Antwerpeni Lionel, 1. Clarence'i hertsog [[1.]]

Antwerpeni Lionel, Clarence'i hertsog (29. november 1338 - 7. oktoober 1368), sündinud Antwerpenis, oli Edward III kolmas poeg. Lapsepõlves abiellus ta Ulsteri kolmanda krahvi William de Burghi (surnud 1332) tütre Elizabeth de Burghiga (surnud 1363). Tseremoonia toimus 15. augustil 1342 Londoni Toweris. Ta abiellus temaga nõuetekohaselt 1352. aastal, kui ta oli 14-aastane, ja võttis üle kõik tema maad Iirimaal. Kuulus inglise luuletaja Geoffrey Chaucer oli Elizabethi page.

Ta oli Edward III esindaja Inglismaal ja 1355. aastal sai ta Ulsteri krahviks. Ta läks 1361. aastal Dublinisse Iirimaa peakuberneriks. Tema isa tegi temast 1362. aastal Clarence'i hertsogi ja püüdis teda Šotimaa kuningaks teha. Lionel ja valitsus Dublinis olid mures selle pärast, kuidas inglise asunikud Iirimaal muutusid aeglaselt iirlasteks. Ta tõi 1366. aastal sisse seadused, Kilkenny statuudi, mis muutis selle seadusega vastuolus olevaks:

• et inglased abielluvad iirlastega
• võtta vastu Iiri lapsi
• kasutada iiri nimesid
• kanda iiri riideid
• mängida hurlingut
• mängida iiri muusikat.

Lionelil oli raske Iirimaad kontrolli alla saada ja ta läks 1367. aastal tagasi Inglismaale.

Pärast Elizabethi surma abiellus Lionel 1368. aasta juunis Milanos Pavia isanda Galeazzo Visconti (surnud 1378) tütre Violante'ga. Itaalias ringi reisides jäi Lionel haigeks ja suri 7. oktoobril 1368 Albas. Ta maeti Inglismaal Suffolkis asuvasse Clare'i kloostrisse.

Tema tütar Philippa Plantagenet abiellus 1368. aastal Edmund Mortimeriga, 3. Marchi krahviga (1351-1381). See tegi Lionelist Edward IV esivanema.

Otsing