Palestiina on piirkond Lähis-Idas. See asub Levantis, Jordani jõe ja Vahemere vahel. Palestiinas on läbi ajaloo elanud ja oma tsivilisatsiooni üles ehitanud paljud kultuurid, näiteks vilistid, foiniiklased ja araablased. Seda nimetatakse ka Pühaks maaks. Sealt said alguse judaism ja kristlus.

Täna on piirkond jagatud kaheks riigiks: Iisrael ja Palestiina riik. Läänekalda ja Gazasektori territooriumid on Iisraeli ja Palestiina vahel vaidlusalused. Paljud piirkonna linnad on Aabrahami usundite pühad: Jeruusalemm, Petlemma, Naatsaret ja Hebron on kõige tähtsamad. Praegu kuulub Palestiinale vaid veerand riigist.

Inglise keeles kirjutatakse tavaliselt filistine. Filistid olid rahvas, kes vallutasid selle piirkonna. Tõenäoliselt olid nad roomlased, kes ei rääkinud araabia keelt, mis ei ole kuigi üllatav, sest araablased tulid Palestiinasse peaaegu 2000 aastat hiljem.

Ajalugu — lühiülevaade

Piirkonna ajalugu on väga pikk ja kihiline. Algselt elasid siin Kanaani rahvad (Canaanites), kellele järgnesid iidsete kuningriikide ajastul iisraellased ja Juda kuningriik. Aja jooksul kuulus piirkond paljude suurriikide mõjupiirkonda: assüürlased, babüloonlased, pärslased, makedoonlased (Aleksander Suur), roomlased ja Bütsants. 7. sajandil vallutasid ala araabid ning islam levis laialdaselt. Hiljem olid piirkonna valdajate seas ristisõdijad, mamlukid ja 1517–1917 osmanite impeerium (Osmannid). 20. sajandi alguses tuli regiooni režiimi muuta Suurbritannia mandaadi periood ning pärast Teist maailmasõda ja 1948. aasta sõda kuulutati välja Iisraeli riik, mille järel tekkinud konfliktid mõjutasid kogu 20. ja 21. sajandit. 1967. aasta kuuepäevases sõjas võttis Iisrael kontrolli Läänekalda ja Gaza üle, mis määratles kaasaegseid piirivaidlusi.

Kaasaegne poliitika ja territoriaalne olukord

Tänases tähenduses kasutatakse Palestiina kohta erinevaid poliitilisi ja õiguslikke mõisteid. 1988. aastal kuulutas Palestiina Rahvavalgustusorganisatsioon välja Palestiina riigi; sellel riigil on diplomaatiline tunnustus paljude riikide poolt ja see on eraldi ÜRO vaatlejaliikme staatusega. Samas ei oma Palestiina riik täielikku kontrolli kõigi oma territoriaalsete nõudmiste üle. Läänekallas on jaotunud idarikkamalt kontrollitud aladeks (Palestiina Omavalitsuse haldus) ja Iisraeli sõjaliste- ja tsiviilhalduse all hoidvateks aladeks; Iisraelil on seal ka asundused. Gazat reguleerib alates 2007. aastast peamiselt grupp Hamas, samal ajal kui rahvusvaheliselt on piirkond tihti kirjeldatud blokina või piiratud liikumise ja majanduslike sanktsioonidega alana. Läbirääkimised rahu ja lõplike piiride üle on kestnud mitu dekaadi (nt Oslo lepete protsess), kuid lõplik lahendus on siiani lahendamata.

Kultuur, keel ja usundid

Piirkonna kultuur on segu araabia, heebrea, beduiini, kristlaste ja teiste kohalike traditsioonide mõjudest. Peamine keel Palestiina aladel on araabia keel; Iisraelis on ametlik keel heebrea (ja araabia keel teatud kontekstides). Religioosselt on piirkond keskne nii judaismile, kristlusele kui islamile — siin asuvad paljud pühamud ja palverännakute kohad. Kultuuriline pärand hõlmab arheoloogilisi leiukohti, vanaajaloolisi linnu, kööki, muusikat ja rahvapärimust.

Majandus ja elutingimused

Majanduslik olukord erineb oluliselt: Iisrael on üldiselt kõrgema elatustasemega, samas kui Palestiina omavalitsuse all olevatel aladel ja Gazas on tööpuudus ja piiratuse tõttu sotsiaal-majanduslikud raskused. Piirangud liikumisele, kaubandusele ja juurdepääsule ressurssidele (vesi, maa) mõjutavad tugevalt kohalikku elu. Samas on olemas aktiivne äri-, kunst- ja akadeemiline elu ning paljud organisatsioonid töötavad humanitaarabi ja arengu nimel.

Filistid ja nimetus

Algses tekstis mainitud väited filistide ja ingliskeelse kirjapildi kohta vääravad täpsustust. Eesti keeles kasutatakse nimetust „Palestiina“ ja inglise keeles „Palestine“. Filistid (heebrea keeles "Pelishtim") olid iidne rahvas, kes asustas rannikualasid Lähis-Idas rauaajastul (peamiselt tänase Gazast lõuna pool). Kuigi nende täpne päritolu ei ole lõpuni selge, seostatakse neid sageli mererahvaste (Sea Peoples) rühmadega ja neil võis olla Aegeuse-äärne (Egeuse mere piirkonna) taust — nad ei olnud roomlased. Araabia keel ja araabia rahvad levisid piirkonda peamiselt pärast 7. sajandi islami laienemist, seega araablased poleks olnud piirkonna varaseimad elanikud.

Tähtsamad linnad ja turism

Piirkonnas asuvad hulgaliselt ajaloolisi linnu ja pühasid kohti, mille hulka kuuluvad Jeruusalemm (vanalinn ja püha kohti nagu Tempelmägi/Al-Haram al-Sharif, Läänekallas ja Õlimägi), Petlemma (Jeesuse sünnikohaga seotud paik), Naatsaret (seotud Jeesuse eluga) ning Hebron (patriarhide haudad). Need piirkonnad on nii usulise kui ka ajaloolise huvi keskpunktid ning meelitavad palverändureid ja turiste üle maailma.

Palestiina ja ajalooline Palestiina on keeruline segu sajanditepikkusest ajaloost, usulistest traditsioonidest, kultuurilisest mitmekesisusest ning tänapäevasest poliitilisest pingest. Mõistmine nõuab nii ajaloolist kui ka tänapäevast konteksti arvesse võtmist.