Palestiina (piirkond)

Palestiina riik

Palestiina riik, mida tuntakse ka lihtsalt Palestiina nime all, on de jure suveräänne riik Lähis-Idas, mille pealinnaks on Jeruusalemm. Seda tunnustab 141 ÜRO liikmesriiki. Alates 2012. aastast on ta ÜROs vaatlejariik, mis ei ole ÜRO liige. See tähendab de facto ehk kaudset omariikluse tunnustamist.

Palestiina riik väidab, et Jordani Läänekallas ja Gaza sektor on tema territoorium. Selle iseseisvus kuulutati välja 15. novembril 1988.

Palestiina riigi lipp

Ajalugu

Iidne aeg

Esimesed inimesed, kes rändasid Palestiina maale, olid kaananlased, kes tulid Araabia põhjaosast ja rääkisid tavaliselt araabia keelt. Nad võtsid ka alfabeedi idee üle neilt, kes elasid praeguses Liibanonis. See ränne toimus umbes 5000 eKr. 3000 aasta pärast tulid iisraellased, kes on Aabrahami poja Jakobi pojad. Iisraellased valitsesid tänase Palestiina piirkonnas, mis tol ajal asus piirkonnas, mida tunti Lõuna-Kaananina või Palestiina maana. See piirkond ulatus Tüürosest põhjas kuni Beersebani lõunas. Pärast kuningas Saalomoni surma jagunes maa põhjapoolseks kuningriigiks, mida tuntakse Samaaria nime all, ja lõunapoolseks kuningriigiks, mida tuntakse Juudamaa nime all. Põhja kuningriigi vallutas Assüüria kuningas Sennakerib, kes ajas enamiku selle iisraellastest elanikest välja. Üle 100 aasta hiljem vallutasid babüloonlased Aavi ja suur osa selle juudi elanikkonnast saadeti samuti välja. Vaatamata hävitamisele jäid siiski mõned juudid ja samariitlased maale. Pärast Pärsia võimu ülevõtmist Babüloonia impeeriumi, siis Jakeret pöördusid Juudamaale ja ehitasid aeglaselt oma tsivilisatsiooni uuesti üles. Piirkond jäi veel 200 aastaks Pärsia otsese võimu alla, kusjuures juutidel oli piiratud autonoomia. Nüüd läheb enamik palestiinlasi erinevatesse riikidesse, nagu Jordaania, Liibanon ja Süüria.

Makedoonia periood

Pärast Makedoonia Aleksander Suure vallutusi hakkasid seda piirkonda valitsema hellenistlikud valitsejad - kõigepealt Aleksander ise, hiljem Egiptuse Ptolemaioste valitsejad ja lõpuks Seleukiidid. Teisel sajandil enne ühise ajaarvamise algust mässas piirkonna juudi elanikkond Seleukiidide vastu ja asutas iseseisva Hesmoona kuningriigi. Järgnevatel aastakümnetel laienes juudi kuningriik üle kogu piirkonna, vallutades naaberriikide samariitlasi, edomeenlasi ja nabatlasi. Aegamööda hakkas piirkonnas siiski domineerima Roomaimpeerium.

Rooma aeg

Pärast kuningas Heroodese poolsõltumatut valitsemist muudeti Juudamaa Rooma provintsiks. Juudid mässasid kaks korda vägivaldselt roomlaste vastu, kuid roomlased vallutasid kogu piirkonna tagasi ja nimetasid selle lõpuks ümber Süüria-Palaestinaks ühe Juudamaa iidse vaenlase, vilistite järgi. Kahe sajandi pärast sai Ida-Rooma impeeriumi nimi Bütsants, millest sai kristlik impeerium. Bütsants säilitas oma võimu riigi üle, kusjuures Palaestina Prima ja Palaestina Secunda olid Oriens'i provintsi piirkonnad, kus elasid peamiselt bütsantsi kristlikud elanikud ning suured rühmad samariitlasi, juute, kreeka-bütsantslasi ja kristlikke araablasi.

Keskaeg ja osmanid

Järgnevate sajandite jooksul vallutasid piirkonna lühiajaliselt pärslased, sellest sai osa Araabia moslemite impeeriumist, ristisõdijate kuningriigist, Mamluki sultanaadist ja Osmanite impeeriumist. Esimese maailmasõja ajal ründas kindral Allenby 19.-25. septembrini 1918 Türgi armeed Megiddo orus ( Piiblis Armageddon). Tänapäeval moodustab Jordaania 81% ja Iisrael 19% Palestiina mandaadist. Trans-Jordaania loodi 25. mail 1946, kusjuures ülejäänud 19% on Iisraeli kavatsus. Palestiina mandaat jaguneb Jordaania ja Jordaaniat ületavaks (81%) ja Iisraeliks (19%), kuna tänaseks on Jordaania poolt Ida-Jeruusalemma ja Jordani Läänekalda hõivamine tagasi võetud. Gaza sektori vallutas Iisrael Egiptuselt 1967. aastal ja Iisrael tõmbus Gazast välja 2005. aastal. 2005. aastal nimetati piirkonda sageli Pühaks maaks ja see on püha kristlaste, juutide ja moslemite jaoks, kes tunnustavad kümme käsku.

Palestiina, mis vallutati Türgi Osmanite impeeriumilt 1918. aastal.

Pildid