Pime koht (nägemine)
Pime ala on osa vaateväljast, millest meie aju ei saa mingit teavet. See on koht vaateväljas, mis vastab valgust tajuvate fotoretseptorirakkude puudumisele, kus nägemisnärv läbib võrkkesta nägemisketta. Kuna nägemisketta juures ei ole valgust tuvastavaid rakke, ei tajuta osa vaateväljast. Aju täidab ümbritsevad üksikasjad teise silma teabega, nii et pimedat ala tavaliselt ei tajuta.
Kuigi kõigil selgroogsetel loomadel on see pime punkt, ei ole peajalgsete silmadel, mis on pealiskaudselt sarnased, seda. Neil läheneb nägemisnärv retseptoritele tagantpoolt, nii et see ei tekita võrkkestas katkestust.
Esimene dokumenteeritud tähelepanek selle nähtuse kohta tehti 1660. aastatel Edme Mariotte'i poolt Prantsusmaal. Tollal arvati üldiselt, et silmanärvi sisenemiskoht peaks tegelikult olema võrkkesta kõige tundlikum osa; Mariotte'i avastus lükkas selle teooria siiski ümber.
Selgroogsete näitel kujutab4 pimedat punkti, mis kaheksajalgse silmal märkimisväärselt puudub. Selgroogsetel (vasakul) kujutab1 võrkkesta ja on2 närvikiud, sealhulgas nägemisnärvi (3), samas kui kaheksajalgse silmas (paremal) ja1 kujutab2 vastavalt närvikiudu ja võrkkesta.
Pimedate kohtade test
| Pimeda punkti demonstreerimine | ||||
| O | X | |||
| Juhised: Teie nägu peaks olema ekraanist mõne sõrme kaugusel. Sulgege parem silm ja keskenduge vasaku silmaga X-le. Nüüd liikuge aeglaselt ekraanist eemale ja ühel hetkel kaob O. See juhtub umbes siis, kui ekraan on umbes 25 cm kaugusel (3x käesoleva diagrammi laius). Kui te eemaldute kaugemale, ilmub O uuesti. Kui te sulgete oma vasaku silma ja vaatate O-d, kaob X sarnase vahemiku jooksul. | ||||
Ei näe pimedat kohta
Selle kohta, miks pimeala tavaliselt ei ole näha, on kaks teooriat. Üks, vähem soositud teooria on, et aju lihtsalt ignoreerib seda. Teine on, et aju "täidab" neid ümbritsevatest piirkondadest saadud teabega. Tajuteoreetikud on üldiselt pooldanud seda teist hüpoteesi. Täitmine toimib üsna keeruliste ja ebatavaliste visuaalsete mustrite puhul, mis viitab sellele, et aktiivne ajuprotsess töötab pimedat laiku ümbritsevate mustrite jäljendamiseks.
Selgroogsete silm ja peajalgsete silmad
Need loomulikud pimedad laigud esinevad ainult selgroogsete silmades. Peajalgsetel on nägemisnärvid kinnitatud võrkkesta tagaküljele, nii et need ei ole probleemiks. Selgroogsete silm on ebaloogiline, sest valgus peab enne võrkkestani jõudmist läbima ja mööduma närvikiududest.See tuleneb sellest, et selgroogsete silmad on ajust välja kasvanud; nad kasvavad välja embrüoloogilisest koest, mis moodustab aju.
Küsimused ja vastused
K: Mis on pimedate melonite nimi?
V: Pime laik on nägemisvälja osa, kus nägemisnärv läbib võrkkesta nägemisketta, mis põhjustab valgust tuvastavate fotoretseptorirakkude puudumise, mille tulemusel ei saa aju sellest piirkonnast mingit teavet.
K: Miks ei tajuta pimeala osa vaateväljast?
V: Nägemisketta valguse tuvastamiseks puuduvad rakud, mistõttu osa vaateväljast ei tajuta.
K: Kuidas aju pimedast punktist üle saab?
V: Aju täidab pimeda laigu ümbritsevate detailidega teisest silmast saadud teabega, nii et seda ei tajuta tavaliselt.
K: Millistel loomadel ei ole pimedat laiku?
V: Peajalgsete silmadel ei ole pimedat laiku, sest nägemisnärv läheneb retseptoritele tagantpoolt, mistõttu ei teki võrkkestas katkestust.
K: Millal tehti esimene dokumenteeritud tähelepanek pimedast kohast?
V: Esimene dokumenteeritud tähelepanek pime laik tehti 1660. aastatel Edme Mariotte'i poolt Prantsusmaal.
K: Milline oli enne Mariotte'i avastust valitsev teooria nägemisnärvi sisenemise kohta silma?
V: Enne Mariotte'i avastust arvati üldiselt, et punkt, kus nägemisnärv siseneb silma, peaks olema võrkkesta kõige tundlikum osa.
K: Mida Mariotte'i avastus ümber lükkas?
V: Mariotte'i avastus lükkas ümber teooria, et punkt, kus nägemisnärv siseneb silma, peaks tegelikult olema võrkkesta kõige tundlikum osa.
