George Soros (/ˈsɔːroʊs/ või /ˈsɔːrəs/; ungari keeles Soros György; sündinud 12. augustil 1930 nime all Schwartz György) on ungari-ameerika ärimagnaat, investor ja filantroop. Ta on Soros Fund Managementi esimees. Ta on tuntud kui "mees, kes murdis Bank of Englandi", sest ta sai 1992. aasta Musta Kolmapäeva ajal Ühendkuningriigi valuutakriisi ajal 1 miljardi USA dollari suuruse investeerimiskasumi.

Varane elu ja haridus

George Soros sündis Budapestis juudi perekonnas 1930. aastal. Teismelisena koges ta Teise maailmasõja ajal Ungari sakslaste ja nende kohalike liitlaste mõjuperioodi ning püüdis koos perega ellu jääda, kasutades varjatust ja valeidentiteete. 1947. aastal emigreerus ta Londonisse, kus õppis majandust ja filosoofiat; ta õppis London School of Economics'is ning oli Karl Popperi filosoofia mõju all. Popperi ideed avatud ühiskonnast mõjutasid tugevalt tema hilisemat filantroopilist tegevust.

Investeerimiskarjäär

Soros alustas finantskarjääri Londonis ja hiljem Ameerika Ühendriikides, töötades esialgu erinevates pankades ja investeerimisfirmades. 1970. aastatel asutas ta Quantum Fundi ja hiljem Soros Fund Managementi, mis tõid talle suurt edu makromajanduslike spekulatsioonide ja positsioonide abil. Tema investeerimisstiilile iseloomulik on suurte, hästi ajastatud riskide võtmine, põhinedes majandus- ja poliitiliste muutuste prognoosimisel.

1992. aasta "Bank of Englandi murdmine"

1992. aasta sügisel spekuleeris Soros suure mahuga Suurbritannia naela vastu, mis oli osa laiemast ründest valuutaturgudel. Pärast seda, kui Ühendkuningriigi valitsus ei suutnud kursi toetamiseks piisavalt sekkuda, lahkus nael Euroopa valuutavahetussüsteemist (ERM) – sündmus, mida tuntakse Musta Kolmapäeva nime all. Soros teenis sellel operatsioonil märkimisväärse kasumi ja sündmust on sageli toodu tema karjääri kuulsaima saavutuse näitena.

Filantropia ja Open Society Foundations

Soros on pühendunud filantroopiale: tema asutatud Open Society Foundations (algne nimi Sorosi sihtfondid) toetab haridust, õigusriiki, inimõigusi, demokraatiat ja meedia sõltumatust üle maailma. Ta on annetanud miljardeid dollareid, finantseerides ülikoole, uurimisinstituute, demokraatlikke liikumisi Kesk- ja Ida-Euroopas ning kodanikuühiskonna algatusi teistes regioonides. Tema filosoofia tugineb usule, et avatud ühiskond, läbipaistvus ja kodanikuaktivism aitavad ühiskondlikke vigu parandada ja vältida autoritaarset arengut.

Poliitiline mõju ja kriitika

Soros on olnud tugevalt pingeline avaliku tähelepanu keskpunktis. Tal on palju toetajaid, kes kiidavad tema annetusi demokraatia ja inimõiguste toetamiseks, kuid tal on ka palju kriitikuid ja vastaseid. Parempoolsed poliitikud ja mõjukad rühmitused on sageli kritiseerinud tema rahastamistegevust ning temast on levinud mitmesugused konspiratsiooniteooriad. Mõned rünnakud tema vastu on kätkenud antisemiitlikke retoorikaid. Näiteks Ungari valitsus on konfliktis olnud Sorosi ja tema rahastatud organisatsioonidega ning 2010. ja 2018. aastate poliitilistes lahingutes on temanimelised kampaaniad olnud osa avalikust diskursusest.

Õiguslik seis ja kodakondsus

Soros elab suurema osa ajast Ameerika Ühendriikides ja tal on USA kodakondsus; samuti on ta taastanud Ungari kodakondsuse. Tema tegevus ja sihtasutused on vahel olnud uurimiste ja poliitiliste kampaaniate fookuses, kuid ulatuslikud uurimised ei ole toonud välja otsustavaid kuritegelikke tegevusi, mis oleksid tema filantroopilist tööd fundamentaalselt häirinud.

Isiklik elu ja pärand

George Soros on abielus olnud mitu korda ja tal on mitu last, kes mõnel juhul osalevad peresisestes sihtasutustes ja filantroopilistes projektides. Tema mõju rahandusele, filantroopiale ja poliitikale on olnud märkimisväärne: ta on muutnud seda, kuidas suured eraannetajad ja sihtkapitalid osalevad avalikus elus ning toonud tähelepanu avatud ühiskonna väärtustele. Samas on tema kuvand tugevalt polariseeritud — mõnele on ta vabaühenduste kaitse sümbol, teistele tugevate rahaliste huvide ja poliitilise mõju kandja.

Täiendav lugemine

  • Biograafilised ülevaated ja intervjuud George Sorose elust ja tööst
  • Open Society Foundationsi avalikud aruanded ja projektiinfo
  • Analüüsid 1992. aasta valuutakriisist ning finantsturgude rollist selles