Elizabeth Báthory — Transilvaania krahvinna ja vastuoluline legend

Elizabeth Báthory — Transilvaania krahvinna: faktid ja legendid, verised süüdistused, poliitiline intriig ning müüdid, mis sünnitasid verekrahvinna loo raamatutes, filmides ja rahvajuttudes.

Elizabeth Bathory (1560-1614) oli krahvinna, kes elas Transilvaanias, mis kuulus tollal Ungari kuningriigi koosseisu. Ta pärines väga tähtsast perekonnast, kuhu kuulusid kuningad, kardinalid, rüütlid ja kohtunikud. Tema perekond valitses Transilvaaniat kui iseseisvat piirkonda Ungari kuningriigi sees. Ta oli hästi haritud, ilus ja jõukas. Bathory perekonna liikmena oli ta ka praktiliselt puutumatu.

Ta kasvas üles mõjuvõimsas aadliperekonnas (tuntud kui Báthory de Ecsed) ja abiellus noorelt teiste suurperede esindajaga. Abielludes sai ta Nádasdy perekonnaga sidemeid ning elas suurema osa oma täiskasvanueast maalossides, mis tänapäeval asuvad enamasti Slovakkia ja Ungari aladel. Abielu ja omandiga kaasnes poliitiline mõju ning vastutus, mis sel ajal sageli tähendas ka kohaliku õiguskorra ja sõjaväeliste kohustuste haldamist.

Süüdistused, kohtuasi ja karistus

Ta võis olla tige naissoost sarimõrvar. On võimatu teada, milline osa tema loost on fakt ja milline osa väljamõeldis. Tema õudne legend on saanud osaks folkloorist. Ta on mitmete raamatute, näidendite ja filmide keskne tegelane. Verekrahvina on teda sageli võrreldud teise väljamõeldud tegelaskujuga, krahv Draculaga. Mõned teadlased väidavad nüüd, et Báthory ei olnud mõrvar, vaid võis olla poliitilise reetmise ohver.

Tema legendi kohaselt olevat ta piinanud ja tapnud üle 650 teenijatüdruku. Samuti väidetakse, et ta suples inimveres. Et pärast seda, kui ta kuulis kõigist tema lossis toimuvatest surmadest ja piinamistest, pandi krahvinna ja tema teenijad kohtu alla. Tema teenijad olevat hukatud. Báthory ise müüritati oma lossi ühte tuppa. Seal olid ainult õhku ja toitu võimaldavad lõhed. Ta leiti kolm ja pool aastat hiljem surnuna. Pärast tema surma algas kurja krahvinna lugu.

Ajaloolised protsessid ja arhiivmaterjalid näitavad, et uurimise ja vahistamise eest vastutas tol ajal kõrge auastega isik, kelle ülesanne oli hoolitseda nii õiguslike kui ka poliitiliste huvide eest. Kuigi teenijate tunnistused on säilinud ja neid kasutati süüdistuse aluseks, ei ole paljudes juhtivates dokumentides otseseid tõendeid legendis kujunenud eriskummaliste ja ulatuslike veretegevuste kohta. Báthory ei saanud traditsioonilist kohtuistungit nagu mitmed teised – tema seisundit ja aadli positsiooni arvestati ning lõplik karistus oli pigem eluaegne kinnipanek kui avalik hukkamine.

Ajalooline tõlgendus ja poleemika

Legendide ja kaasaegsete kirjelduse vahel on suur erinevus. Jutud verest kui "nooruse allikana" ja massilistest mõrvadest kasvasid aja jooksul, osaliselt sensatsioonikirjanduse ja rahvapärimuse toel. Numbrid, nagu üle 650 ohvri, põhinevad hilisematel kokkuvõtetel ja võivad olla liialdatud. Kahtlusi tekitab see, et osa tunnistustest andsid inimesed, kellel võis olla isiklik või materiaalne huvi krahvinna ja tema vara vastu. Seetõttu rõhutavad paljud tänapäeva ajaloolased vajadust eristada tunnistusi, kohtudokumente ja meedias levivaid müüte.

Mitmed kaasaegsed uurimused rõhutavad:

• et osa süüdistustest võis olla poliitiliselt motiveeritud ja seotud varaliste vaidlustega,
• et paljud kirjelduse detailid lisati hilisemates trükistes ja romaanides,
• et elanike ja teenijate tunnistused tuleb kontekstualiseerida, kuna tollane kohtupidamine ja uurimine erinesid tänapäevasest süsteemist.

Kultuuriline pärand

2008. aastal tehti temast film nimega Bathory, mille peaosas mängis Anna Friel. Filmi järgi ei veetnud ta oma aega veres supeldes. See oli kuulujutt, mida levitasid need, kes olid tema rikkuse pärast.

Bathory lugu on jätnud püsiva jälje kirjandusse ja popkultuuri: temast on kirjutatud romaane, tehtud näidendeid ja filme ning tema nimi seostub sageli vampiiri- ja õuduslugudega. Turistid külastavad Čachtice lossimäletisi ning tema pärand on kasutusel nii teaduslikes aruteludes kui ka meelelahutustööstuses. Tänapäeva ajaloolased püüavad eristada legendi ja fakti, andes parema arusaama nii tolle aja ühiskondlikest suhetest kui ka sellest, kuidas kuulsad ning skandaalsed lood aja jooksul muutuvad.

Kuigi pärimused temast kui küllaltki jõhkrast krahvinnast on osa rahvapärimusest, jääb Elizabeth Báthory lugu ka oluliseks uurimisobjektiks – nii õigushierarhia, võimu- ja soorollide kui ka meedia ja müüdi vaheliste seoste mõistmiseks.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Elizabeth Bathory?

K: Millisest perekonnast ta pärines?

K: Kuidas oli ta haritud?

K: Kas ta oli atraktiivne?

K: Kui jõukas ta oli?

K: Kas ta oli oma ühiskondliku staatuse tõttu võimukas?

Otsing