W. Ford Doolittle — evolutsioonibioloog: kloroplastide päritolu ja geenisiire

W. Ford Doolittle — evolutsioonibioloog, kes paljastas kloroplastide endosümbiontilise päritolu ja tõstis esile horisontaalse geenisiirde rolli evolutsioonis.

Autor: Leandro Alegsa

W. Ford Doolittle FRSC (sündinud 21. veebruaril 1941 Urbanas, Illinoisi osariigis) on Dalhousie Ülikooli emeriitprofessor Halifaxis, Nova Scotia osariigis.  

Doolittle on tuntud evolutsiooni- ja molekulaarbioloog. Ta on USA Riikliku Teaduste Akadeemia liige ja Kanada Kuningliku Seltsi liige ning on pälvinud mitmeid teadusauhindu ja tunnustusi rahvusvaheliselt.

Tegevusvaldkond ja uurimistöö

Doolittle on pikaajaline uurija mikroobide, eriti tsüanobakterite, genoomi- ja evolutsioonibioloogia alal. Tema töö on andnud olulisi argumendid kloroplastide endosümbiontide päritolu toetuseks: molekulaarsete andmete põhjal näitavad kloroplasti geenid ja järjestused lähisugulust tänapäevaste tsüanobakteritega, mis toetab ideed, et taimed omandasid fotosünteesi võimekus endosümbioosi teel.

Lisaks on Doolittle uurinud eukarüootide varajast evolutsiooni ja rõhutanud, et rakkude ajalooline pärand võib olla mosaikuline — paljud genoomid sisaldavad pärandina geenijuppe erinevatest allikatest. Ta on põhjalikult käsitlenud ka horisontaalset geenisiiret (HGT) ja selgitanud, miks see on prokarüootide evolutsioonis oluline: geenide ülekandumine bakterite ja arhebakterite vahel muudab klassikalise ühekülgse "puu" pildi keerukamaks ja nõuab evolutsioonimudelite laiendamist.

Peamised ideed ja mõjukaid väiteid

  • Kloroplastide päritolu: Doolittle'i molekulaaranalüüsid aitasid kinnitada, et kloroplastid on tekkinud fotosünteesivate tsüanobakterite endosümbioosi teel.
  • Horisontaalne geenisiire: Ta on näidanud, et geenide vahetamine rakkude vahel (nt transformatsioon, konjugatsioon, viiruste vahendusel) on mikroobide evolutsiooni oluline mootor ja võib tekitada genoomide mosaiklikkust.
  • Puu vs võrk: Doolittle on rõhutanud, et elu evolutsiooni parem metafoor võib olla võrgu- või võrgustikuline mudel, mitte lihtne bifurkaalne elupuu, eriti mikroobide hulgas.

Vaidlused ja avalikud seisukohad

1981. aastal pälvis Doolittle suurt tähelepanu artikliga ajakirjas The CoEvolution Quarterly pealkirjaga "Is Nature Really Motherly?" (Kas loodus on tõesti emalik?). See oli kriitika J. E. Lovelocki Gaia-teooria selleaegse formulatsiooni kohta: Doolittle tõstatas küsimusi Gaia kontseptsiooni testitavuse ja metaforilise keele kasutamise kohta. Tema kriitikat tsiteeritakse sageli Gaia-teooria vastuväidetes.

Samas on Doolittle selgelt välja öelnud, et ta ei toeta intelligentset disaini ega muud loomingu-põhist seletust. Tema argumentide keskmes on teaduslikud tõendid ja mehhanistlikud seletused evolutsiooniliste protsesside kohta. Üks ühine esivanem ja kogu elu puu Maal ei ole ainus võimalus, kuidas evolutsioon võis toimuda — Doolittle pooldab ideed, et eriti elu algusaegadel võis genoomide vaheline koostöö ja geenivahetus olla määravam kui puhtalt lahknevad sugupuu-mudelid.

Mõju ja pärand

Doolittle'i töö on mõjutanud nii teoreetilist kui ka praktilist bioloogiat: tema rõhuasetus geenisiire ja genoomide mosaikilisusena on aidanud muuta lähenemist mikroobide filogeneesile, taksonoomiale ja geneetiliste andmete tõlgendamisele. Tema kriitilised ja mõtlemapanevad kirjutised on olnud osa laiematest diskussioonidest evolutsiooni kirjeldamise piiride ja kasutatavate metafooride üle.

Täiendav lugemine

  • Artikkel "Is Nature Really Motherly?" (The CoEvolution Quarterly, 1981) — Doolittle'i tuntud kriitiline esseeruumi panus Gaia-kontseptsiooni kohta.
  • Arvukad teadusartiklid ja ülevaated genoomi- ja evolutsioonibioloogia teemadel — Doolittle’i tööd leiab teadusajakirjades ja akadeemilistes ülevaadetes.

Küsimused ja vastused

K: Kus sündis W. Ford Doolittle?


V: W. Ford Doolittle sündis 21. veebruaril 1941. aastal Urbanas, Illinoisi osariigis.

K: Mis on W. Ford Doolittle'i elukutse?


V: W. Ford Doolittle on evolutsiooni- ja molekulaarbioloog ning Dalhousie Ülikooli emeriitprofessor Halifaxis, Nova Scotias.

K: Milliseid auhindu on W. Ford Doolittle saanud?


V: W. Ford Doolittle on USA Riikliku Teaduste Akadeemia liige ja Kanada Kuningliku Ühingu liige, muu hulgas on ta saanud oma bioloogiaalaste tööde eest ka muid auhindu.

K: Milliseid teadusuuringuid tegi W. Ford Doolittle?


V: W. Ford Doolittle uuris tsüanobaktereid ja leidis tõendeid kloroplastide endosümbiontide päritolu kohta, samuti oli tal teooria eukarüootide algse evolutsiooni kohta ja ta näitas, miks horisontaalne geenisiire on prokarüootide evolutsioonis oluline.

K: Milline W. Ford Doolittle'i artikkel sai 1981. aastal tuntuks?


V: 1981. aastal pälvis tähelepanu WFordDoolittle'i artikkel "Is Nature Really Motherly?", mis avaldati ajakirjas The CoEvolution Quarterly ja mida J. E. Lovelocki kriitikud sageli tsiteerisid, kuna see oli kriitika Lovelocki Gaia teooria sõnastuse kohta.

K: KasWFordDoole usub, et kõikehõlmav elupuu on õige?



V: Ei, WFordDoole ei usu, et kõikehõlmav elupuu on õige, kuid ta ei toeta ka intelligentset disaini, kuna ta usub, et evolutsioon oleks võinud toimuda ilma ühegi ühise esivanema või elupuuta Maal.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3