Ameerika Ühendriikide Vermonti osariigis on 14 maakonda. Need krahvkonnad koosnevad 255 poliitilisest üksusest ehk kohast, sealhulgas 237 linnast, 9 linnast, 5 linnastamata piirkonnast ja 4 alevikust. Igal maakonnal on maakonnakeskus, mida Vermonti osariigis tuntakse shire town'ina. 1779. aastal oli Vermontis kaks krahvkonda. Osariigi läänepoolset osa nimetati Benningtoni maakonnaks ja idapoolset Cumberlandi maakonnaks. 1781. aastal moodustati Cumberlandi maakonnast kolm Vermonti maakonda ja lisaks veel üks maakond nimega Washington (mis ei ole sama, mis tänapäeva Washingtoni maakond), mis sai seejärel New Hampshire'i osaks. Tänane Washingtoni maakond oli 1810. aasta algusest kuni selle ümbernimetamiseni 1814. aastal tuntud kui Jeffersoni maakond. Essexi maakonda, Orleans'i maakonda ja Caledonia maakonda nimetatakse tavaliselt Kirde-Kuningriigiks.

Täielik nimekiri Vermonti 14 maakonnast

  • Addison
  • Bennington
  • Caledonia
  • Chittenden
  • Essex
  • Franklin
  • Grand Isle
  • Lamoille
  • Orange
  • Orleans
  • Rutland
  • Washington
  • Windham
  • Windsor

Ajaloolised ja halduslikud märksõnad

  • Vermonti varajane ajalugu: Vermont kuulutas end iseseisvaks Vabariigiks 1777. aastal ja ühines USA osariigina 1791. aastal. Maakondade piirid ja nimed kujunesid välja 18. sajandi lõpus, sageli seoses territoriaalsete vaidlustega New Hampshire'i ja New Yorki vahel.
  • Shire town: iga maakonna administratiivne keskus on Vermontis tuntud kui shire town. Mõnel maakonnal võib ajaloos olla olnud mitu shire town'i või jagatud kohtumaja asutusi, kuid tänapäeval kasutatakse enamikus küsimustes ühe keskuse teenuseid.
  • Kirde-Kuningriik: Essexi, Orleans'i ja Caledonia maakonda nimetatakse sageli Kirde-Kuningriigiks (Northeast Kingdom) — see piirkond on suhteliselt harva asustatud, metsarikas ja tuntud oma maapiirkondade elu ning loodus- ja puhkevõimaluste poolest.

Maakondade roll tänapäeva Vermontis

Vermonti maakondadel on riigis traditsiooniliselt olnud piiratud kohaliku omavalitsuse roll. Palju võimu ja teenuseid pakuvad hoopis linnad, vallad ja alevikud. Maakondade ülesannete hulka kuuluvad tavaliselt õiguskaitse (sheriff ja maakonna prokuratuur), kohtud ja mõningad haldusülesanded, kuid paljud teenused koordineeritakse osariigi või kohalike omavalitsuste tasandil.

Põhiandmed ja võrdlused

  • Arvuline ülevaade: Vermontis on 14 maakonda ja kokku 255 omavalitsusüksust (sh linnad, vallad ja alevikud).
  • Rahvastik ja maastik: rahvaarvult suurim maakond on Chittenden, kus asub ka osariigi suurim linn Burlington. Mõned maakonnad, eriti Kirde-Kuningriigis, on aga väga hõredalt asustatud ja suurt maapiirkondlikku maastikku täis.
  • Nimed ja päritolu: paljude maakondade nimed tulenevad ajaloolistest isikutest, geograafilistest või kultuurilistest mõjudest (nt Caledonia on ladinakeelne viide Šotimaale).

Kasutus- ja reisisoovitused

Kui külastate Vermontit, on hea teada, et paljud huvipakkuvad paigad (rahvuspargid, matkateed, suusakuurordid ja ajaloolised linnakesed) asuvad maakondade kaupa laiali. Suuremad teenused ja teeninduskeskused paiknevad tihedamalt asustatud maakondades, kuid looduse ja rahuliku maapiirkonna leidmiseks tasub sõita Kirde-Kuningriiki või väiksematesse maakondadesse.

Kokkuvõte: Vermonti 14 maakonda moodustavad riigi haldusruumi aluse ja kannavad nii ajaloolist pärandit kui ka tänapäevaseid kohalikke funktsioone. Kuigi maakondade otsene valitsemisvõim on mitmetes valdkondades piiratud, jäävad need oluliseks osaks Vermonti geograafiast, ajaloost ja kogukondlikust korraldusest.