Identsed kaksikud
Identsed kaksikud on algselt geneetiliselt identsed: neil on samad alleelid. Nad tekivad viljastatud munarakkude jagunemisel kaheks eraldi isendiks. Nad on alati samast soost ja on monosügootilised ehk MZ- kaksikud (mono = üks; zügoot = viljastatud munarakkond). See erineb vendadest kaksikutest, mis tekivad kahe eraldi munarakkude ja kahe eraldi seemnerakkude poolt viljastatud munarakkude kaudu ning mis ei ole alati samasoolised (DZ = dizygootilised). Mõlemat tüüpi kaksikud on samal ajal samas emakas, seega on nende sünnituskeskkond sama.
Uuringud näitavad, et monosügootiliste kaksikute esinemissagedus on üks 240 sündmusest. Kaksikõded on kaks korda sagedasemad. In vitro viljastamise (IVF) meetodite puhul on tõenäolisem, et tekivad kaksikud. IVF-sünnituste puhul on iga 1000 sünnituse kohta peaaegu 21 paari kaksikuid.
Kaksikuuringud
Identsed kaksikud on loomulikud kloonid. Kuna neil on algselt samad geenid, saab nende abil uurida, kui palju pärilikkus mõjutab inimesi. See on looduse ja kasvatuse vaheline küsimus.
Kaksikute uuringud on olnud üsna huvitavad. Kui me koostame nimekirja iseloomulikest omadustest, leiame, et need erinevad selles osas, kui palju nad on pärilikkusele võlgu. Näiteks:
- Silmade värvus: täielikult pärilik.
- Kaal, pikkus: osaliselt pärilik, osaliselt keskkonnast tulenev.
- Millises keeles te räägite: täiesti keskkonnaalane.
Uuringud tehakse nii. Võetakse identsete kaksikute rühm ja kaksikõdede rühm ning rahvastikust pärit õdede-vendade rühm. Mõõtke neid erinevate tunnuste osas. Tehke statistiline analüüs (näiteks dispersioonanalüüs). See ütleb teile, millises ulatuses on tunnus pärilik. Te leiate, et kõik need tunnused, mis on osaliselt päritud, on identsetel kaksikutel oluliselt sarnasemad.
Selliseid uuringuid võib viia edasi, võrreldes koos kasvanud identsed kaksikud ja erinevates tingimustes kasvanud identsed kaksikud. See annab ülevaate sellest, kui palju võivad asjaolud muuta geneetiliselt identsete inimeste tulemusi.
Kaasaegsed uuringud on üsna selgelt näidanud, et geneetiline pärilikkus mõjutab elu psühholoogilisi aspekte (kuidas inimesed käituvad), mitte ainult füüsilisi aspekte.
Ajalugu
Inimene, kes esimesena tegi kaksikute uuringuid, oli Francis Galton, Darwini poolsugulane, kes oli statistika rajaja. Tema meetodiks oli jälgida kaksikuid läbi nende eluloo, tehes mitmesuguseid mõõtmisi. Kahjuks, kuigi ta teadis mono- ja dizygootilistest kaksikutest, ei hinnanud ta tegelikku geneetilist erinevust. Tänapäevased kaksikute uuringud ilmusid alles 1920. aastatel.
Wilhelm Weinberg tegi esimese hinnangu kaksikute arvu kohta. Mõistes, et identsed kaksikud peavad olema samasoolised, samas kui mitteidentaalsed kaksikud võivad olla kas sama või vastassugupoolsed, tuletas Weinberg valemi MZ- ja DZ- kaksikute sageduse hindamiseks samasooliste ja vastassugupoolsete kaksikute suhtest emade koguarvule. Weinberg hindas ka, et kaksikute pärilikkus ise on nullilähedane. See tähendab, et võime saada kaksikuid ei ole pärilik.
Mitte päris nii identne
Monosügootilised kaksikud on geneetiliselt peaaegu identsed ja nad on alati sama soost, välja arvatud juhul, kui arengu käigus on toimunud mutatsioon. Monosügootilistel kaksikutel on alati erinevad fenotüübid. Kaksikud võivad väljendada erinevaid sugupoolte fenotüüpe, tavaliselt XXY Klinefelteri sündroomiga zügoote, mis jaguneb ebaühtlaselt.
Kuigi monotsügootilised kaksikud on geneetiliselt peaaegu identsed, leiti 2012. aastal 92 paari monotsügootiliste kaksikute uuringus, et monotsügootilised kaksikud omandavad sadu geneetilisi erinevusi juba varakult loote arengus. Selle põhjuseks on mutatsioonid (ehk koopiavead), mis toimuvad mõlema kaksiku DNAs pärast embrüo jagunemist. Teine 2018. aastal läbi viidud uuring 450 paari monosügootiliste kaksikute kohta näitas, et sageli (87%) erinesid kaksikud seksuaalsuse poolest. uuring näitas ka, et kui üks kaksik abiellus enne 40. eluaastat, siis tõenäoliselt abiellus ka teine enne 40. eluaastat.
Hinnanguliselt on monosügootiliste kaksikute paaril keskmiselt umbes 360 geneetilist erinevust, mis on tekkinud loote arengu alguses.
Teine põhjus, mis põhjustab erinevusi monotsügootiliste kaksikute vahel, on epigeneetiline modifikatsioon. Need on põhjustatud erinevatest keskkonnamõjudest kogu elu jooksul, mis mõjutavad, millised geenid on sisse või välja lülitatud. Uuring, milles osales 80 paari monosügootilisi kaksikuid vanuses kolm kuni 74 aastat, näitas, et noorimatel kaksikutel on suhteliselt vähe epigeneetilisi erinevusi. Epigeneetiliste erinevuste arv suureneb vanusega. Viiekümneaastastel kaksikutel oli üle kolme korra rohkem epigeneetilisi erinevusi kui kolmeaastastel kaksikutel. Kõige suuremad erinevused olid kaksikutel, kes olid oma elu elanud lahus (näiteks need, kelle kaks erinevat vanemat olid sünnihetkel lapsendanud). Teatud omadused muutuvad aga kaksikute vananedes sarnasemaks, näiteks IQ ja isiksus. See nähtus illustreerib geneetika mõju paljudele inimomaduste ja käitumise aspektidele.
Loomade kaksikud
Kaksikute teke on normaalne paljudel imetajatel, näiteks rottidel, kassidel ja koertel. Üksikud kaksikud on normaalsed mõnedel liikidel. Üheksakandiline vööthuul (Dasypus novemcinctus) sünnitab identsed nelikud.
Mittesugulise meetodi, näiteks parthenogeneesi teel toodetud järglased on identsed, kui munade tootmisel ei toimu ristumist.
Küsimused ja vastused
K: Kuidas identsed kaksikud geneetiliselt algavad?
V: Identsed kaksikud on algselt geneetiliselt identsed ja neil on samad alleelid.
K: Mida tähendavad MZ kaksikud ja DZ kaksikud?
V: MZ kaksikud tähendavad monosügootilisi kaksikuid ja DZ kaksikud tähendavad dizügootilisi kaksikuid. MZ kaksikud moodustuvad ühest viljastatud munarakkudest, DZ kaksikud aga kahest eraldi munarakkudest.
K: Kas identsed kaksikud on alati ühesugused?
V: Jah, identsed kaksikud on alati samast soost.
K: Kuidas tekivad vennas kaksikud?
V: Vendlikud kaksikud tekivad kahe eraldi munarakkude ja kahe eraldi seemnerakkude viljastamise teel.
K: Kas mõlemat liiki kaksikute sünnikeskkond on sama?
V: Jah, mõlemat liiki kaksikud, nii identsed kui ka kaksikõed, sünnivad samas emakas samal ajal, seega on nende sünnikeskkond sama.
K: Kumba tüüpi kaksikud on sagedasemad, kas ühe- või kahepaiksed?
V: Dizygootilised kaksikud on sagedasemad kui monotsygootilised kaksikud.
K: Milline on uuringute kohaselt monotsügootiliste kaksikute esinemissagedus?
V: Uuringute kohaselt on monosügootiliste kaksikute esinemissagedus üks 240 sündmusest.
