Stanley Marcus (sündinud 20. aprillil 1905 – surnud 22. jaanuaril 2002) oli Ameerika Ühendriikides kalleid riideid ja esemeid müüva Neiman-Marcus'i ettevõtte juht ja pikaajaline mõtleja jaemüügi valdkonnas. Ta sai kuulsaks sellega, et leiutas palju uusi viise toodete müümiseks ja uusi viise, kuidas inimestele oma poest rääkida. Tema juhtimise ajal muutus Neiman-Marcus tuntuks nii luksuskaupluse kui ka kultuuri- ja sõnumikeskusena, kus poes viibimine oli kogemus – mitte ainult ostmine.
Härra Marcus edendas moe- ja disainivaldkonda mitmel viisil. Ta lõi auhinna inimestele, kes kujundasid riideid, et tõsta esile silmapaistvaid moeloojaid ja soodustada loovust moeäris. Ta alustas oma poes ka kunstinäitusi ja muid kultuuriüritusi, et inimesed tahaksid kunsti vaatamiseks poodi tulla ja näeksid poodi kui linna kultuurielu osana. 1939. aastal alustas ettevõte kataloogi, mis on raamat, milles on näidatud kõik tooted, mida inimesed saavad poest osta; see kataloog aitas laiendada poe mõju väljapoole ühte linna ja tegi luksustarbed kättesaadavamaks klientidele üle kogu riigi. 1951. aastal loetles kataloog ebatavalisi kingitusi, mida inimesed saavad osta, ja sellest kujunes paljude inimeste jaoks oodatud vaatepunkt, kus iga-aastaselt uudistati ekstsentrilisi ja tähelepanuväärseid žestivõimalusi.
1940. aastatel, Teise maailmasõja ajal, palus Ameerika Ühendriikide valitsus Marcuselt abi tarnekindluse ja riideainete säästlikkuse küsimustes. Valitsus tahtis tagada, et sõjaväe riiete valmistamiseks oleks piisavalt kangast, mistõttu paluti härra Marcusel koostada eeskirjad tavainimestele mõeldud riiete kohta. Ta koostas riideid valmistavatele ettevõtetele eeskirjad, et naiste ja meeste populaarsed stiilid ei muutuks igal aastal — nii väheneks vajadus pidevalt uute rõivaste järele ja säästetaks materjale. Nende eeskirjadega ei oleks inimestel vaja nii tihti uusi riideid. Samuti soovitas ta, et meeste sokkides ei tohiks kasutada kummi, et jätta elastne materjal sõjatööstuseks; see meede aitas tagada, et looduslikku kummimaterjali saaks kasutada sõja jaoks vajalike tarvikute tootmiseks.
Stanley Marcuse meetodid ja innovatsioonid hõlmasid ka klientide teeninduse tõstmist: ta rõhutas personaalset teenindust, kõrget laosortimenti, silmapaistvat pakendamist ja poe visuaalset kujundust. Tema lähenemine vaatas jaemüüki kui teenust, kus edukus sõltub nii toodete kvaliteedist kui ka sellest, kuidas klient poes end tunneb. See viis paljude tavade levikuni, mida seni peeti jaemüügis uuenduslikeks – näiteks poeüritused, näitused, kataloogiturundus ja kuratoorne kaupade valik.
Tööstuse ja ühiskonna mõjutajana osales Marcus aktiivselt ka heategevuses ja avalikus elus ning toetas kunsti- ja kultuuriinstitutsioone. Oma pika karjääri jooksul pälvis ta tunnustust nii äriringkondadest kui ka laiemalt – teda mäletatakse kui inimest, kes aitas muuta jaemüügi professionaalsemaks ja esteetilisemaks ning tõi poeäri ja kultuuri lähemale üksteisele.
Pärand
Stanley Marcuse pärand on nähtav tänapäevases jaemüügis: rõhk brändikogemusel, sisulistel kataloogidel, poe kui kultuuriruumi kontseptsioonil ja kliendikogemuse hoolikal kujundamisel. Tema ideed aitasid kujundada seda, kuidas suured jaemüügifirmad suhtlevad klientidega ning kuidas luksuskaupu esitatakse ja müüakse. Kuigi ajad ja tehnoloogia on muutunud, jääb tema töö näiteks sellele, kuidas uuendusmeelsus ja esteetiline nägemus võivad mõjutada kogu tööstusharu.