Howard Hawks — Ameerika klassikalise Hollywoodi režissöör (1896–1977)
Howard Hawks — klassikalise Hollywoodi legend: mitmekülgne režissöör (1896–1977), kelle ikonilised filmid nagu Scarface, His Girl Friday ja Rio Bravo mõjutasid terveid põlvkondi.
Howard Winchester Hawks (30. mai 1896 – 26. detsember 1977) oli Ameerika klassikalise Hollywoodi režissöör, produtsent ja stsenarist, keda peetakse üheks mitmekülgseimaks ja mõjukamaks režissööriks XX sajandi Ameerika kinoloo perioodil. Klassikalise Hollywoodi ajastu (umbes 1917–1960) oli aeg, mil kujunesid välja stuudiosüsteem, narratiivse filmi reeglid ja jutustustehnikad, mida kasutatakse filmikunstis ka tänapäeval. Hawks töötas pidevalt erinevates žanrites ja kujundas tugeva autorilise käekirja: ta oskas jutustada lihtsaid ja tõhusaid lugusid, rõhutades tegelaste professionaalsust, meeskonnatunnet ja teravat dialoogi.
Karjäär ja žanrivalik
Hawks tegi filme väga laias žanrivalikus: komöödiad (eriti screwball-komöödia), draamad, gangsterifilmid, ulme-, film noir ja westernid. Tema stiil iseloomustus selge narratiivse ehituse, rütmilise ja lühikese montaaži, täiusliku tegelaskonnapõhise tegevuse ning keelelise vaimukuse rõhutamisega. Hawksi filmides on sageli pingevabalt ja kiires vahetuses suheldavad tegelased — see on eriti tuntud näiteks His Girl Friday puhul.
Iseloomulikud teemad ja stiil
Hawksi filmid rõhutavad sageli tööeetost, kutsemeeskonna eripära, lojaalsust ja meeskoosseisu eetikat, kuid samal ajal paistavad silma ka tugevad ja nutikad naistegelased. Tema jutustamisviis on tihti pragmaatiline ja emotsioonid peegelduvad tegudes, mitte sentimentaalses patos. Hawks väärtustas näitlejate omavahelist keemiaat ja püstitas truppidesse selged rollid, kus iga tegelane teab oma ülesannet ja panustab grupi edusse.
Hawksi naine (Hawksian woman)
Hawks oli tuntud selle poolest, et tema filmides esinevad iseseisvad, teravmeelsed ja tegevusse sekkuvad naistegelased, kes ei lase end passiivselt marginaali suruda. Sellist naist on filmitööstuse kriitikas hakata nimetama „Hawksi naiseks“ (Hawksian woman): ta on võimeline meeste kõrval tegutsema võrdväärselt, kasutab keelt ja teravat huumorit ning segab meestegelaste rollimänge, kuid sageli austab ka nende ametioskusi ja professionaalsust.
Tuntud filmid ja lühikirjeldused
- Scarface (1932) – varajane gangsteriklasiika, kus Hawks näitas jõuliselt kuritegelikku ambitsiooni ja selle tagajärgi.
- Bringing Up Baby (1938) – screwball-komöödia, kus esile kerkivad kiiresti vahetuvad dialoogid ja absurdne situatsioonikoomika (peategelastena Katharine Hepburn ja Cary Grant).
- Only Angels Have Wings (1939) – ootused ja professionaalne kohustus lennumeeskonnas, mille keskmes on lojaalsus ja riskide jagamine.
- His Girl Friday (1940) – kiire dialogi, terava huumori ja ajakirjandusmaailma jäädvustus; tuntud oma tempoka dialoogi poolest.
- To Have and Have Not (1944) – romantiline ja pingeline seiklusfilm, mida tähistavad Humphrey Bogarti ja Lauren Bacalli keemia ning filmi lahedus.
- The Big Sleep (1946) – noir-hõnguline detektiivilugu (Bogart ja Bacall) — keerukas ja atmosfäärikas kadunud maailmade uurimine.
- Red River (1948) – tugev western, mis käsitleb karavaani juhtimist, autoriteeti ja suhteid meeskonna sees.
- The Thing from Another World (1951) – ulmeklassika, mida Hawks produtseeris ja mille lavastamises on arutatud tema rolli; film kombineerib külma sõja hirmu ja teaduse-ettevaatuse motiive.
- Rio Bravo (1959) – üks Hawksi tuntumaid westerne, kus esile kerkib meeskonna sõprus, professionaalsus ja mehelikkuse eri vormid; tihti tõlgitud kui vastus John Fordi ja Sergio Leone stiilidele.
Autasud ja pärand
1942. aastal nomineeris Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia Hawksi parima režissööri Oscarile (Best Director) tema töö eest filmis Sergeant York. Paljud tema filmid on kriitikute ja filmiteadlaste poolt uuesti avastatud ja restaureeritud. 1975. aastal andis Akadeemia Hawksile eriauhinna (Honorary Academy Award) tema elutöö tunnustuseks.
Howard Hawks on jätnud püsiva jälje maailma filmikunsti. Tema mõjukas, žanripiire ületav ja näitlejakeskne lähenemine on inspireerinud mitmeid tuntud režissööre, sealhulgas Martin Scorsese, Robert Altman, John Carpenter ja Quentin Tarantino. Tema filmid on jätkuvalt õppe- ja analüüsiallikaks filmikoolides ning paljud tema tööd loetakse klassikaks, mis kujundas Ameerika kino narratiivseid ja stiililisi norme.
Varane elu ja haridus
Perekond
Howard Winchester Hawks sündis Indianas Goshenis, Indiana osariigis, paberitootmisega raha teeninud Frank W. Hawksi (1865-1950) ja tema naise Helen (sünd. Howard; 1872-1952), ühe jõuka ärimehe tütre esimese lapsena. Hawksi perekond isa poolelt oli Ameerika pioneerid ja tema vana suguvõsa John Hawks oli 1630. aastal Inglismaalt Massachusettsisse tulnud. Perekond elas Goshenis ja oli 1890. aastateks üks Kesk-Lääne rikkamaid perekondi, sest Goshen Milling Company teenis palju raha.
Hawksi ema isa C. W. Howard (1845-1916) elas 1862. aastal 17-aastaselt Neenahis, Wisconsinis. Ta oli 15 aastaga teeninud oma raha linna paberivabrikus ja muudes äritegevustes. Frank Hawks ja Helen Howard kohtusid 1890. aastate alguses ja abiellusid 1895. aastal. Howard Hawks oli vanim viiest lapsest ja tema sünnile järgnesid Kenneth Neil Hawks (12. august 1899 - 2. jaanuar 1930), William Bellinger Hawks (29. jaanuar 1901 - 10. jaanuar 1969), Grace Louise Hawks (17. oktoober 1903 - 23. detsember 1927) ja Helen Bernice Hawks (1906 - 4. mai 1911). 1898. aastal kolis perekond Neenah'sse, Wisconsinis, kus Frank Hawks hakkas tööle oma ämma Howard Paper Company's.
Haridus
Aastatel 1906-1909 asus Hawksi perekond külma Wisconsini talve tõttu elama Pasadenasse, Californiasse. See aitas Helen Hawksi haigele tervisele kaasa. Ajapikku hakkasid nad Wisconsinis elama ainult suviti. Seejärel kolisid nad 1910. aastal lõplikult Pasadenasse. Perekond elas majas Throop Polytechnic Institute'i (hilisem California Institute of Technology) kõrval. Hawksi lapsed hakkasid 1907. aastal käima kooli Polytechnic Elementary School'is.
Hawks sai koolis hästi hakkama. Spordis ei läinud tal hästi, kuid 1910. aastaks lõi ta välja rattasõidu, mis oli varajase seebikarbi võidusõidu üks varasemaid vorme. 1911. aastal suri Hawksi noorem õde Helen ootamatult toidumürgitusse. Aastatel 1910-1912 käis Hawks Pasadena keskkoolis. Kuid 1912. aastal kolis Hawksi pere California osariiki Glendorasse. Frank Hawksil olid seal apelsinipuud. Hawks lõpetas oma keskkooli noorema astme Glendora Citrus Union High School'is. Seal olles lendas ta lennukitega esinejatele.
Seejärel saadeti ta aastatel 1913-1914 New Hampshire'i Phillips Exeteri akadeemiasse. Tema perekonna raha võis olla osa sellest, et ta pääses kõrgekvaliteedilisse erakooli. Ta oli alles seitsmeteistkümneaastane, kuid teda lubati sisse teise astme õpilasena. New Englandis viibides käis Hawks Bostonis filmimajades. 1914. aastal läks Hawks tagasi Glendorasse ja lõpetas samal aastal Pasadena keskkooli.
Samal aastal lubati Hawks New Yorgis Ithacas asuvasse Cornelli ülikooli. Ta õppis masinaehitust ja kuulus Delta Kappa Epsilonisse. Koolivend Ray S. Ashbury mäletas, et Hawks veetis rohkem aega hasartmänge mängides ja alkoholi juues kui õppides. Hawks armastas koolis lugeda ka populaarseid ameerika ja inglise raamatuid.
1916. aasta suvepuhkuse ajal filmitööstuses töötades tegi Hawks katse vahetada kooli Stanfordi ülikooli. Teda ei lastud sisse. Ta läks septembris Cornellile. Ta lahkus aprillis 1917, et astuda armeesse, kui Ameerika Ühendriigid astusid I maailmasõtta. 1918. aastal sai ta, nagu paljud teisedki sõja ajal relvajõududega liitunud üliõpilased, diplomi tagaselja. Enne sõjaväkke minekut läks Hawks tagasi Hollywoodi ja töötas 1917. aasta aprilli lõpus Cecil B. DeMille'i filmi kallal.
Varajane filmikarjäär
1916. aastal kohtus Hawks Victor Flemingiga, Hollywoodi filmitegija, kes oli remontinud autosid ja lennanud lennukitega. Fleming alustas filmitööstuses, kui sõber Marshall Neilan ütles filmirežissöör Allan Dwanile, et Fleming oskab tema autot parandada (Fleming jättis Dwanile mulje, parandades kiiresti tema auto ja katkise kaamera). 1916. aastaks oli Fleming juba operaator.
Hawks kohtus Flemingiga, kui ta 1916. aasta suvepuhkuse ajal Californias alustas võidusõiduautoga Mercer, mille ostis talle tema vanaisa C. W. Howard, ja töötas selle kallal. Nad ütlevad, et ta kohtus Flemingiga, kui kaks meest sõitsid maastikurajal ja põhjustasid õnnetuse.
Fleming andis Hawks'ile oma esimese töö filmitööstuses, olles Douglas Fairbanks'i filmi "In Again, Out Again" (mille operaatorina Fleming töötas) rekvisiitoriks Famous Players-Lasky'le. Hawks ütles, et uus filmitav koht tuli kiiresti teha, kui stuudio lavastajat ei saanud kohale tulla, nii et Hawks pakkus end tööle. Ta tegi head tööd. Fairbanks oli rahul. Seejärel töötas ta filmis kasutatavate asjade valmistajana ja üldabiliseina Cecil B. DeMille'i poolt kokku pandud tundmatu filmi juures. (Hawks ei öelnud kunagi intervjuudes, mis filmi ja DeMille tegi selle aja jooksul umbes viis filmi).
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Howard Winchester Hawks?
V: Howard Winchester Hawks oli Ameerika Ühendriikide filmirežissöör, produtsent ja stsenarist klassikalise Hollywoodi ajastul.
K: Mis on klassikaline Hollywoodi ajastu?
V: Klassikaline Hollywoodi ajastu on ajavahemik 1917-1960, mil hakati looma Ameerika filme.
K: Milliseid filme tegi Hawks?
V: Hawks tegi palju erinevaid filme, sealhulgas naljafilme, draamasid, gängsterfilme, ulme, film noir'i ja vesterne.
K: Milliseid populaarseid filme ta tegi?
V: Mõned tema populaarsed filmid on näiteks "Scarface" (1932), "Bringing Up Baby" (1938), "Only Angels Have Wings" (1939), "His Girl Friday" (1940), "To Have and Have Not" (1944), "The Big Sleep" (1946), "Red River" (1948), "The Thing from Another World" (1951) ja "Rio Bravo" (1959).
K: Kuidas mõjutas Hawks teisi filmirežissööre?
V: Tema looming on mõjutanud mõningaid populaarsemaid filmirežissööre, nagu Martin Scorsese, Robert Altman, John Carpenter ja Quentin Tarantino.
K: Millised naised olid sageli tema filmides?
V: Ta kaasas oma filmidesse sageli tugevaid naisi, kes rääkisid palju. Selline naine mängis nii paljudes Hawksi filmides, et inimesed nimetavad seda tüüpi naist nüüd "Hawksi naiseks".
K: Kas ta kandideeris kunagi Oscarile?
V: 1942. aastal esitasid teised filmiinimesed filmikunsti ja -teaduste akadeemiast teda parima režissööri Oscarile Sergeant Yorgi filmi eest. 1975. aastal sai ta Akadeemia aukodaniku auhinna.
Otsige