Suur müür on üks suurimaid teadaolevaid superstruktuure Universumis. Seda nimetatakse sageli ka CfA2 Great Wall'iks (CfA II Great Wall) — nimetus viitab Centre for Astrophysicsi teise punase nihke uuringu (CfA Redshift Survey) andmetele, mille põhjal struktuur 1989. aastal kaardistati.

Avastus ja asukoht

Struktuuri avastasid ja kirjeldasid Margaret Geller ja John Huchra 1989. aastal, kasutades laiaulatuslikke punase nihke mõõtmisi. Suur Müür leiab end ligikaudu 200 miljoni valgusaasta kauguselt Maast (see vastab punasele nihkele ligikaudu z ≈ 0.02–0.03). Müür sisaldab mitmeid tuntud galaktikakobaraid ja -klastreid, sealhulgas Coma lähedal asuvaid struktuure.

Suurus, kuju ja omadused

See on tohutu galaktikate rühm, mida kirjeldatakse sageli kui pikka, õhukest "seinakujulist" struktuuri. Ligikaudsed mõõtmed on:

  • pikkus: üle 500 miljoni valgusaasta (≈ 150 Mpc),
  • laius: umbes 300 miljonit valgusaastat (≈ 90 Mpc),
  • paksus: vaid umbes 15 miljonit valgusaastat (≈ 5 Mpc).

Need suurusjärkud on hinnangulised ja sõltuvad andmete katvusest ning meetoditest, kuid annavad selge pildi sellest, kui tohutu Suur Müür on võrreldes üksikute galaktikate või galaktikakobaratega.

Piiratused vaatlustes

Me ei tea täpselt, kui kaugele müür ulatub pilviste ja takistatud vaatlusalade tõttu. Meie vaatevälja tõkestab Linnutee galaktiline tasand. Linnutee gaas ja tolm (tuntud kui vältimistsoon) varjab astronoomide vaateid ja muudab raskeks teada saada, kas sein lõpeb või jätkub teisest küljest veelgi kaugemale. Lisaks piiravad vaatlusi ka taustkiirguse müra ja andmete täpsus.

Moodustumine ja tähendus

Universumi evolutsiooni standardmudelis moodustuvad sellised suured struktuurid piki tumedast ainest koosnevaid, võrku meenutavaid struktuure — nn kosmiline võrk või "cosmic web". Tumedat ainet ennast me otseselt ei näe, kuid selle gravitatsiooniline mõju juhib baryoonilise ehk baryoonilist aine (gaasi ja tähekehi moodustava tavalise aine) liikumist. Baryooniline aine akumuleerub tumeda aine filamendide ja sõlmede lähedusse ning sellest tekivad galaktikad, kobarad ja seinad sarnased Suure Müüriga.

Oluline on märkida, et sellised seinad ei pruugi olla gravitatsiooniliselt tugevasti seotud süsteemid ühtseteks "kõrgeteks" objektideks — pigem on need osa dünaamilisest suurmastaabilisest struktuurist, mis aja jooksul võib muutuda. Suurte seina-suuruste avastused on olnud olulised testid kosmoloogiliste mudelite jaoks ja aitanud mõista homogeensuse skaalat Universumis.

Võrdlus teiste suurte struktuuridega

Suur Müür oli avastamise ajal üks suurimaid teadaolevaid struktuure, kuid sellest pole Universumis ainsana. Hilisemad uuringud on leidnud veel mahukamaid struktuure — näiteks 2003. aastal leitud Sloan Great Wall, mis on hinnanguliselt veelgi pikem. Sellised avastused on tõstatanud küsimusi selle kohta, kus asub kosmilise homogeensuse piir (st skaala, millelt alates Universum näib keskmiselt ühtlane) ja kuidas täpselt suured struktuurid evolutsioneeruvad.

Kokkuvõte: Suur Müür (CfA2) on üks meie teadaoleva Universumi suurimaid galaktikate seina-laadseid struktuure, avastatud 1989. aastal punase nihke uuringute abil. Kuigi me tunneme selle ligikaudseid mõõtmeid ja üldist olemust, piiravad meie vaatevälja tohutu süsteemi täielikku kaardistamist Linnutee tolm ja gaas ning andmete ulatus. Sellised struktuurid annavad olulise teadusliku teabe tumeda aine, galaktikate teke ja Universumi suurskaalalise korralduse kohta.