Michael E. DeBakey: Ameerika südamekirurg ja meditsiinipioneer (elulugu)
Michael E. DeBakey — USA südamekirurg ja meditsiinipioneer. Tutvuge tema elulooga: rullpump, MASH‑üksused, kirurgilised läbimurded ja globaalne mõju meditsiinile.
Michael Ellis DeBakey (7. september 1908 – 11. juuli 2008) oli Ameerika Ühendriikide südamekirurg, keda peeti oma valdkonnas väga mõjukaks ja uuendusmeelseks kirurgiks. Ta oli üks südame- ja veresoontekirurgia varajastest arendajatest ning tema töö mõjutas oluliselt kaasaegset südamekirurgiat.
Varajane elu ja haridus
DeBakey sündis nimega Michel Dabaghi 7. septembril 1908 Lake Charlesis, Louisianas. Tema vanemad olid Liibanonist pärit immigrandid, kes olid enne tema sündi Ameerikasse kolinud. DeBakey huvi meditsiini vastu avaldus juba noores eas – ta õppis Tulane'i ülikoolis ja lõpetas sealmeditsiinilise õpingute järgu, alustades seejärel meditsiiniloomet õppejõuna ja kliinikuarstipraktikana.
Akadeemiline ja kliiniline tegevus
DeBakey töötas pikka aega Houstonis, olles seotud Baylor College of Medicinei ja Houston Methodist Hospitaliga, kus ta juhtis kirurgiarühmi, õpetas noori kirurge ning juhatas teadustööd. Ta kirjutas ja osales paljude teaduslike tööde ning õpikute koostamises, omades suurt mõju järgmiste põlvkondade kirurgide väljaõppele.
Tehnilised uuendused ja kirurgilised saavutused
DeBakey oli tehniliselt leidlik kirurg. Juba ülikooliõpingute ajal konstrueeris ta rullpumpa (roller pump), mille ta valmistas umbes 23-aastaselt – see seadeldis osutus hiljem oluliseks osaks cardiopulmonary bypass’ (südame-keha masin) tehnoloogias ja aitas võimaldada avatud südameoperatsioone. Ta aitas arendada sünteetilisi veresoonetorusid (nt Dacroniga seotud implantaadid) ning välja töötada meetodeid aordi aneurüsmide ja muude veresoonkonna haiguste kirurgiliseks raviks.
DeBakey on tuntud ka kui üks nendest kirurgidest, kes aitas kujundada kaasaegset veresoonte kirurgiat ja tõi rea praktilisi uuendusi, mis parandasid haigete ellujäämismäära ja taastumist pärast keerukaid operatsioone.
Sõjaaegne töö ja MASH-üksuste edendamine
Teise maailmasõja ajal mõjutas DeBakey oluliselt sõjameditsiini korraldust. Ta pooldas ja edendas ideed, et kirurgiline abi peaks olema lahinguväljale lähemal – see vähendas eluohtlike vigastuste puhul evakueerimisega seotud aega ja tõstis ellujäämismäära. Tema töö aitas kaasa mobiilsete armee kirurgiliste haiglate kontseptsiooni (tuntud ka kui MASH-üksused) kujunemisele, mida kasutati hiljem ka Korea sõja ajal.
Suhted kolleegidega ja kunstlik süda
DeBakey töötas koostöös mitmete teiste silmapaistvate kirurgidega, sealhulgas Denton Cooleyga. Nende vahel tekkis tähelepanuväärne erimeelsus seoses esimese kunstliku südame paigaldamise juhtumiga – vaidlus kestis pikki aastaid, kuid mõlemad said hiljem omavahel suhete parandamisel kokkuleppele ja 2007. aastal olid nad omavahel taas heades suhetes.
Juhtumid ja isiklik elu
DeBakey tegutses kirurgina väga kõrges eas ning tema patsiendid olid sageli tipp-poliitikud ja riigijuhid — näiteks opereeris ta ka Venemaa presidenti Boriss Jeltsinit. 2005. aastal tekkis tal tõsisem südameprobleem; kuigi ta esialgu keeldus operatsioonist, viis seisu halvenemine meditsiinimeeskonna otsuseni operatsiooni teha. Pärast operatsiooni ta paranes ning avaldas hiljem tänu arstidele otsuse eest operatsioon siiski läbi viia.
Panus, au ja pärand
DeBakey peetakse meditsiinipioneeriks, kelle leiutised, tehnilised parendused ja õppetöö on mõjutanud tuhandete kirurgide praktikat üle maailma. Tema töö on edasi kandunud paljudele erialadele – eelkõige veresoontekirurgiale, südamekirurgiale ja sõjalisele meditsiinile. Ta sai oma eluea jooksul palju tunnustust ja autasusid nii Ameerikas kui rahvusvaheliselt ning tema nimi on püsivalt seotud mitme kliiniku ja uurimisinstitutsiooniga.
Surm ja järeltulijad
11. juulil 2008 suri DeBakey 99-aastaselt loomulikel põhjustel. Tema esimene naine, kaks poega ja vend olid surnud enne teda; tema teine naine, tütar, kaks poega ja kaks õde jäid elama temast edasi.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Michael Ellis DeBakey elukutse?
V: Michael Ellis DeBakey oli südamekirurg.
K: Kus ta sündis?
V: Ta sündis Lake Charlesis, Louisianas.
K: Millega ta tegeles Teise maailmasõja ajal?
V: Teise maailmasõja ajal muutis DeBakey sõjaaegse meditsiini palju paremaks kui varem ja propageeris seda, et arstid oleksid sõja ajal lahingupiirkondadele lähemal, mis toimis väga hästi ja tänu sellele jäi ellu rohkem raskelt vigastatud sõdureid.
K: Millise leiutise tegi ta 23-aastaselt, kui ta veel Tulane'i ülikoolis õppis?
V: 23-aastaselt, olles veel Tulane'i ülikoolis, tegi DeBakey rullipumba, mis hiljem võimaldas teha avatud südameoperatsioone, sest rullipumbad võimaldavad verevoolu operatsiooni ajal.
K: Kellega oli tal erimeelsusi seoses esimese inimesele pandud kunstliku südamega?
V: Tal oli erimeelsusi teise olulise südamekirurgi Denton Cooleyga seoses esimese inimesele paigaldatud kunstliku südamega.
K: Kas ta praktiseeris meditsiini kuni vanaduseni?
V: Jah, DeBakey tegi midagi haruldast, kuna tegeles arstiteadusega veel vanaduspõlves. Tema poolt opereeritud inimeste hulka kuulusid maailma liidrid, näiteks Venemaa president Boriss Jeltsin.
K: Kuidas Michael Ellis DeBakey suri?
V: Michael Ellis DeBakey suri 11. juulil 2008. aastal 99-aastaselt loomulikel põhjustel.
Otsige