James Strom Thurmond (5. detsember 1902 – 26. juuni 2003) oli Ameerika Ühendriikide poliitik, kes on tuntud pika avaliku teenistuse ja vastuoluliste seisukohtade poolest. Ta oli seni vanim Ameerika Ühendriikide senati liige ja ainus senaator, kes sai ametis olles 100‑aastaseks. Ta oli ka oma koduriigi Lõuna‑Carolina kuberner ning osales presidendivalimistel kui 1948. aasta States’ Rights Democratic Party ehk “Dixiecrat” kandidaat. Thurmond oli ka jurist ning pidas avalikku karjääri, mis kestis üle 70 aasta.
Thurmond veetis enam kui 70 aastat oma elust avalikus elus. Enne Teist maailmasõda töötas ta osariigi tasandil nii seadusandjana kui kohtunikuna. Sõja ajal teenis ta USA armees peamiselt Euroopas ja lühikest aega Aasias, ning 1960. aastal ülendati ta kindralmajori auastmesse.
Varajane elu ja karjääri algus
Thurmond sündis Lõuna‑Carolinas Edgefieldi maakonnas 1902. aastal. Ta sai hariduse ja koolituse, mis võimaldas tal töötada juristina ning osariigi õigussüsteemi eri ametikohtadel. Varase karjääri jooksul mõjutasid teda piirkondlikud ja ajaloolised olud Lõuna‑Carolinas, mis kujundasid tema poliitilist maailmavaadet.
Sõjaväeteenistus
Teise maailmasõja ajal teenis Thurmond USA armees. Ta osales sõjategevuses peamiselt Euroopas ning sai hiljem auastmeid reservis, sealhulgas 1960. aasta ülenduse kindralmajori auastmesse. Sõjaväeteenistus tõi talle lisapõhjuse avaliku kuvandi kujunemisel ja suurendas tema mõju poliitikas.
Poliitiline karjäär ja peamised sündmused
Thurmond oli 1940. ja 1950. aastatel Lõuna‑Carolina poliitikas aktiivne. Ta valiti osariigi kuberneriks ning 1948. aastal esindas ta lõunaosariikide eraldiseisvaid huve, olles presidendikandidaat States’ Rights Democratic Party ehk “Dixiecrat” ridadest. Selle kampaania rõhutas osariikide õiguste ja rassilise segregatsiooni kaitset; Thurmond võitis 1948. aastal mitmel osariigil elektoraalseid hääli.
1954. aastal saavutas Thurmond tähelepanuväärse ja haruldase tulemuse, võites senaatori koha kirjutamiskampaaniaga (write‑in), mis oli tollal erakordne saavutus. Tema senaatoriperioodile iseloomustas pikaajaline teenistus Capitol Hillil ning suur mõju eelkõige konservatiivse ja lõunapoolse poliitika küsimustes. 1957. aastal tegi ta kaua kestva üksikkoosoleku filibustri, kõneldes üle 24 tunni, et vastu seista tollasele kodanikuõiguste seaduse eelnõule; see jäi Ameerika senati ajalukku ühe pikima üksikisiku filibustrina.
1964. aastal lahkus Thurmond Demokraatlikust parteist ja liitus Vabariikliku parteiga — samm, mida ta põhjendas osaliselt reaktsioonina föderaalsele kodanikuõiguste liikumisele ja partei poliitilise suuna muutumisele. Edaspidi töötas ta pikkade aastate jooksul erinevates senati komiteeametites, sealhulgas kaitse‑ ja õigussüsteemi küsimustega seotud komisjonides, ning kujunes oluliseks hääleks nii riigikaitse kui kohtunike nimetamise protsesside juures.
Pärand, vastuolud ja isiklik elu
Thurmondi pärand on vastuoluline: ühtpidi hinnatakse tema pikaajalist avalikku teenistust ja rolli lõunaosariikide poliitikas; teiselt poolt kasutatakse tema nime sageli näitena rassilistest ja segregatsioonimeelsetest seisukohtadest, mis olid tema karjääri varases ja keskosas selgelt esile toodud. Pärast tema surma 2003. aastal tuli avalikkuse ette ka isiklikke ja perega seotud fakte, mis tekitasid lisanduvat huvi ja arutelusid tema elu ja valikute üle.
Thurmond lahkus avalikust elust 2003. aasta alguses pärast pea poole sajandi pikkust senatiooni; ta suri 26. juunil 2003. aastal 100‑aastasena. Tema elu ja tegevus on jäänud oluliseks uurimisobjektiks Ameerika 20. sajandi poliitika ja lõunapoolsete parteisuundumuste uurimisel.
Märkus: Thurmondi karjäär hõlmab nii suuri saavutusi kui ka teravaid ühiskondlikke konflikte. Tema tegevus ja seisukohad on jätnud püsiva ja vastuolulise jälje Ameerika poliitika ajalukku.
