CfA2 Suur Sein
Suur müür on üks suurimaid teadaolevaid superstruktuure Universumis.
See on tohutu galaktikate rühm, mis asub umbes 200 miljoni valgusaasta kaugusel. Suur Müür on nagu pikk, õhuke joonkiud: see on üle 500 miljoni valgusaasta pikk, 300 miljonit valgusaastat lai, kuid ainult 15 miljonit valgusaastat paks. See avastati 1989. aastal punase nihke uuringu andmete põhjal.
Me ei tea, kui kaugele müür ulatub. Meie vaatevälja tõkestab Linnutee galaktiline tasand. Linnutee gaas ja tolm (tuntud kui vältimistsoon) varjab astronoomide vaateid. Seetõttu on võimatu teada saada, kas sein lõpeb või jätkub edasi.
Universumi evolutsiooni standardmudelis moodustuvad sellised struktuurid nagu Suur Müür piki tumedast ainest koosnevaid ja seda järgivaid võrku meenutavaid jadasid. Arvatakse, et see tume aine dikteerib Universumi struktuuri kõige suuremates mõõtkavades. Tume aine tõmbab gravitatsiooniliselt baryoonilist ainet ligi ja just seda "tavalist" ainet näevad astronoomid moodustavat supergalaktiliste kobarate pikki, õhukesi seinu.
Suur müür hõlmab Coma ja Hercules'i superklastreid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on suur müür?
V: Suur Müür on üks suurimaid teadaolevaid superstruktuure Universumis, mis kujutab endast tohutut galaktikate rühma umbes 200 miljoni valgusaasta kaugusel.
K: Kui pikk on Suur Müür?
V: Suur müür on üle 500 miljoni valgusaasta pikkune.
K: Kui lai on Suur Müür?
V: Suur müür on 300 miljoni valgusaasta laiune.
K: Kui paks on Suur Müür?
V: Suur müür on ainult 15 miljoni valgusaasta paksune.
K: Kuidas avastati Suurmüür?
V: Suur müür avastati 1989. aastal punase nihke uuringu andmete põhjal.
K: Miks on võimatu teada saada, kas müür lõpeb või jätkub edasi?
V: Meie vaade Suure müüri otsale on takistatud Linnutee galaktilise tasandiga, mis varjab astronoomide vaate. Seda piirkonda tuntakse vältimise tsoonina.
K: Milline on universumi arengu standardmudel?
V: Universumi evolutsiooni standardmudeli kohaselt moodustuvad sellised struktuurid nagu Suur Müür, piki tumeda aine võrkjooni, mis dikteerib Universumi struktuuri kõige suuremates mõõtkavades, ja järgivad neid. Tume aine tõmbab gravitatsiooniliselt baryoonilist ainet ligi ja just seda "tavalist" ainet näevad astronoomid moodustamas super-galaktiliste klastrite pikki, õhukesi seinu.
