Koordinaadid: 11°30′N 41°00′E / 11,5°N 41,0°E / 11,5; 41. 0
Afari kolmnurk (või Afari madalik) on Punase merega piirnev madal ala. See on osa Ida-Aafrikas asuvast Suurest lõheorgast. Piirkond kattub Eritrea, Djibouti ja kogu Etioopia Afari piirkonna piiridega.
Asukoht ja maastik
Afari kolmnurk paikneb Suure lõheoruga seotud lõhestumisvööndis, kus kohtuvad kolm tektonilist plaati — Aafrika, Somaalia ja Araabia plaat. Maastik on vaheldusrikas: seal leidub madalaid depressioone, soolaseljasid (salt pans), laavavälju, aktiivseid ja poolaktiivseid vulkaane ning kuumi allikaid ja mineraalvesiõõnde. Mõned alad asuvad merepinnast allpool, mõningaid madalaid punkte nimetatakse Danakili madalikuks (Danakil Depression).
Geoloogia ja vulkaaniline aktiivsus
Afari kolmnurk on geoloogiliselt väga aktiivne piirkond. Seal toimub mandri lõhenemine, mis on osa protsessist, mille käigus tekib uus ookeanipõhi ja laienevad mered (nt Punane meri ja Adeni laht). Piirkonnas on mitmeid tuntud vulkaane ja kuumi allikaid; kuulsaimate hulka kuulub aktiivne laavajärvaga Erta Ale ning eredad mineraalsed väljapanekud Dalloli ümbruses. Lõhestumine põhjustab ka maavärinaid ning pidevat maapinna nihkumist ja uue kivimi tekke protsessi.
Ilmastik ja elustik
Kliima on üldiselt äärmiselt kuiv ja kuum — paljud kohad saavad väga vähe sademetehulkasid ja aastaringne temperatuur on kõrge. Sellistes tingimustes on maastik sageli paljas, taimkate on hõre ja kohalik elustik on spetsialiseerunud ellujäämisele nendes rasketes oludes. Afari madalikus leidub soolaselgaste ja kuumaveeallikate mikroökomühte ning mõnes veekogus on ka linnuliike, näiteks soolase vee flamingod piirkondlikes soodes ja järvedes.
Inimesed ja majandus
Piirkonda elavad peamiselt afarid — nomadiseeruvad karjakasvatajad ja traditsioonilised soolakaevandajad. Soolakaevandamine ja soolakaravanid on ajalooliselt olnud oluline majandustegevus: lõhenemisvööndi madalike vääriskristallid (sool) on kaubeldud juba sajandeid. Tänapäeval on piirkondadel ka strateegiline tähtsus, kuid elu on raskendatud äärmusliku kliima, infrastruktuuri puuduse ja politiliste piirangute tõttu mõnes riigis.
Turism ja ohud
Afari kolmnurk meelitab teadlasi ja seiklushimulisi turiste, kes soovivad näha vulkaanilist tegevust, laavavälju, kuumi allikaid ja eriskummalisi mineraalsed moodustisi (näiteks Dalloli värvilised alad) ning väikseid soolajärvi ja pinnavormide kujunemist. Samas tuleb arvestada suurte riskidega:
- Vulkaaniline aktiivsus ja äkilised maavärinad.
- Ekstreemsed temperatuurid ja vee nappus.
- Piiripiirkondadega seotud julgeoleku- ja ligipääsuprobleemid.
Miks Afari kolmnurk on teaduslikult oluline
Piirkond annab ainulaadse võimaluse uurida mandri lõhenemise algfaase ja seda, kuidas ookeanipõhi tekib. Geoloogid, vulkanoloogid ja tektonikauurijad kasutavad Afari kolmnurka reaalse laborina, et mõista planeedi tektoonilisi protsesse, maakoore moodustumist ja seoseid kliima ning elustikuga riftipiirkondades.
Põhioluline: Afari kolmnurk on geoloogiliselt aktiivne, äärmiselt kuum ja kuiv ala, mis hõlmab Eritrea, Djibouti ja Etioopia piire ning mille maastik ja loodusnähtused on olulised nii teadusele kui ka kohalikele elatusallikatele.



