Goughi saar

Goughi saar (/ɡɒf/), ajalooliselt tuntud kui Gonçalo Álvares, on karm vulkaaniline saar Lõuna-Atlandi ookeanis. See on Tristan da Cunha sõltlaseks. See on osa Briti ülemereterritooriumist Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha. See on osa UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvast Goughi ja kättesaamatute saarte nimistusse kuuluvast saarestikust.

See asub umbes 400 km (250 mi) Tristan da Cunha saarestikust (mis hõlmab Nightingale'i ja Inaccessible'i saart) kagus, 2 400 km (1 500 mi) kirdes Lõuna-Georgia saarest, 2 700 km (1 700 mi) läänes Kaplinnast. See on Lõuna-Ameerika lähimast punktist üle 3200 km kaugusel.

Goughi saarel ei ela keegi, välja arvatud ilmajaama töötajad, keda on tavaliselt kuus inimest. Lõuna-Aafrika Riiklik Antarktikaprogramm on saart Briti loal hooldanud alates 1956. aastast. See on üks kõige kaugemaid kohti, kus inimesed on alati olemas.

Goughi saare kaart

Goughi saare idarannik koos 115 m (377 jalga) kõrge pingviinisaarega, mis asub 0,8 km (0,5 mi) kaugusel punktist.

Nimi

Portugali kaartidel nimetati saart esmalt Ilha de Gonçalo Álvares'iks (Ilha de Gonçalo Álvares). See sai nime Goughi saare järgi Briti meresõitja kapten Charles Goughi järgi, kes nägi saart esimest korda 1732. aastal. Ebatavalise portugali pühakunime Gonçalo segiajamine hispaania nimega Diego viis selleni, et ingliskeelsetes allikates kasutati alates 1800. aastast kuni 1930. aastateni vale nime Diego Alvarez Island.

Kõige tõenäolisem selgitus on siiski see, et see oli lihtsalt vale tõlgendus nimest "Is de Go Alvarez", millega saar on esitatud mõnel varajasel kaardil, kusjuures "de Go" muutus "Diego" nimeks.

Ajalugu

Goughi saare avastamise üksikasjad on ebaselged, kuid kõige tõenäolisem on, et selle avastas 1505. aasta juulis portugali maadeuurija Gonçalo Álvares. Järgmise kolme sajandi jooksul koostatud kaardid nimetasid saare tema järgi. Mõnel hilisemal kaardil on ta ekslikult nimetatud Diego Alvareziks.

Mõnede ajaloolaste arvates oli Briti kaupmees Anthony de la Roché esimene, kes 1675. aasta sügisel saarel maabus.

Charles Gough avastas saare uuesti 3. märtsil 1732. aastal. Ta arvas, et tegemist on uue leiuga. Alates 1505. aastast oli see saanud nime Gonçalo Álvares Vasco da Gama lipulaeva kapteni järgi tema eepilisel idareisil. Just selle nime all märgiti see umbes 230 aasta jooksul Lõuna-Atlandi kaardil mõistliku täpsusega.

Siis, 1732. aastal, teatas kapten Gough Briti laevast Richmond uue saare avastamisest. Ta paigutas selle 400 miili Gonçalo Álvaresist ida pool. Viiskümmend aastat hiljem mõistsid kartograafid, et need kaks saart on samad. Hoolimata Portugali avastuse prioriteetsusest ja nende poolt antud täpsemast asukohast, võeti kasutusele nimetus "Gough's Island" (Goughi saar).

19. sajandi alguses asustasid saart lühiajaliselt hülgepüüdjad. Varaseim teadaolev näide on USA laeva Rambler (kapten Joseph Bowditch) hülgepüügirühm, mis jäi saarele hooajaks 1804-1805. Hülgepüügiaeg kestis aastatel 1804-1910, mille jooksul külastas saart teadaolevalt 34 hülgepüügilaeva, millest üks jäi merele.

Šoti riiklik Antarktikaekspeditsioon Scotia tegi 21. aprillil 1904. aastal esimese teadusrühma visiidi saarele, kui William Speirs Bruce ja teised kogusid proove. Ka Shackletoni-Rowetti ekspeditsioon peatus saarel 1922. aastal.

Goughi saarele esitati ametlik nõue 1938. aastal Suurbritannia jaoks, kui kuningliku mereväe HMS Milford külastas seda. 1995. aastal kanti saar UNESCO maailmapärandi nimistusse. Aastal 2004 laiendati ala, et see hõlmaks ka Inaccessible Islandi ja nimetati ümber Gough' ja Inaccessible'i saarteks.

Goughi saar on ainus koht väljaspool Lõuna-Ameerikat, kust 12. septembri 2034. aasta päikesevarjutust saab näha; pimedusraja keskpunkt läbib seda saart.

Geograafia ja geoloogia

Goughi saar on ligikaudu ristkülikukujuline, 13 km pikk ja 7 km lai. Selle pindala on 91 km2² ja see tõuseb üle 900 m kõrgusele merepinnast. Topograafiliste omaduste hulka kuuluvad kõrgeim tipp, Edinburgh Peak, Hags Tooth, Mount Rowett, Sea Elephant Bay, Quest Bay ja Hawkins Bay.

Siia kuuluvad väikesed satelliitsaared ja -kaljud, nagu Southwest Island, Saddle Island (Lõuna), Tristiana Rock, Isolda Rock (Lääne), Round Island, Cone Island, Lot's Wife, Church Rock (Põhja), Penguin Island (Kirde) ja The Admirals (Ida).

Kliima

Köppeni süsteemi kohaselt on Goughi saarel ookeaniline kliima (Cfb). Gough'i saare temperatuurid jäävad aastaringselt päevasel ajal 11 °C ja 17 °C vahele, mis on tingitud selle isoleeritud asukohast kaugel Atlandi ookeanis. Atlandi ookean on lõunapoolkeral palju jahedam kui põhjapoolkeral, kuid külmad on siiski väga haruldased. Seetõttu ei ole suved väga kuumad. Kliima on sarnane Uus-Meremaa Fiordlandi piirkonna, Šotimaa lääneranniku või Alaska Panhandle'i kliimaga. Sademete hulk on kogu aasta jooksul suur ja päikesepaistelisi tunde on vähe. Sisemaal sajab lund, kuid merepinnal on see haruldane.

Kliimaandmed Gough Islandi kohta (1961-1990, ekstreemsused 1956-1990)
Kuu	Jan	veebruar	Mar	Apr	Mai	Jun	juuli	august	Sep	Oktoober	Nov	detsember	Aasta
Rekordkõrgeim temperatuur °C (°F)	26.4 (79.5)	25.7 (78.3)	25.9 (78.6)	22.6 (72.7)	20.5 (68.9)	20.6 (69.1)	19.3 (66.7)	21.7 (71.1)	19.3 (66.7)	21.4 (70.5)	23.9 (75.0)	25.1 (77.2)	26.4 (79.5)
Keskmine kõrgeim temperatuur °C (°F)	17.2 (63.0)	17.4 (63.3)	16.9 (62.4)	15.4 (59.7)	13.7 (56.7)	12.4 (54.3)	11.5 (52.7)	11.2 (52.2)	11.5 (52.7)	12.9 (55.2)	14.9 (58.8)	16.2 (61.2)	14.3 (57.7)
Päevane keskmine °C (°F)	13.9 (57.0)	14.4 (57.9)	13.9 (57.0)	12.8 (55.0)	11.3 (52.3)	10.0 (50.0)	9.1 (48.4)	8.9 (48.0)	8.9 (48.0)	10.1 (50.2)	11.9 (53.4)	13.2 (55.8)	11.5 (52.7)
Keskmine madal temperatuur °C (°F)	11.1 (52.0)	11.6 (52.9)	11.3 (52.3)	10.4 (50.7)	8.9 (48.0)	7.6 (45.7)	6.6 (43.9)	6.5 (43.7)	6.6 (43.9)	7.8 (46.0)	9.4 (48.9)	10.3 (50.5)	9.0 (48.2)
Rekordiliselt madal temperatuur °C (°F)	5.3 (41.5)	5.1 (41.2)	4.8 (40.6)	3.7 (38.7)	1.4 (34.5)	0.1 (32.2)	−0.9 (30.4)	−2.7 (27.1)	0.2 (32.4)	0.5 (32.9)	2.4 (36.3)	4.1 (39.4)	−2.7 (27.1)
Keskmine sademete hulk mm (tolli)	210 (8.3)	183 (7.2)	254 (10.0)	276 (10.9)	286 (11.3)	310 (12.2)	273 (10.7)	304 (12.0)	270 (10.6)	249 (9.8)	213 (8.4)	241 (9.5)	3,069 (120.9)
Keskmine sademete hulk (≥ 1,0 mm)	16	13	18	19	21	22	23	21	20	18	16	18	225
Keskmine suhteline õhuniiskus (%)	81	82	82	82	82	83	83	83	81	81	81	81	82
Keskmine kuu keskmine päikesepaisteline tundide arv	183.8	148.8	123.3	95.6	83.7	60.4	71.7	87.5	101.6	128.5	161.4	182.9	1,429.2
Allikas nr 1: NOAA, Deutscher Wetterdienst (ekstreemsused)
Allikas #2: climate-charts.com

Ilmajaam

Goughi saarel on alates 1956. aastast tegutsenud ilmajaam. See on osa Lõuna-Aafrika ilmateenistuse võrgustikust. Kuna külmad frondid lähenevad Lõuna-Aafrikale edelast, on Goughi jaam eriti oluline talvise ilma prognoosimisel. Algselt asus see The Gleni jaamas, kuid 1963. aastal kolis see ümber saare lõunapoolsetele madalatele aladele, täpsemalt 40°20′57,68″S 9°52′49,13″W / 40.3493556°S 9.8803139°W / -40.3493556; -9.8803139. Uus asukoht parandas modelleerimisel kasutatavate andmete kehtivust ja usaldusväärsust.

Inimese kohalolek

Igal aastal saabub Kaplinnast laevaga (alates 2012. aastast S. A. Agulhas II) uus talvitusmeeskond, kes mehitab ilmajaama ja viib läbi teaduslikke uuringuid. Konkreetse aasta meeskonda võib nimetada "Gough" ja ekspeditsiooni number: näiteks 1956. aasta meeskond oli "Gough 01" ja 2013. aasta meeskond oli "Gough 58". Iga uus meeskond asendab vahetult lahkuvat meeskonda, säilitades seeläbi pideva inimeste kohaloleku saarel.

Meeskond koosneb tavaliselt järgmistest isikutest:

Vanem meteoroloog
Kaks nooremat meteoroloogi
Raadiotehnik
Meditsiinitöötaja
Diiselmehaanik
Mitmed bioloogid (sõltuvalt käimasolevatest uurimisprojektidest)

Meeskond varustatakse toiduga kogu aastaks. Inimesed ja lasti tuuakse maale kas helikopteriga, helikopterilaevalt või jaama lähedal asuva kalju otsas asuva statsionaarse kraana abil (koht, mida nimetatakse tabavalt "Crane Point").

2014. aastal lämbus üks uurimisrühma liige saarel surnuks ja tema surnukeha viidi tagasi Lõuna-Aafrikasse.

Kaardid

Reljeefi kaart

Ortograafiline projektsioon

Satelliitkaart

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Gough Island?

V: Goughi saar asub Lõuna-Atlandi ookeanis, umbes 400 km Tristan da Cunha saarestikust kagus, 2400 km Lõuna-Georgia saarest kirdes, 2700 km Kaplinnast läänes ja üle 3200 km Lõuna-Ameerika lähimast punktist.

K: Mis on Goughi saare ajalooline nimi?

V: Goughi saare ajalooline nimi on Gonçalo Álvares.

K: Milline on Gough Islandi praegune staatus?

V: Goughi saar on Tristan da Cunha sõltuvuses ja osa Briti ülemereterritooriumist Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha. Samuti on see osa UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvast Goughi ja kättesaamatute saarte nimistusest.

K: Kas keegi elab Goughi saarel?

V: Goughi saarel ei ela keegi, välja arvatud ilmajaama töötajad, keda on tavaliselt kuus inimest.

K: Kes hooldab Goughi saart?

V: Lõuna-Aafrika Riiklik Antarktikaprogramm on Goughi saart Briti loal hooldanud alates 1956. aastast.

K: Milline on Goughi saare tähtsus?

V: Goughi saar on üks kõige kaugemaid kohti, kus inimesed on alati olnud. See on ka osa UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvast Goughi ja kättesaamatute saarte nimistusest.

K: Millised teised saared kuuluvad Tristan da Cunha saarestikku?

V: Tristan da Cunha saarestikku kuuluvad Nightingale'i saar ja Inaccessible'i saar.