Howard Hawks
Howard Winchester Hawks (30. mai 1896 - 26. detsember 1977) oli Ameerika Ühendriikide klassikalise Hollywoodi ajastu filmirežissöör, produtsent ja stsenarist. Klassikaline Hollywoodi ajastu oli ajavahemik 1917-1960, mil hakati looma Ameerika filme. Klassikalise Hollywoodi ajastu ajal õppisid režissöörid, kuidas filmides jutustada lugusid viisil, mida kasutatakse tänapäevalgi.
Hawks tegi palju erinevaid filme. Ta tegi naljafilme, draamasid, gangsterfilme, ulmefilme, film noir'i ja vesterne. Ta tegi palju populaarseid filme. Mõned neist on "Scarface" (1932), "Bringing Up Baby" (1938), "Only Angels Have Wings" (1939), "His Girl Friday" (1940), "To Have and Have Not" (1944), "The Big Sleep" (1946), "Red River" (1948), "The Thing from Another World" (1951) ja "Rio Bravo" (1959). Hawks kaasas oma filmidesse sageli tugevaid naisi, kes rääkisid palju. Selline naine mängis nii paljudes Hawksi filmides, et seda tüüpi naist nimetatakse nüüd "Hawksi naiseks".
1942. aastal esitasid teised filmiinimesed filmikunsti ja -teaduste akadeemia Hawksi parima režissööri Oscarile tema töö eest "Sergeant Yorki" tegemisel. 1975. aastal andis Akadeemia Hawksile Auhinna Hawksi töö on mõjutanud mõningaid populaarseimaid filmirežissööre, nagu Martin Scorsese, Robert Altman, John Carpenter ja Quentin Tarantino.
Varane elu ja haridus
Perekond
Howard Winchester Hawks sündis Indianas Goshenis, Indiana osariigis, paberitootmisega raha teeninud Frank W. Hawksi (1865-1950) ja tema naise Helen (sünd. Howard; 1872-1952), ühe jõuka ärimehe tütre esimese lapsena. Hawksi perekond isa poolelt oli Ameerika pioneerid ja tema vana suguvõsa John Hawks oli 1630. aastal Inglismaalt Massachusettsisse tulnud. Perekond elas Goshenis ja oli 1890. aastateks üks Kesk-Lääne rikkamaid perekondi, sest Goshen Milling Company teenis palju raha.
Hawksi ema isa C. W. Howard (1845-1916) elas 1862. aastal 17-aastaselt Neenahis, Wisconsinis. Ta oli 15 aastaga teeninud oma raha linna paberivabrikus ja muudes äritegevustes. Frank Hawks ja Helen Howard kohtusid 1890. aastate alguses ja abiellusid 1895. aastal. Howard Hawks oli vanim viiest lapsest ja tema sünnile järgnesid Kenneth Neil Hawks (12. august 1899 - 2. jaanuar 1930), William Bellinger Hawks (29. jaanuar 1901 - 10. jaanuar 1969), Grace Louise Hawks (17. oktoober 1903 - 23. detsember 1927) ja Helen Bernice Hawks (1906 - 4. mai 1911). 1898. aastal kolis perekond Neenah'sse, Wisconsinis, kus Frank Hawks hakkas tööle oma ämma Howard Paper Company's.
Haridus
Aastatel 1906-1909 asus Hawksi perekond külma Wisconsini talve tõttu elama Pasadenasse, Californiasse. See aitas Helen Hawksi haigele tervisele kaasa. Ajapikku hakkasid nad Wisconsinis elama ainult suviti. Seejärel kolisid nad 1910. aastal lõplikult Pasadenasse. Perekond elas majas Throop Polytechnic Institute'i (hilisem California Institute of Technology) kõrval. Hawksi lapsed hakkasid 1907. aastal käima kooli Polytechnic Elementary School'is.
Hawks sai koolis hästi hakkama. Spordis ei läinud tal hästi, kuid 1910. aastaks lõi ta välja rattasõidu, mis oli varajase seebikarbi võidusõidu üks varasemaid vorme. 1911. aastal suri Hawksi noorem õde Helen ootamatult toidumürgitusse. Aastatel 1910-1912 käis Hawks Pasadena keskkoolis. Kuid 1912. aastal kolis Hawksi pere California osariiki Glendorasse. Frank Hawksil olid seal apelsinipuud. Hawks lõpetas oma keskkooli noorema astme Glendora Citrus Union High School'is. Seal olles lendas ta lennukitega esinejatele.
Seejärel saadeti ta aastatel 1913-1914 New Hampshire'i Phillips Exeteri akadeemiasse. Tema perekonna raha võis olla osa sellest, et ta pääses kõrgekvaliteedilisse erakooli. Ta oli alles seitsmeteistkümneaastane, kuid teda lubati sisse teise astme õpilasena. New Englandis viibides käis Hawks Bostonis filmimajades. 1914. aastal läks Hawks tagasi Glendorasse ja lõpetas samal aastal Pasadena keskkooli.
Samal aastal lubati Hawks New Yorgis Ithacas asuvasse Cornelli ülikooli. Ta õppis masinaehitust ja kuulus Delta Kappa Epsilonisse. Koolivend Ray S. Ashbury mäletas, et Hawks veetis rohkem aega hasartmänge mängides ja alkoholi juues kui õppides. Hawks armastas koolis lugeda ka populaarseid ameerika ja inglise raamatuid.
1916. aasta suvepuhkuse ajal filmitööstuses töötades tegi Hawks katse vahetada kooli Stanfordi ülikooli. Teda ei lastud sisse. Ta läks septembris Cornellile. Ta lahkus aprillis 1917, et astuda armeesse, kui Ameerika Ühendriigid astusid I maailmasõtta. 1918. aastal sai ta, nagu paljud teisedki sõja ajal relvajõududega liitunud üliõpilased, diplomi tagaselja. Enne sõjaväkke minekut läks Hawks tagasi Hollywoodi ja töötas 1917. aasta aprilli lõpus Cecil B. DeMille'i filmi kallal.
Varajane filmikarjäär
1916. aastal kohtus Hawks Victor Flemingiga, Hollywoodi filmitegija, kes oli remontinud autosid ja lennanud lennukitega. Fleming alustas filmitööstuses, kui sõber Marshall Neilan ütles filmirežissöör Allan Dwanile, et Fleming oskab tema autot parandada (Fleming jättis Dwanile mulje, parandades kiiresti tema auto ja katkise kaamera). 1916. aastaks oli Fleming juba operaator.
Hawks kohtus Flemingiga, kui ta 1916. aasta suvepuhkuse ajal Californias alustas võidusõiduautoga Mercer, mille ostis talle tema vanaisa C. W. Howard, ja töötas selle kallal. Nad ütlevad, et ta kohtus Flemingiga, kui kaks meest sõitsid maastikurajal ja põhjustasid õnnetuse.
Fleming andis Hawks'ile oma esimese töö filmitööstuses, olles Douglas Fairbanks'i filmi "In Again, Out Again" (mille operaatorina Fleming töötas) rekvisiitoriks Famous Players-Lasky'le. Hawks ütles, et uus filmitav koht tuli kiiresti teha, kui stuudio lavastajat ei saanud kohale tulla, nii et Hawks pakkus end tööle. Ta tegi head tööd. Fairbanks oli rahul. Seejärel töötas ta filmis kasutatavate asjade valmistajana ja üldabiliseina Cecil B. DeMille'i poolt kokku pandud tundmatu filmi juures. (Hawks ei öelnud kunagi intervjuudes, mis filmi ja DeMille tegi selle aja jooksul umbes viis filmi).
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Howard Winchester Hawks?
V: Howard Winchester Hawks oli Ameerika Ühendriikide filmirežissöör, produtsent ja stsenarist klassikalise Hollywoodi ajastul.
K: Mis on klassikaline Hollywoodi ajastu?
V: Klassikaline Hollywoodi ajastu on ajavahemik 1917-1960, mil hakati looma Ameerika filme.
K: Milliseid filme tegi Hawks?
V: Hawks tegi palju erinevaid filme, sealhulgas naljafilme, draamasid, gängsterfilme, ulme, film noir'i ja vesterne.
K: Milliseid populaarseid filme ta tegi?
V: Mõned tema populaarsed filmid on näiteks "Scarface" (1932), "Bringing Up Baby" (1938), "Only Angels Have Wings" (1939), "His Girl Friday" (1940), "To Have and Have Not" (1944), "The Big Sleep" (1946), "Red River" (1948), "The Thing from Another World" (1951) ja "Rio Bravo" (1959).
K: Kuidas mõjutas Hawks teisi filmirežissööre?
V: Tema looming on mõjutanud mõningaid populaarsemaid filmirežissööre, nagu Martin Scorsese, Robert Altman, John Carpenter ja Quentin Tarantino.
K: Millised naised olid sageli tema filmides?
V: Ta kaasas oma filmidesse sageli tugevaid naisi, kes rääkisid palju. Selline naine mängis nii paljudes Hawksi filmides, et inimesed nimetavad seda tüüpi naist nüüd "Hawksi naiseks".
K: Kas ta kandideeris kunagi Oscarile?
V: 1942. aastal esitasid teised filmiinimesed filmikunsti ja -teaduste akadeemiast teda parima režissööri Oscarile Sergeant Yorgi filmi eest. 1975. aastal sai ta Akadeemia aukodaniku auhinna.
