Howard Winchester Hawks (30. mai 1896 – 26. detsember 1977) oli Ameerika klassikalise Hollywoodi režissöör, produtsent ja stsenarist, keda peetakse üheks mitmekülgseimaks ja mõjukamaks režissööriks XX sajandi Ameerika kinoloo perioodil. Klassikalise Hollywoodi ajastu (umbes 1917–1960) oli aeg, mil kujunesid välja stuudiosüsteem, narratiivse filmi reeglid ja jutustustehnikad, mida kasutatakse filmikunstis ka tänapäeval. Hawks töötas pidevalt erinevates žanrites ja kujundas tugeva autori­lise käekirja: ta oskas jutustada lihtsaid ja tõhusaid lugusid, rõhutades tegelaste professionaalsust, meeskonnatunnet ja teravat dialoogi.

Karjäär ja žanrivalik

Hawks tegi filme väga laias žanrivalikus: komöödiad (eriti screwball-komöödia), draamad, gangsterifilmid, ulme-, film noir ja westernid. Tema stiil iseloomustus selge narratiivse ehituse, rütmilise ja lühikese montaaži, täiusliku tegelaskonnapõhise tegevuse ning keelelise vaimukuse rõhutamisega. Hawksi filmides on sageli pingevabalt ja kiires vahetuses suheldavad tegelased — see on eriti tuntud näiteks His Girl Friday puhul.

Iseloomulikud teemad ja stiil

Hawksi filmid rõhutavad sageli tööeetost, kutsemeeskonna eripära, lojaalsust ja meeskoosseisu eetikat, kuid samal ajal paistavad silma ka tugevad ja nutikad naistegelased. Tema jutustamisviis on tihti pragmaatiline ja emotsioonid peegelduvad tegudes, mitte sentimentaalses patos. Hawks väärtustas näitlejate omavahelist keemiaat ja püstitas truppidesse selged rollid, kus iga tegelane teab oma ülesannet ja panustab grupi edusse.

Hawksi naine (Hawksian woman)

Hawks oli tuntud selle poolest, et tema filmides esinevad iseseisvad, teravmeelsed ja tegevusse sekkuvad naistegelased, kes ei lase end passiivselt marginaali suruda. Sellist naist on filmitööstuse kriitikas hakata nimetama „Hawksi naiseks“ (Hawksian woman): ta on võimeline meeste kõrval tegutsema võrdväärselt, kasutab keelt ja teravat huumorit ning segab meestegelaste rollimänge, kuid sageli austab ka nende ametioskusi ja professionaalsust.

Tuntud filmid ja lühikirjeldused

  • Scarface (1932) – varajane gangsteriklasiika, kus Hawks näitas jõuliselt kuritegelikku ambitsiooni ja selle tagajärgi.
  • Bringing Up Baby (1938) – screwball-komöödia, kus esile kerkivad kiiresti vahetuvad dialoogid ja absurdne situatsioonikoomika (peategelastena Katharine Hepburn ja Cary Grant).
  • Only Angels Have Wings (1939) – ootused ja professionaalne kohustus lennumeeskonnas, mille keskmes on lojaalsus ja riskide jagamine.
  • His Girl Friday (1940) – kiire dialogi, terava huumori ja ajakirjandusmaailma jäädvustus; tuntud oma tempoka dialoogi poolest.
  • To Have and Have Not (1944) – romantiline ja pingeline seiklusfilm, mida tähistavad Humphrey Bogarti ja Lauren Bacalli keemia ning filmi lahedus.
  • The Big Sleep (1946) – noir-hõnguline detektiivilugu (Bogart ja Bacall) — keerukas ja atmosfäärikas kadunud maailmade uurimine.
  • Red River (1948) – tugev western, mis käsitleb karavaani juhtimist, autoriteeti ja suhteid meeskonna sees.
  • The Thing from Another World (1951) – ulmeklassika, mida Hawks produtseeris ja mille lavastamises on arutatud tema rolli; film kombineerib külma sõja hirmu ja teaduse-ettevaatuse motiive.
  • Rio Bravo (1959) – üks Hawksi tuntumaid westerne, kus esile kerkib meeskonna sõprus, professionaalsus ja mehelikkuse eri vormid; tihti tõlgitud kui vastus John Fordi ja Sergio Leone stiilidele.

Autasud ja pärand

1942. aastal nomineeris Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia Hawksi parima režissööri Oscarile (Best Director) tema töö eest filmis Sergeant York. Paljud tema filmid on kriitikute ja filmiteadlaste poolt uuesti avastatud ja restaureeritud. 1975. aastal andis Akadeemia Hawksile eriauhinna (Honorary Academy Award) tema elutöö tunnustuseks.

Howard Hawks on jätnud püsiva jälje maailma filmikunsti. Tema mõjukas, žanripiire ületav ja näitlejakeskne lähenemine on inspireerinud mitmeid tuntud režissööre, sealhulgas Martin Scorsese, Robert Altman, John Carpenter ja Quentin Tarantino. Tema filmid on jätkuvalt õppe- ja analüüsiallikaks filmikoolides ning paljud tema tööd loetakse klassikaks, mis kujundas Ameerika kino narratiivseid ja stiililisi norme.