlukid ja 1517–1917 osmanite impeerium (Osmannid). 20. sajandi alguses tuli regiooni režiimi muuta Suurbritannia mandaadi periood ning pärast Teist maailmasõda ja 1948. aasta sõda kuulutati välja Iisraeli riik, mille järel tekkinud konfliktid mõjutasid kogu 20. ja 21. sajandit. 1967. aasta kuuepäevases sõjas võttis Iisrael kontrolli Läänekalda ja Gaza üle, mis määratles kaasaegseid piirivaidlusi.

Kaasaegne poliitika ja territoriaalne olukord

Tänases tähenduses kasutatakse Palestiina kohta erinevaid poliitilisi ja õiguslikke mõisteid. 1988. aastal kuulutas Palestiina Rahvavalgustusorganisatsioon välja Palestiina riigi; sellel riigil on diplomaatiline tunnustus paljude riikide poolt ja see on eraldi ÜRO vaatlejaliikme staatusega. Samas ei oma Palestiina riik täielikku kontrolli kõigi oma territoriaalsete nõudmiste üle. Läänekallas on jaotunud idarikkamalt kontrollitud aladeks (Palestiina Omavalitsuse haldus) ja Iisraeli sõjaliste- ja tsiviilhalduse all hoidvateks aladeks; Iisraelil on seal ka asundused. Gazat reguleerib alates 2007. aastast peamiselt grupp Hamas, samal ajal kui rahvusvaheliselt on piirkond tihti kirjeldatud blokina või piiratud liikumise ja majanduslike sanktsioonidega alana. Läbirääkimised rahu ja lõplike piiride üle on kestnud mitu dekaadi (nt Oslo lepete protsess), kuid lõplik lahendus on siiani lahendamata.

Kultuur, keel ja usundid

Piirkonna kultuur on segu araabia, heebrea, beduiini, kristlaste ja teiste kohalike traditsioonide mõjudest. Peamine keel Palestiina aladel on araabia keel; Iisraelis on ametlik keel heebrea (ja araabia keel teatud kontekstides). Religioosselt on piirkond keskne nii judaismile, kristlusele kui islamile — siin asuvad paljud pühamud ja palverännakute kohad. Kultuuriline pärand hõlmab arheoloogilisi leiukohti, vanaajaloolisi linnu, kööki, muusikat ja rahvapärimust.

Majandus ja elutingimused

Majanduslik olukord erineb oluliselt: Iisrael on üldiselt kõrgema elatustasemega, samas kui Palestiina omavalitsuse all olevatel aladel ja Gazas on tööpuudus ja piiratuse tõttu sotsiaal-majanduslikud raskused. Piirangud liikumisele, kaubandusele ja juurdepääsule ressurssidele (vesi, maa) mõjutavad tugevalt kohalikku elu. Samas on olemas aktiivne äri-, kunst- ja akadeemiline elu ning paljud organisatsioonid töötavad humanitaarabi ja arengu nimel.

Filistid ja nimetus

Algses tekstis mainitud väited filistide ja ingliskeelse kirjapildi kohta vääravad täpsustust. Eesti keeles kasutatakse nimetust „Palestiina“ ja inglise keeles „Palestine“. Filistid (heebrea keeles "Pelishtim") olid iidne rahvas, kes asustas rannikualasid Lähis-Idas rauaajastul (peamiselt tänase Gazast lõuna pool). Kuigi nende täpne päritolu ei ole lõpuni selge, seostatakse neid sageli mererahvaste (Sea Peoples) rühmadega ja neil võis olla Aegeuse-äärne (Egeuse mere piirkonna) taust — nad ei olnud roomlased. Araabia keel ja araabia rahvad levisid piirkonda peamiselt pärast 7. sajandi islami laienemist, seega araablased poleks olnud piirkonna varaseimad elanikud.

Tähtsamad linnad ja turism

Piirkonnas asuvad hulgaliselt ajaloolisi linnu ja pühasid kohti, mille hulka kuuluvad Jeruusalemm (vanalinn ja püha kohti nagu Tempelmägi/Al-Haram al-Sharif, Läänekallas ja Õlimägi), Petlemma (Jeesuse sünnikohaga seotud paik), Naatsaret (seotud Jeesuse eluga) ning Hebron (patriarhide haudad). Need piirkonnad on nii usulise kui ka ajaloolise huvi keskpunktid ning meelitavad palverändureid ja turiste üle maailma.

Palestiina ja ajalooline Palestiina on keeruline segu sajanditepikkusest ajaloost, usulistest traditsioonidest, kultuurilisest mitmekesisusest ning tänapäevasest poliitilisest pingest. Mõistmine nõuab nii ajaloolist kui ka tänapäevast konteksti arvesse võtmist.

Palestiina riik

Palestiina riik, mida tuntakse ka lihtsalt Palestiina nime all, on de jure suveräänne riik Lähis-Idas, mille pealinnaks on Jeruusalemm. Seda tunnustab 141 ÜRO liikmesriiki. Alates 2012. aastast on ta ÜROs vaatlejariik, mis ei ole ÜRO liige. See tähendab de facto ehk kaudset omariikluse tunnustamist.

Palestiina riik väidab, et Jordani Läänekallas ja Gaza sektor on tema territoorium. Selle iseseisvus kuulutati välja 15. novembril 1988.

Palestiina riigi lipp

Ajalugu

Iidne aeg

Esimesed inimesed, kes rändasid Palestiina maale, olid kaananlased, kes tulid Araabia põhjaosast ja rääkisid tavaliselt araabia keelt. Nad võtsid ka alfabeedi idee üle neilt, kes elasid praeguses Liibanonis. See ränne toimus umbes 5000 eKr. 3000 aasta pärast tulid iisraellased, kes on Aabrahami poja Jakobi pojad. Iisraellased valitsesid tänase Palestiina piirkonnas, mis tol ajal asus piirkonnas, mida tunti Lõuna-Kaananina või Palestiina maana. See piirkond ulatus Tüürosest põhjas kuni Beersebani lõunas. Pärast kuningas Saalomoni surma jagunes maa põhjapoolseks kuningriigiks, mida tuntakse Samaaria nime all, ja lõunapoolseks kuningriigiks, mida tuntakse Juudamaa nime all. Põhja kuningriigi vallutas Assüüria kuningas Sennakerib, kes ajas enamiku selle iisraellastest elanikest välja. Üle 100 aasta hiljem vallutasid babüloonlased Aavi ja suur osa selle juudi elanikkonnast saadeti samuti välja. Vaatamata hävitamisele jäid siiski mõned juudid ja samariitlased maale. Pärast Pärsia võimu ülevõtmist Babüloonia impeeriumi, siis Jakeret pöördusid Juudamaale ja ehitasid aeglaselt oma tsivilisatsiooni uuesti üles. Piirkond jäi veel 200 aastaks Pärsia otsese võimu alla, kusjuures juutidel oli piiratud autonoomia. Nüüd läheb enamik palestiinlasi erinevatesse riikidesse, nagu Jordaania, Liibanon ja Süüria.

Makedoonia periood

Pärast Makedoonia Aleksander Suure vallutusi hakkasid seda piirkonda valitsema hellenistlikud valitsejad - kõigepealt Aleksander ise, hiljem Egiptuse Ptolemaioste valitsejad ja lõpuks Seleukiidid. Teisel sajandil enne ühise ajaarvamise algust mässas piirkonna juudi elanikkond Seleukiidide vastu ja asutas iseseisva Hesmoona kuningriigi. Järgnevatel aastakümnetel laienes juudi kuningriik üle kogu piirkonna, vallutades naaberriikide samariitlasi, edomeenlasi ja nabatlasi. Aegamööda hakkas piirkonnas siiski domineerima Roomaimpeerium.

Rooma aeg

Pärast kuningas Heroodese poolsõltumatut valitsemist muudeti Juudamaa Rooma provintsiks. Juudid mässasid kaks korda vägivaldselt roomlaste vastu, kuid roomlased vallutasid kogu piirkonna tagasi ja nimetasid selle lõpuks ümber Süüria-Palaestinaks ühe Juudamaa iidse vaenlase, vilistite järgi. Kahe sajandi pärast sai Ida-Rooma impeeriumi nimi Bütsants, millest sai kristlik impeerium. Bütsants säilitas oma võimu riigi üle, kusjuures Palaestina Prima ja Palaestina Secunda olid Oriens'i provintsi piirkonnad, kus elasid peamiselt bütsantsi kristlikud elanikud ning suured rühmad samariitlasi, juute, kreeka-bütsantslasi ja kristlikke araablasi.

Keskaeg ja osmanid

Järgnevate sajandite jooksul vallutasid piirkonna lühiajaliselt pärslased, sellest sai osa Araabia moslemite impeeriumist, ristisõdijate kuningriigist, Mamluki sultanaadist ja Osmanite impeeriumist. Esimese maailmasõja ajal ründas kindral Allenby 19.-25. septembrini 1918 Türgi armeed Megiddo orus ( Piiblis Armageddon). Tänapäeval moodustab Jordaania 81% ja Iisrael 19% Palestiina mandaadist. Trans-Jordaania loodi 25. mail 1946, kusjuures ülejäänud 19% on Iisraeli kavatsus. Palestiina mandaat jaguneb Jordaania ja Jordaaniat ületavaks (81%) ja Iisraeliks (19%), kuna tänaseks on Jordaania poolt Ida-Jeruusalemma ja Jordani Läänekalda hõivamine tagasi võetud. Gaza sektori vallutas Iisrael Egiptuselt 1967. aastal ja Iisrael tõmbus Gazast välja 2005. aastal. 2005. aastal nimetati piirkonda sageli Pühaks maaks ja see on püha kristlaste, juutide ja moslemite jaoks, kes tunnustavad kümme käsku.

Palestiina, mis vallutati Türgi Osmanite impeeriumilt 1918. aastal.

Küsimused ja vastused

K: Millises piirkonnas asub Palestiina?

K: Millised tsivilisatsioonid on Palestiinas läbi ajaloo elanud?

K: Miks nimetatakse seda Pühaks maaks?

K: Mitu riiki on tänapäeval selles piirkonnas?

K: Millised linnad on Aabrahami usundite jaoks pühad?

K: Kui suur osa riigist kuulub täna Palestiinale?

K: Kes olid vilistid?

Otsing