Lionel Antwerpenist — Edward III poeg ja Clarence'i 1. hertsog (1338–1368)

Lionel Antwerpenist (1338–1368): Edward III poeg ja Clarence'i 1. hertsog — Iirimaa valitseja, Kilkenny seaduste algataja, poliitiline pärand ja kuninglik põlvnemine.

Antwerpeni Lionel, Clarence'i hertsog (29. november 1338 - 7. oktoober 1368), sündinud Antwerpenis, oli Edward III kolmas poeg. Lapsepõlves ühendati ta poliitiliselt tähtsa abieluga Iiri pärandkonna kindlustamiseks: ta pandi abielusse Ulsteri kolmanda krahvi William de Burghi (surnud 1332) tütre Elizabeth de Burghiga (surnud 1363). Tseremoonia toimus 15. augustil 1342 Londoni Toweris. Abiellumine viidi ametlikult läbi 1352. aastal, mil Lionel oli umbes 14-aastane; selle kaudu omandaski ta õigusi ja maavaldusi Iirimaal. Kuulus inglise luuletaja Geoffrey Chaucer on mainitud Elizabethi kojateenija ja leibkonna ühena.

Positsioonid ja ülesanded

Lionel pidas erinevaid kõrgeid ametipositsioone: ta oli isa esindaja ja üks kuningliku pere kõrgemaid liikmeid, ning tema poliitiline roll tõusis veelgi, kui ta 1355. aastalastati Ulsteri krahviks. 1361. aastal määrati ta Dublinisse Iirimaa peakuberneriks (lord-lieutenandiks), olles vastutav kuningavõimu esindamise ja sõjalise ning halduskorra tagamise eest saarel.

Iirimaa ja Kilkenny statuudi taust

Lionel ja temaga koos töötanud ametnikud olid mures inglaste kiire „iirlaseks sulandumise” ehk Gaeliciseerumise pärast — paljud inglise päritolu asunikud Iirimaal võtsid üle iiri kombeid, seadusi ja keeletavasid. Sellele vastusena võeti 1366. aastal vastu tuntud Kilkenny statuudi, mille peamine eesmärk oli säilitada anglo-normannide eraldatus iiri ühiskonnast ning kaitsta Inglismaa ja kuningliku võimu huve Iirimaal. Statuut keelas mitmeid tavasid ja nägi ette sanktsioone nende rikkumise eest; seaduse järgi ei tohtinud:

• et inglased abielluvad iirlastega
• võtta vastu Iiri lapsi
• kasutada iiri nimesid
• kanda iiri riideid
• mängida hurlingut
• mängida iiri muusikat.

Kuigi Kilkenny normid püüdsid piiritleda ja säilitada „inglise” identiteeti Iirimaal, jäi nende rakendamine keeruliseks. Kesk- ja lääniosad saarest olid tugevasti iiri mõjude all ning haldussüsteem, maaomandi suhted ja kohalikud jõud tegid otseste korralduste täitmise raskeks. Lionelil oli raske kogu Iirimaad kindlate piiride ja kontrolli alla saada ning 1367. aastal ta lõpuks tagasi Inglismaale lahkus.

Hilisem elu, teine abielu ja surm

Pärast Elizabeth de Burghi surma sõlmis Lionel 1368. aasta juunis põhiliselt poliitilistel põhjustel teise abielu: ta abiellus Milanos Pavia isanda Galeazzo Visconti (surnud 1378) tütre Violante'ga. Reis Itaaliasse oli osa diplomaatilisest liiklusest ja võimusuhete tugevdamisest. Reisi ajal jäi Lionel aga haigeks ja suri 7. oktoobril 1368 Albas. Tema säilmed toodi tagasi Inglismaale ning ta maeti Suffolkis asuvasse Clare'i kloostrisse.

Pärand ja järeltulijad

Lionelilt jäi üks säilinud pärija, tütar Philippa Plantagenet, kes abiellus 1368. aastal (või varsti pärast seda) Edmund Mortimeriga, 3. Marchi krahviga (1351–1381). Läbi Philippa-Mortimerite joonuse läks Lionelist edasi järeltulev pärimisõigus, mis hiljem andis aluse Yorki dünastia pärivõitlusele — seetõttu loetakse Lioneli ühte eelkäijaks Edward IV troonile tõusmisel. Tema pärand Iirimaal, Kilkenny statuudi eeskirjad ja sidemed Euroopa kõrgseltskonnaga peegeldavad keskaegse poliitika ja sugulussuhete tähtsust kuningliku võimu hoidmisel.

Otsing