Marsi koloniseerimine

Maa ja Marss

Maa on paljuski sarnane oma "sõsartaimele" Veenusele.

• Marsi päev (või sol) on sarnane Maa päevadega. Päikesepäev on Marsil 24 tundi 39 minutit 35,244 sekundit.
• Marsi pindala on 28,4% Maa pindalast. See on veidi vähem kui Maa kuiva maa pindala (mis on 29,2% ehk Maa pindala). Marsi raadius on poole väiksem kui Maa raadius ja tema mass on vaid kümnendiku võrra suurem. See tähendab, et tema ruumala on väiksem (~15%). Samuti on Marsi keskmine tihedus väiksem kui Maal.
• Marsi aksiaalne kalle on 25,19°. Maa telje kalle on 23,44°. See tähendab, et Marsil on sarnased aastaajad nagu Maal. Siiski kestavad aastaajad Marsil kaks korda kauem, sest Marsi aasta on umbes 1,88 Maa aastat. Marsi põhjapoolus on praegu suunatud Cygnusesse, mitte Ursa Minorisse.
• Marsil on atmosfäär. See on väga õhuke (umbes 0,7% Maa atmosfäärist) ja pakub mõningast kaitset päikese ja kosmilise kiirguse eest. Seda on edukalt kasutatud ka kosmoseaparaatide aerobrakeerimiseks.
• NASA Mars Exploration Rovers'i, ESA Mars Expressi ja NASA Phoenix Landeri hiljutised vaatlused on kinnitanud veejää olemasolu Marsil. Marsil leidub suures koguses kõiki elu elutamiseks vajalikke elemente.

Erinevused Maast

Marsi pinnal valitsev raskusjõud on 38% Maa raskusjõust. Ei ole teada, kas see on inimese tervisele piisav. Mars on palju külmem kui Maa. Marsi pinnatemperatuur on -63 °C ja madalaim -140 °C. Kõige madalam temperatuur, mis on kunagi Maal registreeritud, oli -89,2 °C Antarktikas. Marsi pinnal ei ole vedelat vett. Kuna Marss on Päikesest kaugemal, jõuab Marsi ülemisse atmosfääri vähem päikeseenergiat. Marsi orbiit on Maa omast ekstsentrilisem.

Atmosfäärirõhk Marsil on ~6 mbar. See on kaugelt alla Armstrongi piiri (61,8 mbar), nii et inimesed ei saa ilma survevarustuseta ellu jääda. Kuna terraformeerimist ei saa eeldada sajandi jooksul, peavad inimestel olema rõhuülikonnad. Marsi atmosfääris on süsinikdioksiidi. Marsil on väga nõrk magnetosfäär. See tähendab, et ta ei suuda hästi vabaneda päikesetuulest.

Elamiskõlblikkus

Marsi pinnal valitsevad tingimused on elamiskõlblikule pinnale palju lähemal kui ühelgi teisel teadaoleval planeedil või kuul. Teistel planeetidel, näiteks Merkuuril, on äärmuslikud kuumad ja külmad temperatuurid. Veenus on väga kuum ja kõik teised planeedid ja kuud on väga külmad. Maal on mõned looduslikud kohad, mida inimesed on uurinud, mis sarnanevad Marsi tingimustega. Suurim kõrgus, milleni inimest kandev õhupall jõudis, oli 34 668 meetrit (113 740 jalga), mis on rekord, mis püstitati 1961. aasta mais. Rõhk sellel kõrgusel on umbes sama suur kui Marsi pinnal. Arktika ja Antarktika äärmuslikud külmakraadid vastavad kõigile, välja arvatud kõige äärmuslikumatele temperatuuridele Marsil.

Marsi võib olla võimalik terraformeerida, et võimaldada mitmesuguseid elusolendeid. 2012. aasta aprillis teatati, et samblikud ja bakterid elasid 34 päeva Marsi tingimustes. Seda eksperimenti korraldas Saksa kosmosekeskus (DLR).

Kunstniku kujutlus terraformeeritud Marsist (2009)

Ilukirjanduses

Paljud väljaanded on kirjutanud ideid ja muresid võimaliku inimkoloonia kohta planeedil Marss. Nende hulka kuuluvad:

• Kozue Amano "Aaria
• Robert Charles Wilsoni telje
• Icehenge (1985), Kim Stanley Robinsoni Mars-triloogia (Red Mars, Green Mars, Blue Mars, 1992-1996) ja The Marsians (1999).
• Esimene maandumine (2002), autor Robert Zubrin
• Inimene pluss (1976), autor Frederik Pohl
• Me võime seda teie eest mäletada (1990), Philip K.Dick.
• Mars (1992) ja "Tagasitulek Marsile" (1999), autor Ben Bova
• Climbing Olympus (1994), autor Kevin J. Anderson
• Red Faction (2001), arendaja Volition, väljaandja THQ
• The Platform (2011), autor James Garvey
• "Faena hävitamine" (1974), Aleksander Kazantsev
• Ray Bradbury "Marsi kroonikad" (1950)

Seotud leheküljed