Paul Baran (1926–2011) — pakettvõrkude leiutaja ja interneti eelkäija
Paul Baran (1926–2011) — pakettvõrkude leiutaja ja interneti eelkäija, kes lõi vastupidava pakettkommutatsiooni alused; insener, innovaator ja interneti arhitekt USA-s.
Paul Baran (1926-2011) oli Ameerika Ühendriikide insener. Ta oli üks esimesi inimesi, kes tegeles arvutivõrkude arendamisega. Ta leiutas pakettkommuteerimisvõrgud. Hiljem asutas ta mitu ettevõtet, mis tegid olulisi osi internetist ja muust kaasaegsest digitaalsest kommunikatsioonist.
Paul Baran sündis 29. aprillil 1926 Poolas Grodnos (praegu Valgevenes). Tema pere kolis 1928. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Ta lõpetas Drexeli ülikooli 1949. aastal elektrotehnika erialal. Ta tegi tehnilist tööd Ameerika Ühendriikide esimeste kommertslike arvutite juures. Ta omandas UCLAs magistrikraadi insenerina. Tema lõputöö käsitles tähemärgituvastust.
1959. aastal liitus Baran RAND Corporationiga. Ta töötas välja "ellujäämisvõimelise" sidesüsteemi, mis suudaks töötada ka siis, kui teda tabab tuumarelv. Baran tõestas, et jagades side lühikesteks pakettideks, saab pakette hõlpsasti ümber suunata, kui osa võrgust kaob. Spetsiaalsed arvutid (mida nimetatakse "marsruuteriteks") juhtisid pakette mööda võrku nende lõpliku sihtkoha suunas. Sellest sai hiljem interneti põhikonstruktsioon.
1968. aastal oli Baran tulevikuinstituudi asutaja ja seejärel osales ka teistes Silicon Valley's välja töötatud võrgutehnoloogiates. Ta asutas mitmeid kõrgtehnoloogiaettevõtteid.
Baran suri 26. märtsil 2011 Palo Altos, Californias 84-aastaselt kopsuvähki.
Varajane elu ja haridus
Paul Baran sündis juudi perekonnas Grodnos, mis tollal kuulus Poolale. Perekond emigreerus Ameerika Ühendriikidesse 1928. aastal. Baran õppis elektrotehnikat ja lõpetas 1949. aastal Drexeli ülikooli. Pärast seda töötas ta projektide juures, mis olid seotud varajaste kommertsarvutitega. Ta omandas magistrikraadi UCLAs, kus tema lõputöö uuris tähemärgituvastust — teemat, mis näitab tema varajast huvi andmete töötlemise ja automaatika vastu.
Töö RANDis ja pakettvahetuse idee
1959. aastal liitus Baran RAND Corporationiga, kus ta töötas välja ideid sidevõrkude vastupidavuse kohta katastroofilistes tingimustes. Tema eesmärgiks oli kujundada side, mis püsiks töös ka sõja ja rünnakute korral. Selle töö tulemusena avaldas ta sarja raportid, milles kirjeldas alternatiivseid võrgustruktuure ja formuleeris pakettvahetuse alused.
Olulised tehnilised ideed:
- suhtluse jagamine lühikesteks andmepakettideks, mida saab sõltumatult teele saata;
- pakettide aadresseerimine ja store-and-forward-tüüpi vahendamine — iga sõlmpunkt salvestab ja edastab pakette edasi;
- võrgu hajutatus ja mitme tee olemasolu, et liiklus saaks ümber suunata, kui mõni osa võrku on kahjustatud.
Selline lähenemine vähendas üksikvigade mõju ja suurendas süsteemi ellujäämisvõimet. Kuigi Barani peamine motiiv oli sõjaline vastupidavus, osutus tema tehniline lahendus universaalseks ja leidis rakendust tavatööalaselt andmekommunikatsioonis.
Seos ARPANETi ja internetiga
Barani raportid mõjutasid tugevalt arutelu arvutivõrkude arhitektuuri üle. Sarnased ideed töötas välja ka Donald Davies Suurbritannias, kes kasutas terminit "packet switching". Mõlemad töörühmad aitasid kujundada ARPANETi ja hilisema interneti põhimõtteid — eelkõige ideed pakettide, marsruuterite ja dünaamilise ümberjuhatuse vajalikkusest.
Hilisem tegevus ja ettevõtlus
1968. aastal osales Baran uue ideede ja tuleviku suuniseid uuriva organisatsiooni asutamises — Institute for the Future — ning hiljem töötas ja nõustas mitmeid Silicon Valley ettevõtteid. Ta asutas ja aitas üles ehitada mitmeid kõrgtehnoloogilisi firmasid ning jätkas ideede arendamist, mis tõid kaasa praktilisi lahendusi andmeside ja võrguarhitektuuride valdkonnas.
Pärand
Paul Barani tööl on kauakestev mõju: tema pakettvahetuse ja hajutatud võrkude põhimõtted on interneti ja paljude tänapäevaste side- ja andmesüsteemide aluseks. Tema ideed aitasid kujundada, kuidas andmed tänapäeval üle maailmavõrgu liiguvad — väikeste pakettidena, marsruuterite abil ja mitme tee olemasolul, mis tagavad töökindluse ja vastupidavuse.
Surm
Baran suri 26. märtsil 2011 Palo Altos, Californias 84-aastaselt kopsuvähki. Tema panus interneti ja laiemalt digitaalse kommunikatsiooni aluste kujundamisse jääb püsivaks osaks tehnoloogiaajaloost.
Auhinnad ja autasud
- IEEE Alexander Graham Belli medal (1990)
- Marconi auhind (1991)
- Nippon Electronics Corporation C&C auhind (1996)
- Boweri auhind ja preemia teadussaavutuste eest (2001)
- Ameerika Kunsti- ja Teaduste Akadeemia liige (2003)
- Riiklik leiutajate kuulsuste saal (2007)
- Riiklik tehnoloogia- ja innovatsioonimedal (2007)
- UCLA inseneriteaduskonna aasta vilistlane (2009)
Küsimused ja vastused
K: Kus on Paul Baran sündinud?
V: Paul Baran sündis Poolas Grodnos (mis praegu asub Valgevenes).
K: Millise kraadi omandas ta Drexeli ülikoolis?
V: Ta lõpetas Drexeli ülikooli 1949. aastal elektrotehnika erialal.
K: Mis oli tema magistritöö teema?
V: Tema magistritöö käsitles tähemärgituvastust.
K: Mida Baran leiutas RAND Corporationis töötades?
V: RAND Corporationis töötades konstrueeris ta "ellujäämisvõimelise" sidesüsteemi, mis suudaks isegi tuumarelva tabamuse korral töötada üle pikkade vahemaade. Sellest sai hiljem interneti põhikonstruktsioon.
K: Millal asutas Baran Institute for the Future?
V: 1968. aastal asutas Baran Institute for the Future.
K: Mitu ettevõtet ta hiljem asutas?
V: Ta asutas pärast seda mitmeid kõrgtehnoloogiaettevõtteid.
K: Kus ja millal Paul Baran suri?
V: Paul Baran suri 26. märtsil 2011 Palo Altos, Californias 84-aastaselt kopsuvähki.
Otsige