Karl Pearson — inglise matemaatik ja matemaatilise statistika rajaja (1857–1936)
Karl Pearson — inglise matemaatik ja matemaatilise statistika rajaja: tema elu, teaduslik pärand, UCL statistikaosakond ja vastuoluline eugeenika mõju.
Karl Pearson FRS (27. märts 1857 – 27. aprill 1936) oli üks 19. ja 20. sajandi mõjukamaid inglise matemaatike ja matemaatilise statistika rajajaid. Ta sündis ja kasvas Inglismaal ning õppis matemaatikat Cambridge’is, seejärel jätkas õpinguid Euroopas. Nimekuju lugu: "Carl Pearsonist" sai "Karl Pearson" osaliselt juhuslikult, kui ta 1879. aastal Heidelbergi ülikooli sisse kirjutas ja õigekiri muudetigi. Ta kasutas oma nime mõlemat versiooni kuni 1884. aastani, mil võttis lõpuks püsivalt kasutusele nime Karl. Talle jäeti ka mitteametlik hüüdnimi "KP".
Tegevus ja teadustöö
Karl Pearson töötas suure osa oma karjäärist Londoni teadus- ja ülikooliringkondades. 1911. aastal asutas ta Londoni Ülikooli kolledžis maailma esimese ülikooli statistikaosakonna, mille kaudu hakkasid statistikameetodid süsteemselt õppeainesid ja uurimistöösse viia. Ta oli tihedalt seotud ka praktilise biometria ja populatsiooniandmete uurimisega ning toetas statistika kasutamist bioloogias ja ühiskonnauuringutes.
Peamised panused statistikasse
Pearsoni teadustöö kujundas paljusid kaasaegse statistika põhialuseid. Tema olulisemad panused on kokkuvõtlikult:
- korrelatsioonimõõdik ja Pearsoni korrelatsioonikordaja — andmete vaheliste seoste kvantifitseerimine;
- χ²-test (chi-ruut) — sobivuse ja sõltumatuse testimine ridade ja veergude tabelites;
- momendimeetod (method of moments) ja Pearsoni jaotusete süsteem — mitmeid andmetiheduse tüüpe kirjeldav jaotusperioodide klassifikatsioon;
- varajased tööd, milles ilmusid ideed, mis on nüüd tuntud kui peamised komponendid (principal component analysis) ja muud multivariatiivse analüüsi meetodid;
- ajakiri Biometrika — Pearson oli oma kolleegidega ühe biometria-alase teadusajakirja initsiaatoritest, kus avaldati õigel ajal palju uusi statistilisi meetodeid ja rakendusi.
Talle omistatakse ka ulatuslikad metoodilised ja teoreetilised tööd, mis aitasid statistikast teha range matemaatilise distsipliini. Tema tööd olid eriti mõjukad bioloogilises statistikas (biometrikas) ja demograafias.
Eugenika ja vaidlused
Pearson oli avalikult eugeenika pooldaja ning pidas lähedasi suhteid Sir Francis Galtoni ja teiste selle liikumise mõjukatega. Ta oli Galtoni protegendiks ja ametlik biograaf, kirjutades Galtoni eluloost ja tema teadustööst (nt mitmetes köidetes). Eugenikaga seotud ideed ja poliitilised seisukohad olid tema eluajal laialt levinud, kuid hiljem on neid ideid ja nende mõju teadusele ning ühiskonnale kriitiliselt hinnatud. Pearsoni teaduslik pärand on seetõttu mitmetahuline: temalt pärinevad fundamentaalsed statistilised tööriistad, samas on tema eugenika-võtmed ajalooliselt ja moraalselt vastuolulised.
Isiklik pärand ja tähistamine
Karl Pearson avaldas arvukalt teadusartikleid ja monograafiaid ning toimetas ja toetas statistika arengut läbi õppe- ja uurimistöö. Tema mõju ulatub tänapäevasesse statistilisse praktika ja teadusmetoodikasse — paljud Pearsoni meetodid ja terminid on endiselt kasutuses. 23. märtsil 2007 toimus Londonis konverents, et tähistada tema 150. sünniaastapäeva, kus arutati nii tema matemaatilisi saavutusi kui ka ajaloolist mõju ja eetikaküsimusi.
Karl Pearson on tänavu meelestatud kui inimene, kelle teoreetiline pärand on statistika arengus keskne, kuid kelle ideed sotsiaalses ja poliitilises kontekstis kutsuvad esile keerukaid ja kriitilisi arutelusid.
Galton
Pearson kohtus Charles Darwini nõbu Francis Galtoniga, kes oli huvitatud pärilikkusest ja eugeenikast. Pearsonist sai Galtoni protegee, kohati peaaegu kangelase kummardamine.
Pärast Galtoni surma 1911. aastal alustas Pearson Galtoni mahuka, kolmeköitelise biograafia koostamist. Biograafia valmis "enda rahuldamiseks ja arvestamata... kirjastajate vajadusi või lugejaskonna maitset". See tähistas Galtoni elu, tööd ja annet. Ta ennustas (ekslikult), et Galton, mitte Charles Darwin, jääb meelde kui Erasmus Darwini kõige imelisem pojapoeg.
Kui Galton suri, jättis ta suure osa oma varandusest Londoni Ülikooli Kolledžile, et luua Eugeenika õppetool. Pearson oli selle õppetooli esimene omanik vastavalt Galtoni soovile. Ta moodustas rakendusstatistika osakonna, mis hõlmas biomeetrilisi ja Galtoni laboratooriume. Ta jäi osakonda kuni oma pensionile jäämiseni 1933. aastal ja jätkas tööd kuni oma surmani 1936. aastal.
Statistika
Pearsoni ideed aitasid luua tänapäeval üldkasutatavaid statistilisi meetodeid.
Muud allikad
- Karl Pearsoni lehekülg
- Loetelu Karl Pearsoni (1857-1936) dokumentidest ja kirjavahetusest, mida hoitakse Londoni ülikooli kolledži raamatukogu käsikirjade ruumis. Londoni Ülikooli kolledži väljaannete talitus, 1983.
- Karl Pearsoni sissekanne Kuningliku Seltsi Sackleri digitaalarhiivis
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Karl Pearsoni täisnimi?
V: Tema täielik nimi oli Karl Pearson FRS.
K: Kuidas muutus tema nime õigekiri?
V: Kui ta 1879. aastal Heidelbergi ülikooli immatrikuleerus, muudeti tema kirjapilt "Carl Pearsonist" "Karl Pearsoniks".
K: Millal ta võttis vastu nime "KP"?
V: Ta võttis nime "KP" vastu 1884. aastal.
K: Kus ta asutas ülikooli statistikaosakonna?
V: 1911. aastal asutas ta maailma esimese ülikooli statistikaosakonna University College Londonis.
K: Mis on eugeenika?
V: Eugeenika on sotsiaalfilosoofia, mis propageerib inimese pärilike omaduste parandamist selektiivse aretuse ja muude meetodite abil.
K: Kes oli Karl Pearsoni protegendiks ja biograafiks?
V: Tema protegendiks ja biograafiks oli Sir Francis Galton.
K: Millal toimus konverents tema 150. sünniaastapäeva tähistamiseks?
V: 23. märtsil 2007 toimus Londonis konverents tema 150. sünniaastapäeva tähistamiseks.
Otsige