Francis Galton: eugeenika, psühhomeetria ja statistika pioneer

Sir Francis Galton FRS (Birmingham, 16. veebruar 1822 - Surrey, 17. jaanuar 1911), Charles Darwini poolvend, oli inglise teadlane. Tema peamine töövaldkond oli inimese bioloogia ja vaimsete omaduste pärilikkus.

Galton oli polümaatik: antropoloog, eugeenik, troopikauurija, geograaf, leiutaja, meteoroloog, protogeneetik, psühhomeetri ja statistik. Ta sai 1909. aastal rüütliks.

Galton avaldas oma elu jooksul üle 340 töö ja raamatu. Ta lõi statistilised mõisted normaaljaotus, korrelatsioon ja regressioon keskväärtuse suunas. Ta oli esimene, kes rakendas statistilisi meetodeid inimeste erinevuste ja intelligentsuse pärilikkuse uurimisel.

Ta oli esimene inimene, kes tegi kaksikuuringuid. Tema meetodiks oli jälgida kaksikuid läbi nende eluloo, tehes mitmesuguseid mõõtmisi. Kahjuks teadis ta küll monosügootilistest (identsed kaksikud) ja dizügootilistest kaksikutest, kuid ei mõistnud tegelikku geneetilist erinevust. Tänapäevased kaksikute uuringud ilmusid alles 1920. aastatel.

Ta tutvustas ka küsimustike ja küsitluste kasutamist, et koguda andmeid inimkogukondade kohta. Ta vajas selliseid andmeid genealoogiliste ja biograafiliste tööde ning oma antropomeetriliste uuringute jaoks. Ta oli eugeenika teerajaja, olles ise selle termini ja väljendi "loodus versus kasvatus" looja. Inimese mõistuse uurijana rajas ta psühhomeetria (vaimse võimekuse mõõtmise teadus) ja diferentseeritud psühholoogia.

Galton lõi sõrmejälgede klassifitseerimise meetodi, mis osutus kasulikuks kohtuekspertiisi jaoks. Teadusliku meteoroloogia algatajana koostas ta esimese ilmakaardi, pakkus välja antitsüklonite teooria ja oli esimene, kes koostas lühiajaliste kliimanähtuste täieliku arvestuse Euroopa tasandil. Ta leiutas ka Galtoni pilli diferentseeritud kuulmisvõime testimiseks.

Eluline taust ja haridus

Francis Galton pärines mõjukast perekonnast ja sai varajase hariduse kodus ning hiljem mitmetes Inglise internaatkoolides. Ta reisis noorena palju, sealhulgas Aafrikas ja teistes troopilistes piirkondades, mis äratas huvi inimeste geograafiliste ja bioloogiliste erinevuste vastu. Tema sugulus¹ Charles Darwini sugukonnaga andis täiendava stiimuli evolutsioonilise mõtlemise arendamiseks.

Peamised teadustöö valdkonnad ja panused

Statistika ja psühhomeetria: Galton arendas välja meetodeid, mida hiljem nimetati regressiooniks ja korrelatsiooniks. Ta kasutas hajuvuste jooniseid (scatterplots) inimomaduste võrdlemiseks ning kirjeldas nähtust, mida nimetati "tagasiregresiooniks" ehk regressiooniks keskmise suunas. Paljud tema ideed andsid aluse edasistele arengutele statistikas ja psühholoogia mõõtmises.
Psühhomeetriline mõõtmine: ta proovis kvantifitseerida vaimseid võimeid ja võttis kasutusele standardiseeritud katseid, mõõtmisi ja küsimustikke. Tema antropomeetrilised mõõtmised (nt ajumaht, käte ja näo mõõdud) olid suunatud erinevuste ja pärilikkuse uurimisele.
Kaksikuuringud ja pärilikkuse uurimine: Galton oli üks esimesi, kes kasutas kaksikuid keskkonna ja pärilikkuse rolli eristamiseks. Tema metodoloogia põhines biograafilistel ja eluloolistel andmetel, kuid tal puudus tänapäevane arusaam geenitestide ja täpsete geneetiliste klassifikatsioonide piiridest.
Eugeenika ja selle kriitika: Galton lõi termini ja populaarsema kontseptsiooni, mis propageeris teadlikku "päriliku kvaliteedi" parandamist. Kaasaegne teadus ja ühiskond kritiseerivad tugevalt eugenika ideid, sest need viisid diskrimineerimisele, halastamatutele poliitikatele ja inimõiguste rikkumisele. On oluline rõhutada, et kuigi Galtoni töö mõjutas biostatistikat ja psühhomeetriat, siis tema eugenika ideed on tänapäeval moraalselt ja teaduslikult problemaatilised.
Sõrmejälgede klassifikatsioon: Galton töötas välja metoodika ja taksonoomia sõrmejälgede tüüpide kirjeldamiseks, mis aitas kaasa sõrmejälgede kasutuselevõtule õigusmeditsiinis ja isikutuvastuses.
Meteoroloogia ja leiutised: ta koostas ilmakaarte ning pani aluse ilmastikunähtuste süsteemsele kogumisele Euroopas. Galtoni kuulmise testide jaoks loodud seade, mida sageli nimetatakse Galtoni pilli või vilksuks, oli üks tema leiutistest. Lisaks töötas ta välja seadmeid ja meetodeid erinevate antropomeetriliste mõõtmiste tegemiseks.

Teadusmeetodid ja praktikad

Galton oli pionär suurte andmehulkade kogumisel: ta kasutas küsimustikke ja avalikke küsitlusi ning koostas biograafilisi ja genealoogilisi andmebaase, et uurida pärilikkuse mustreid. Tema antropomeetriline labor ja meetodid tõid kaasa ideed standardiseeritud andmete kogumisest ning statistilisele analüüsile sotsiaal- ja bioloogilistes uuringutes.

Kriitika ja pärand

Kuigi Galton andis märgatava panuse statistikasse, psühhomeetrasse ja forensikasse, on tema töö eugenika vallas jätnud tumeda ja vastuolulise pärandi. Eugenika ideed kasutasid hiljem ära autoritaarsed režiimid ja need viisid ebainimlike poliitikate — nt sundsteriliseerimise — juurde. Tänapäevased teadlased eristavad Galtoni metoodilist panust (nt korrelatsioon) tema moraalselt vastuolulisest ideoloogiast.

Tähtsamad saavutused ja tunnustused

Üle 340 teadustöö ja raamatu avaldamine elu jooksul.
Statistiliste meetodite (korrelatsioon, regressioon) arendamine ja laialdasem kasutuselevõtt sotsiaal- ning bioloogilistes teadustes.
Sõrmejälgede klassifikatsiooni süsteemi loomine, mis mõjutas kohtuekspertiisi arengut.
Ilmastiku jaotuse kaartide koostamine ning mõningate meteoroloogiliste teooriate algatamine.
Rüütliks saamine 1909. aastal ja kuulus koht teadusajaloos kui mõjukas, ent vastuoluline figuur.

Kokkuvõte

Francis Galton on teadusajaloo oluline, mitmetahuline kuju: tema meetodid ja ideed aitasid alustada kvantitatiivset uurimist inimeste omadustes ja andmete analüüsis, kuid samas on osa tema järeldustest ja eugenika propageerimine tugevalt hukka mõistetud. Tänapäeval hinnatakse Galtoni panuseid statistika ja psühhomeetria tööriistade arendajana, kuid tema pärandit vaadeldakse kriitiliselt seoses eetiliste ja ühiskondlike tagajärgedega.

NB: Tekstis kasutatud allikaviited on originaaltekstist säilitatud.

Galtoni raamatud

1853 Uurimisretke troopilises Lõuna-Aafrikas.
1855. Reisikunst ehk metsikutes maades saadaolevad vahetused ja abinõud. Murray, London.
1863. Meteorographica. Macmillan, London.
1869 [2. trükk 1892]. Pärilik geenius: selle seadused ja tagajärjed. Macmillan, London.
1874. Inglise teadusmehed: nende olemus ja olemus.
1883. Uurimusi inimese võimete ja nende arengu kohta. Macmillan, London.
1884. Perekonna võimete arvestus. Macmillan, London.
1889. Looduslik pärand. Macmillan, London.
1892. Sõrmejäljed. Macmillan, London.
1893. Hämarate sõrmejälgede dešifreerimine.
1895. Sõrmejälgede kataloogid.
1909. Mälestused minu elust. Macmillan, London.
1909. Märkimisväärsed perekonnad. Murray, London.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Sir Francis Galton?

V: Sir Francis Galton oli inglise teadlane, kes tegeles inimese bioloogia ja vaimsete omaduste pärilikkuse uurimisega. Ta oli polümaatik, mis tähendab, et tal olid teadmised paljudes valdkondades, nagu antropoloogia, eugeenika, geograafia, meteoroloogia, psühhomeetria ja statistika.

K: Mida Galton oma eluajal saavutas?

V: Galton avaldas oma eluajal üle 340 töö ja raamatu. Ta lõi statistilised mõisted normaaljaotus, korrelatsioon ja regressioon keskväärtuse suunas. Samuti võttis ta kasutusele küsimustike ja küsitluste kasutamise inimkogukondade kohta andmete kogumiseks. Lisaks sellele oli ta kaasalööja sõrmejälgede klassifitseerimisel, mis osutus kasulikuks kohtuekspertiisis.

K: Mis on eugeenika?

V: Eugeenika on sotsiaalfilosoofia, mis propageerib geneetiliste omaduste parandamist, soodustades soovitud omadustega inimeste paljunemist või takistades soovimatute omadustega inimeste paljunemist. Mõnikord nimetatakse seda "positiivseks" või "negatiivseks" eugeenikaks, sõltuvalt sellest, kas see vastavalt soodustab või takistab paljunemist.

K: Mida Galton leiutas?

V: Galton leiutas Galtoni pilli diferentseeritud kuulmisvõime testimiseks ja töötas välja esimese ilmakaardi, milles pakkus välja antitsüklonite teooria. Samuti koostas ta lühiajaliste klimaatiliste nähtuste täieliku arvestuse Euroopa tasandil.

K: Mis on monosügootilised kaksikud?

V: Monosügootilised kaksikud on identsed kaksikud, kes pärinevad ühest zügoedist (viljastatud munarakust), mis emakas arengu ajal jaguneb kaheks embrüoks. Neil on täpselt sama geneetiline koostis, kuna nad pärinevad ühest munarakust, mis on viljastatud ühe seemnerakuga, mis sisaldab pool mõlema vanema DNA-infot.

K: Kuidas Galton uuris kaksikuid?

V: Kaksikute uurimiseks jälgis Galton neid läbi nende eluloo, tehes mitmesuguseid mõõtmisi, kuid kahjuks ei mõistnud ta tegelikku geneetilist erinevust monosügootiliste (identsete) ja dizügootiliste (mitteidentiliste) kaksikute vahel enne, kui 1920. aastatel viidi läbi kaksikute uuringuid, kasutades kaasaegseid meetodeid .