C. Everett Koop

Vaated

Tänapäeval on Koop tuntud oma töö nelja osa poolest:

• Abort: Kuigi Koop ei pidanud aborti tema usutunnistuse tõttu õigeks, ei öelnud ta midagi selle kohta, kas väga kvalifitseeritud arstide poolt tehtud abordid on kahjulikud nende naiste tervisele, kelle peal aborti tehakse.
• Tubakas: 1984. aastal kirjutas ta, et nikotiinil on samasugune sõltuvus nagu heroiinil või kokaiinil. Inimesed ei uskunud, et Koop midagi sellist ütleb, peamiselt inimesed, kes arvasid, et ta jääb oma ameti seisukohtade juurde tubakatoodete kohta. Samuti soovis ta, et kõigil sigaretipakkidel oleks hoiatus, kuigi mõned neist hoiatustest olid seal juba 1965. aastast.
• AIDS: Koop oli peaarst, kui AIDS sai tuntuks. Ta kirjutas USA ametliku AIDSi poliitika ja saatis varsti pärast seda AIDSi kohta käiva teabe igasse USA majja. Homod ja neid toetavad inimesed ei olnud rahul sellega, et Koop märkis homoseksi kui üht kõige tõenäolisemat viisi haiguse nakatumiseks, kuid Koop ei avaldanud kahetsust, sest tema arvates oli homoseks suurim risk AIDSi saada. Samuti ei saanud ta hästi hakkama inimestega, kes teda kunagi toetasid, sest Koop arvas, et koolid peaksid õpetama seksist varakult ja märkima, kuidas kondoomi õigesti kasutada, et peatada AIDSi levikut. Probleeme oli ka sellega, et Koopi büroo ei püüdnud kõvasti teha AIDSi ravi, mistõttu inimesed arvasid, et tema büroo tegi avalikkust ainult AIDSist teadlikuks.
• Baby Doe ja puuetega laste õigused: Aprillis 1982 diagnoositi Indiana osariigis Bloomingtonis sündinud lapsel nii Downi sündroom kui ka söögitoruga seotud probleemid. Kuus päeva hiljem, kui arstid ei olnud kindlad, kas ravida last või lasta tal surra, suri laps, kuna tema söögitoruprobleemid ei olnud kunagi kõrvaldatud. Baby Doe, nagu teda hakati nimetama, sai sünnidefektide ja muude probleemidega sündinud laste sümboliks. Kuigi Koopil ei olnud esialgu selles juhtumis mingit rolli, tundis ta selle vastu huvi. Kui ta töötas Philadelphias, tegeles Koop koos paljude teistega 35 aasta jooksul 475 probleemidega beebiga, kellest üks elas tõusuteel. Just tänu sellele tööle võitles ta kõvasti probleemidega vastsündinute kaitsmise eest.

Isiksus

Need neli seisukohta koos Koopi isiksuse ja meediakasutuse kaudu tegid peaarsti ametikoha varasemast tuntumaks. Ta on esimene peaarst, kelle kohta on kirjutatud tuntud laul - Frank Zappa "Promiscuous". Koop oli oma stiililt ebatavaline ja tuntud oma vuntsideta habeme ja värviliste kikilipsude poolest.

Koop koos Hillary Clintoniga, november 1993

Isiklik elu

Koop sündis 14. oktoobril 1916 New Yorgis, Brooklynis. Ta õppis Dartmouthi kolledžis, Cornelli meditsiinikolledžis ja Pennsylvania ülikoolis. Ta oli 1938. aastast kuni Betty Koopi surmani 2007. aastal abielus Betty Koopiga. Seejärel oli ta 2010. aastast kuni oma surmani 2013. aastal abielus Cora Hogue Koopiga. Tal oli neli last.

Surm

Koop suri 25. veebruaril 2013 teadmata põhjustel. Viimastel kuudel oli Koop olnud haige. Ta kannatas möödunud nädalal oma kodus Hanoveris, New Hampshire'is neerupuudulikkuse all. Ta oli 96-aastane.

Auhind ja autasud

• Auleegion (1980)
• Rahvusliku Teaduste Akadeemia ühiskondliku heaolu medal (1990)
• Albert Schweitzeri humanitaarabi auhind (1991)
• Emmy auhind uudiste ja dokumentaalfilmide kategoorias viieosalise seriaali "C. Everett Koop, MD" eest, mis käsitleb tervishoiureformi (1991).
• Presidendi vabaduse medal (1995)
• Heinz Award in Public Policy (1996)

Koop pärast Ameerika Ühendriikide peaarstiks saamist, november 1981