Karl Pearson FRS (27. märts 1857 – 27. aprill 1936) oli üks 19. ja 20. sajandi mõjukamaid inglise matemaatike ja matemaatilise statistika rajajaid. Ta sündis ja kasvas Inglismaal ning õppis matemaatikat Cambridge’is, seejärel jätkas õpinguid Euroopas. Nimekuju lugu: "Carl Pearsonist" sai "Karl Pearson" osaliselt juhuslikult, kui ta 1879. aastal Heidelbergi ülikooli sisse kirjutas ja õigekiri muudetigi. Ta kasutas oma nime mõlemat versiooni kuni 1884. aastani, mil võttis lõpuks püsivalt kasutusele nime Karl. Talle jäeti ka mitteametlik hüüdnimi "KP".

Tegevus ja teadustöö

Karl Pearson töötas suure osa oma karjäärist Londoni teadus- ja ülikooliringkondades. 1911. aastal asutas ta Londoni Ülikooli kolledžis maailma esimese ülikooli statistikaosakonna, mille kaudu hakkasid statistikameetodid süsteemselt õppeainesid ja uurimistöösse viia. Ta oli tihedalt seotud ka praktilise biometria ja populatsiooniandmete uurimisega ning toetas statistika kasutamist bioloogias ja ühiskonnauuringutes.

Peamised panused statistikasse

Pearsoni teadustöö kujundas paljusid kaasaegse statistika põhialuseid. Tema olulisemad panused on kokkuvõtlikult:

  • korrelatsioonimõõdik ja Pearsoni korrelatsioonikordaja — andmete vaheliste seoste kvantifitseerimine;
  • χ²-test (chi-ruut) — sobivuse ja sõltumatuse testimine ridade ja veergude tabelites;
  • momendimeetod (method of moments) ja Pearsoni jaotusete süsteem — mitmeid andmetiheduse tüüpe kirjeldav jaotusperioodide klassifikatsioon;
  • varajased tööd, milles ilmusid ideed, mis on nüüd tuntud kui peamised komponendid (principal component analysis) ja muud multivariatiivse analüüsi meetodid;
  • ajakiri Biometrika — Pearson oli oma kolleegidega ühe biometria-alase teadusajakirja initsiaatoritest, kus avaldati õigel ajal palju uusi statistilisi meetodeid ja rakendusi.

Talle omistatakse ka ulatuslikad metoodilised ja teoreetilised tööd, mis aitasid statistikast teha range matemaatilise distsipliini. Tema tööd olid eriti mõjukad bioloogilises statistikas (biometrikas) ja demograafias.

Eugenika ja vaidlused

Pearson oli avalikult eugeenika pooldaja ning pidas lähedasi suhteid Sir Francis Galtoni ja teiste selle liikumise mõjukatega. Ta oli Galtoni protegendiks ja ametlik biograaf, kirjutades Galtoni eluloost ja tema teadustööst (nt mitmetes köidetes). Eugenikaga seotud ideed ja poliitilised seisukohad olid tema eluajal laialt levinud, kuid hiljem on neid ideid ja nende mõju teadusele ning ühiskonnale kriitiliselt hinnatud. Pearsoni teaduslik pärand on seetõttu mitmetahuline: temalt pärinevad fundamentaalsed statistilised tööriistad, samas on tema eugenika-võtmed ajalooliselt ja moraalselt vastuolulised.

Isiklik pärand ja tähistamine

Karl Pearson avaldas arvukalt teadusartikleid ja monograafiaid ning toimetas ja toetas statistika arengut läbi õppe- ja uurimistöö. Tema mõju ulatub tänapäevasesse statistilisse praktika ja teadusmetoodikasse — paljud Pearsoni meetodid ja terminid on endiselt kasutuses. 23. märtsil 2007 toimus Londonis konverents, et tähistada tema 150. sünniaastapäeva, kus arutati nii tema matemaatilisi saavutusi kui ka ajaloolist mõju ja eetikaküsimusi.

Karl Pearson on tänavu meelestatud kui inimene, kelle teoreetiline pärand on statistika arengus keskne, kuid kelle ideed sotsiaalses ja poliitilises kontekstis kutsuvad esile keerukaid ja kriitilisi arutelusid.