Korea sõda (1950–1953): põhjused, kulg ja tagajärjed

Korea sõda (1950–1953): põhjused, kulg ja tagajärjed selgelt ja põhjalikult — rahvusvaheline sekkumine, peamised lahingud ja mõjud tänapäeva poliitikale. Loe edasi.

Põhjused

Korea sõda puhkes, sest poolsaar oli pärast Teist maailmasõda jagatud kaheks erineva ideoloogiaga valitsuseks ja mõlema poole eesmärk oli kogu Korea taasühendamine oma kontrolli alla. Põhjuseid võib kokku võtta järgmiselt:

• Poliitiline jagunemine: 1948 asutati eraldi riigid — Põhja-Korea (Demokraatlik Rahvademokraatia) ja Lõuna-Korea (Vabariik Korea) — mille liidrid ei tunnistanud teineteise võimu.
• Võimuvõitlused ja sissetungid: mõlema poole toetusel toimusid piiril ja siseolukorras relvastatud rünnakud, sissitoimingud ja sabotaaž, mis kasvatasid pinget.
• Valimised ja läbirääkimiste küsimused: Lõuna-Korea korraldas 1950. aasta mais valimised, millega püüti oma legitiimsust tugevdada; Põhja-Korea nõudis ühiseid uusi valimisi ja kontrolli, mida Lõuna-Korea ei aktsepteerinud.
• Rahvusvaheline külm sõda: poolsaarist sai kiiresti üleilmse võimuvõitluse osaks — USA ja teised lääneriigid toetasid lõuna poole, Nõukogude Liit ning hiljem ka Hiina toetas Põhja-Koread, mistõttu konflikt laienes osaliselt külma sõja raamesse. See rahvusvaheline mõõde aitas muuta konflikti palju verisemaks ja pikaajalisemaks.

Sõjategevuse kulg (peamised etapid)

Peamised lahingutegevused toimusid 25. juunist 1950 kuni vaherahu sõlmimiseni 27. juulil 1953. Konflikti saab jagada mitmeks etapiks:

• 25. juuni 1950 — Põhja-Korea rünnak: Põhja-Korea tanki- ja jalgväeüksused tungisid üle 38. paralleeli, et vallutada kogu poolsaar. Lõuna armee langes kiiresti tagasi ja seepeale jäi Lõuna-Korea väed kitsasse Pusan Perimeter kaitseliitlusse lõunaosas.
• Rahnus Pusanist ja Inchoni dessant (sept 1950): ÜRO vägede all korea-lõuna back-to-back juhtimisel toimus Johnn MacArthuri käe all üllatuslik dessant Inchoni lähedal (15. sept), mis lõi Põhja-Korea tagalale ja võimaldas lõunale vasturünnaku ning Seouli tagasi võita.
• Edasiliikumine põhja poole ja Hiina sekkumine: UN-jõud suundusid kiiresti Põhja-Koreasse ja lähenesid Yalu jõele. Sellele järgnes Hiina inimeste vabatahtlike armeest (People's Volunteer Army) suur sissetung novembris 1950, mis tõi UN-jõud tagasi lõunapoole ja tekitas ägeda vastasseisu.
• Stagnatsioon ja rinde stabiliseerumine 1951–1953: 1951. aasta algusest kujunes välja staatilisem, rindejoonega seotud sõjategevus koos rünnakute ja vasturünnakutega, ent ilma suurema territoriaalse nihketa. Molotovi jaamade ümbrus, ning hiljem kindlustatud liinid, meenutasid I maailmasõja kaevikusõda.
• Läbirääkimised ja relvarahu: vägede paiknemine 38. paralleeli lähedal sundis pooled 1951. aastal läbirääkimisi alustama. Läbirääkimised olid rasked ja venisid kaks aastat, peamisteks ummikseisudeks olid sõjavangide (POW) tagastamise tingimused. Lõpuks sõlmiti 27. juulil 1953 relvarahu, mis lõi 4 km laiuse demilitariseeritud tsooni (DMZ) ja lõpetas otsese lahingutegevuse, kuid sõda ametlikult ei lõpetatud rahulepinguga.

Rahvusvaheline osalus ja juhtfiguurid

• ÜRO autoriteedi all juhtisid sõjalisi operatsioone peamiselt Ameerika Ühendriigid ja teised ÜRO-liitlased, milles osales umbes 16 riiki relvajõududega.
• Hiina astus sõtta suures ulatuses 1950. aasta talvel, saates Põhja-Koreale miljoneid vägesid ja muutes sõja iseloomu.
• Nõukogude Liit toetas Põhja-Koread varustuse, korraliste nõunikute ja (kaudselt) lennuvahenditega, kuid vältis otsest kokkupuudet ÜRO vägedega.
• Sõja silmapaistvad juhid: USA ülemjuhataja Douglas MacArthur (kes toetas agressiivsemaid meetmeid Hiina vastu ja teda vahetati 1951), USA president Harry S. Truman (otsustas MacArthuri vallandada), Põhja-Korea juht Kim Il-sung ja Hiina juhid Mao Zedong jpt.

Inimohvrid ja majandusmõjud

Inimohvrite arvestus on mitmetähenduslik ja varieerub allikate lõikes. Hinnanguliselt hukkus konfliktis ja selle otsesed tagajärjedena mitu miljonit inimest. Sõjategevus põhjustas suured tsiviilohvrid, laialdase kodude ja infrastruktuuri hävitamise ning suured pagulaste- ja sisepõgenike massid. Ameerika Ühendriikide kaotused olid tuntavad (umbes 36 000 surnut ja üle 100 000 haavatud), samal ajal kui Hiina, Põhja- ja Lõuna-Korea sõjaväelaste ja tsiviilisikute kaotused olid väga suured (hinnangud varieeruvad oluliselt sõltuvalt allikast).

Tagajärjed ja pikaajaline mõju

Sõjaline ja poliitiline mõju oli ulatuslik:

• Poolsaare jäämine jagatuks: ametlik rahu ei sõlmitud — alles jäi relvarahu ja DMZ, mis on sajandivahetusel üks maailma kõige relvastatumaid piiriüleste tsoonide piirkondi.
• Poliitiline ja sõjaline konsolideerimine: Lõuna-Koreas tugevdusid tihedad sõjalised ja poliitilised sidemed USAga (püsivad sõjalised ja julgeolekualliansid). Põhja-Korea võim kindlustas kommunistliku režiimi ja militariseerimise.
• Külma sõja laienemine Aasias: sõda kinnistas USA ja liitlaste kohalolekut ning julgustas sõjalist ja poliitilist vastasseisu Hiina ja Nõukogude Liiduga Aasia piirkonnas. Sõda kiirendas ka Jaapani taasrelvastumise ja Aasia julgeoleku arhitektuuri muutust.
• Majanduslik taastumine ja erinev areng: lõunaosa hilisem kiire majanduskasv (1960.–70. aastad) ja põhjaosa isolatsioon ning majanduslik taandareng jätsid sügava erinevuse poolsaarele.
• Sotsiaalsed ja inimlikud tagajärjed: pered jagunesid, paljud perekonnaliikmed ei saanud omavahel kontakteerida, ja sotsiaalsed haavad jäid püsima. Samuti tõusid inimõiguste rikkumiste, massiküüditamiste ja sõjakuritegude kaebused mõlemalt poolt.

Muud tähelepanuväärsed aspektid

• Sõda tõi kaasa tehnoloogilisi ja taktikalisi uuendusi moodsas sõjapidamises — laialdaselt kasutati lennukite, tankide ja artilleeria kombinatsiooni, samuti logistikat ja sidesüsteeme.
• MacArthuri ja Truman'i poliitiline konflikt illustreeris keerulist suhteid tsiviiljuhtimise ja sõjalise juhtimise vahel demokraatlikes riikides, kui sõjameeste strateegilised soovitused põrkusid tsiviiljuhtide laialehkuva poliitilise poliitikaga.
• Korea sõda on sageli nimetatud ka "unustatud sõjaks" (eriti USA kontekstis), kuigi selle mõju rahvusvahelisele poliitikale ja Korea elanike eludele oli katastroofiline ja pikaajaline.

Kokkuvõte

Korea sõda (1950–1953) oli keeruline ja rahvusvaheline konflikt, mis algas kahe Korea valitsuse vahelise võimuvõitlusega ja kasvas kiiresti suuremaks külma sõja vastasseisuks. Sõda jättis püsiva poliitilise, sõjalise ja inimliku pärandi: poolsaar jäi jagatuks, tuhandeid elusid kaotati ning rahvusvahelised suhted Aasias muutusid pingeliseks. Kuigi relvarahu lõpetas otsesed lahingud 1953. aastal, jäi ametlik rahuleping puuduma ja Korea jagunemine jäi üle poole sajandi kestvaks reaalsuseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Korea sõda?

K: Mis põhjustas konflikti?

K: Kes olid selles konfliktis osalenud?

K: Millal algasid sõjategevused?

K: Kui kaua kestsid sõjategevus?

K: Kas seda peeti kodusõjaks?

K: Mis juhtus 1950. aasta mais Lõuna-Koreas toimunud vabadel valimistel?

Otsing