Aafrika plaat (Nubia/Somaalia) — tektooniline ülevaade

Aafrika plaat (Nubia/Somaalia) — põhjalik tektooniline ülevaade: liikumised, Ida-Aafrika lõhe, subduktsioon, riftide teke ja plaadi geoloogiline ajalugu.

Aafrika plaat on peamine tektooniline plaat. See hõlmab suurt osa Aafrika mandrist, samuti ookeanilist maakooret, mis asub mandri ja erinevate ümbritsevate ookeaniharjade vahel. Kuna Aafrika mandrile kuuluvad nii Aafrika kui ka Somaalia plaat, nimetatakse mõnes kirjanduses Aafrika plaati Nubia plaadiks, et eristada seda mandrist kui tervikust.

60 miljonit aastat tagasi (mya) ja 10 mya vahel hakkas Somaalia plaat Aafrika plaadist mööda Ida-Aafrika lõhestikku lahti rebendama.

Ühe hüpoteesi kohaselt on Afari piirkonna all mantelpilv. Teise hüpoteesi kohaselt on tegemist lihtsalt nõrga vööndiga, kuna selle idapoolsed plaadid liiguvad põhja poole.

Aafrika plaadi kiirus on umbes 2,15 cm aastas. See on viimase umbes 100 miljoni aasta jooksul liikunud üldises kirdesuunas. See tõmbab seda Euraasia plaadile lähemale. Seal, kus ookeaniline koorik kohtub mandrilise koorikuga (Vahemere kesk- ja idaosas), toimub subduktsioon.

Aafrika plaat piirneb oma kirdeosas Punase mere lõhega, kus Araabia plaat liigub Aafrika plaadist eemale.

Aafrika, Somaalia ja Araabia plaat olid kunagi kõik osa suurest Gondwana lõunapoolsest superkontinendist, nagu ka India subkontinent.

Piirid ja naaberplaadid

Aafrika plaat on suur ja selle piirid on mitmesuguse tüübiga: hajuvad (mid-ocean ridges), teisene-tõukuvad, ja kokkupõrked. Peamised piirnevad plaadid ja olulised piirjooned on:

• Põhjas — kokkupõrk Euraasia plaadiga, mis on seotud Vahemere ja Vahemere piirkonna subduktsiooniga ning Alpide ja teiste idapoolsete orogeenide tekkega.
• Idas — Ida-Aafrika lõhe ja Punase mere / Adeni lahknevus, kus Somaalia ja Araabia plaadid liiguvad Aafrika (Nubia) plaadist eemale.
• Läänes — Mid-Atlantic Ridge, mis eraldab Aafrika plaati Lõuna-Ameerika plaadist.
• Lõunas — erinevad ookeaniharjad (nt Southwest Indian Ridge), mis eraldavad Aafrika ja Antarktika/Indo-Austraalia piirkondi.

Ida-Aafrika lõhe ja Somaalia plaat

Ida-Aafrika lõhe on pikaaegne tensiooniline vöönd, kus mandriline koorik venib, praguneb ja kujuneb lõpuks ookeaniliseks. See lõhe jagab Aafrika mandri peaaegu kaheks — läänepoolseks Nubia (Aafrika) plaadiks ja idapoolseks Somaalia plaadiks. Lõhe algusaja ja areng on komplekssed: mõned uuringud viitavad lahknemisele juba varasemas käänulises perioodis (kuni ~60 mya), teised rõhutavad intensiivsema riftimise algust hilisemas perioodis (näiteks Oligotseeni–Mioceeni ajal).

Lõhega kaasneb maavärinate aktiivsus, laava- ja felsiidne vulkanism ning tektonilised basseinid, milles asuvad suured järved (nt Tana-, Turkana- ja Malawi-äärsed basseinid). Riftis tekivad sageli transform- ja normal-fauälid ning kohalikud kiired võivad varieeruda — lõhe avaneb üldiselt mõne millimeetri kuni mõne sentimeetri aastas.

Afari piirkond ja mantelpilv

Afari piirkond (Afar Triple Junction) on üks geoloogiliselt määrav koht: siit lahknevad Punane meri, Adeni lahestik ja Ida-Aafrika lõhe. Sealne topograafia ja vulkanism on väga aktiivsed. Üks seletus selle aktiivsuse taga on mantelpilv, mis põhjustaks ülaltpoolt soojuse ja vertikaalse tõusu intensiivsema sulamise ja lõhenemise. Teine seletus kirjeldab Afarit kui nõrgavööndit, mis tekkis mandri liikumise ja eelnevate tektooniliste protsesside tagajärjel. Praegused andmed toetavad osaliselt mõlemat ideed — nii mantelkujule põhinev ülesoojendus kui ka eelnev struktuurne nõrkus mängivad rolli.

Liikumine, kiirused ja koostoimed

Aafrika plaadi keskmine kiirus on ligikaudu 2,15 cm aastas põhja‑kirde suunas. See pikaajaline liikumissuunaline komponent surub Aafrika plaati Euraasia suunas, mis põhjustab Vahemere piirkonna keerukaid kokkupõrkeid ja subduktsioone. Ida‑osas toimub aga lõhenemine: Somaalia plaat liigub Aafrika (Nubia) plaadist eemale, moodustades uusi horisontaalseid ja vertikaalseid deformatsioone.

Ida-Aafrika lõhe avanemiskiirused on lokaalselt erinevad — mitmekesine geomeetria ja kõrvalolevad mikroplaadid (kesknike transformifaaultid, väiksemad blokeeritud lõigud) annavad riftile mitmeharulise ja murdunud mustri.

Geoloogilised tagajärjed: vulkanism, maavärinad ja maastikukujunemine

• Vulkanism: riftitsoonides ja Afaris esineb aktiivset vulkanismi (laava‑vood, kuumaveeallikad, diooniline vulkaaniline tegevus). See loob uusi kivimeid ja mõjutab paikset maastikku.
• Maavärinad: lõhe- ja fauälid põhjustavad sagedasi maavärinaid, tavaliselt mõõdukate kuni tugevate intensiividega, mis võivad olla ohtlikud inimasustusele ja infrastruktuurile.
• Maastikukujunemine: riftibasseinid kokku kuhjuvate setetega, tekivad kõrgrõhuplaadid, järved, soolatasandikud ja eripärased ökosüsteemid (nt Rift Valley järved ja endeemilised liigid).
• Majanduslikud tagajärjed: geotermiline energia potentsiaal riftitsoonides on suur; lisaks on riftialadel ja piirjoontel mitmesugused mineraalivarud ja settekivimites peidus olevad loodusressursid.

Ajalooline kontekst ja tähtsus

Africa plaadi kaasaegne asetus ja liikumised on otsene jätk Gondwana lõhustumisest, kus suured lõunapoolsed massid eraldusid ja triivisid. Hetke tektooniline aktiivsus on oluline nii teaduslikult (plaate moodustavad protsessid, mantelikonvektsioon, riftimine) kui ka praktiliselt — see mõjutab ohutust, looduskeskkonda ja majanduslikke võimalusi regioonis.

Kokkuvõtlikult on Aafrika plaat (mandriliselt tihti nimetatud Nubia plaadiks) geoloogiliselt ja tektooniliselt mitmekesine ning regionaalselt väga mõjukas: selle liikumised kujundavad Ida‑Aafrika lõhet, mõjutavad Vahemere ja lähinaabrite kokkupõrkeid ning tekitavad vulkaanilist ja seismilist aktiivsust, millel on nii looduslikke kui ka inimlikke tagajärgi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Aafrika plaat?

K: Kui kaua aega tagasi hakkas Somaalia plaat Aafrika plaadist lahti rebendama?

K: Millised on kaks hüpoteesi selle lõhenemise põhjuste kohta?

K: Kui kiiresti liigub Aafrika plaat?

K: Millises suunas on see viimase 100 miljoni aasta jooksul liikunud?

K: Mis juhtub, kui ookeanikoore ja mandrikoore kohtuvad Vahemere kesk- ja idaosas?

K: Millised teised plaadid olid kunagi Gondwana osa koos India subkontinendiga?

Otsing