C. Everett Koop: USA lastekirurg ja peaarst (1916–2013)

C. Everett Koop (1916–2013): mõjukas USA lastekirurg ja peaarst, kes reformis rahvatervist, tõstis teadlikkust HIV-ist ning edendas lastehaiguste ravi ja ennetust.

Charles Everett Koop (14. oktoober 1916 – 25. veebruar 2013) oli Ameerika Ühendriikide arst ja kirurgia pioneer, kes sai tuntuks Philadelphia Lastehaigla lastekirurgina. Ta oli varajane juhtfiguur tänapäeva lastekirurgias, tuntud sügava kliinilise oskuse, tugevate operatiivsete saavutuste ja laste tervise eest seismise poolest. Aastal 1982 nimetas president Ronald Reagan Koop’i ametisse Ameerika Ühendriikide peaarstiks; ta teenis selles ametis aastatel 1982–1989 ja kandis rahvatervishoiuteenistuse komissari (surgeon general) auastet aseadmiralina.

Tööst lastekirurgina

Koop tuli lastekirurgia valdkonda ajal, mil see eriala alles kujunes. Tema töö hõlmas keerukaid kaasasündinud väärarendite ja imikutel esinevate kirurgiliste probleemide ravi ning ta aitas arendada uusi operatiivseid tehnikaid ja intensiivravi lähenemisi, mis parandasid väikelaste ellujäämist ja pikaajalist tervist. Tema patsientide ja kolleegide seas oli ta tuntud nii kõrge kutseoskuse kui ka laste eest hoolitsemise eest võitleva hoiakuga.

Peaarstina — poliitika, avalik haridus ja vastuolud

Peaarstina jäi Koop meelde eelkõige kui inimene, kes asetas ametikoha pealt avaliku tervise ja teaduse esikohale, isegi kui see tähendas vastuolu oma poliitiliste ametnike või konservatiivse valitsusega. Ta tegutses aktiivselt tubakavastase võitluse eesliinil, rõhutas suitsetamise ja passiivse suitsetamise tõsist kahju tervisele ning toetas riikliku teavituse ja ennetusmeetmete tugevdamist.

AIDS-epideemia algusaegadel kujunes Koopist oluline avaliku informeerimise eestkõneleja. Ta püüdis edendada faktipõhist rahvatervise kommunikatsiooni: rõhutas hariduse ja ennetuse tähtsust, toetas riskikäitumise vähendamist (sh kaitsemeetmete, näiteks kondoomide, kasutamise informeeritud käsitlemist) ning seisis selle eest, et avalik poliitika ja soovitused põhineksid teaduslikel tõenditel. Tema sammud olid mõnikord vastuolulised ja tekitasid teravaid avalikke arutelusid, sest ta töötas poliitiliselt tundlikes teemades ja mõnikord põrkus oma era- või valitsuslikult konserveeritumate vaadetega.

Mõju ja pärand

Koopi ajal peaarstina avaldatud raportid ja kampaaniad aitasid viia rahvatervise teemad laiemasse avalikku arutellu ning tugevdada valitsuse rolli rahvatervise teavitamisel. Tema avalik töö pälvis ka meedias tähelepanu: teda on nimetatud üheks esimeseks "kuulsaks peaarstiks" ning ta on üks väheseid peaarste, kelle tegevus võitis laiemat tunnustust meedias — tema töö pälvis muu hulgas Emmy auhinna, mis eraldas talle tähelepanu väljaspool traditsioonilist meditsiiniringkonda. Mõned lähedased ja tuttavad kutsusid Koopi ka Chick Koopiks.

Isiklik elu ja surm

Koop elas pikka ja aktiivset elu ning suri 25. veebruaril 2013 96-aastaselt. Tema järele jäid kolleegide ja tervishoiutöötajate mälestused arstist, kes pühendus nii kirurgiale kui ka laiemale rahvatervisele, ning keda hinnati võime eest astuda vastu poliitilisele survele, kui riikliku tervise huvid seda nõudsid.

Tema töö mõjutas oluliselt USA rahvatervise poliitikat 1980ndatel ning järelmõju on tunda nii tubakavastases töös kui ka varajasel AIDS-teavituse tasandil. Koop jääb meelde kui arst, kes ühendas kliinilise tipptaseme ja avaliku harimise püüdlused, püüdes parandada laste ja kogu rahvastiku tervist.

Vaated

Tänapäeval on Koop tuntud oma töö nelja osa poolest:

• Abort: Kuigi Koop ei pidanud aborti tema usutunnistuse tõttu õigeks, ei öelnud ta midagi selle kohta, kas väga kvalifitseeritud arstide poolt tehtud abordid on kahjulikud nende naiste tervisele, kelle peal aborti tehakse.
• Tubakas: 1984. aastal kirjutas ta, et nikotiinil on samasugune sõltuvus nagu heroiinil või kokaiinil. Inimesed ei uskunud, et Koop midagi sellist ütleb, peamiselt inimesed, kes arvasid, et ta jääb oma ameti seisukohtade juurde tubakatoodete kohta. Samuti soovis ta, et kõigil sigaretipakkidel oleks hoiatus, kuigi mõned neist hoiatustest olid seal juba 1965. aastast.
• AIDS: Koop oli peaarst, kui AIDS sai tuntuks. Ta kirjutas USA ametliku AIDSi poliitika ja saatis varsti pärast seda AIDSi kohta käiva teabe igasse USA majja. Homod ja neid toetavad inimesed ei olnud rahul sellega, et Koop märkis homoseksi kui üht kõige tõenäolisemat viisi haiguse nakatumiseks, kuid Koop ei avaldanud kahetsust, sest tema arvates oli homoseks suurim risk AIDSi saada. Samuti ei saanud ta hästi hakkama inimestega, kes teda kunagi toetasid, sest Koop arvas, et koolid peaksid õpetama seksist varakult ja märkima, kuidas kondoomi õigesti kasutada, et peatada AIDSi levikut. Probleeme oli ka sellega, et Koopi büroo ei püüdnud kõvasti teha AIDSi ravi, mistõttu inimesed arvasid, et tema büroo tegi avalikkust ainult AIDSist teadlikuks.
• Baby Doe ja puuetega laste õigused: Aprillis 1982 diagnoositi Indiana osariigis Bloomingtonis sündinud lapsel nii Downi sündroom kui ka söögitoruga seotud probleemid. Kuus päeva hiljem, kui arstid ei olnud kindlad, kas ravida last või lasta tal surra, suri laps, kuna tema söögitoruprobleemid ei olnud kunagi kõrvaldatud. Baby Doe, nagu teda hakati nimetama, sai sünnidefektide ja muude probleemidega sündinud laste sümboliks. Kuigi Koopil ei olnud esialgu selles juhtumis mingit rolli, tundis ta selle vastu huvi. Kui ta töötas Philadelphias, tegeles Koop koos paljude teistega 35 aasta jooksul 475 probleemidega beebiga, kellest üks elas tõusuteel. Just tänu sellele tööle võitles ta kõvasti probleemidega vastsündinute kaitsmise eest.

Isiksus

Need neli seisukohta koos Koopi isiksuse ja meediakasutuse kaudu tegid peaarsti ametikoha varasemast tuntumaks. Ta on esimene peaarst, kelle kohta on kirjutatud tuntud laul - Frank Zappa "Promiscuous". Koop oli oma stiililt ebatavaline ja tuntud oma vuntsideta habeme ja värviliste kikilipsude poolest.

Koop koos Hillary Clintoniga, november 1993

Auhind ja autasud

• Auleegion (1980)
• Rahvusliku Teaduste Akadeemia ühiskondliku heaolu medal (1990)
• Albert Schweitzeri humanitaarabi auhind (1991)
• Emmy auhind uudiste ja dokumentaalfilmide kategoorias viieosalise seriaali "C. Everett Koop, MD" eest, mis käsitleb tervishoiureformi (1991).
• Presidendi vabaduse medal (1995)
• Heinz Award in Public Policy (1996)

Koop pärast Ameerika Ühendriikide peaarstiks saamist, november 1981

Otsing