Kellavärgiga apelsin on 1971. aastal valminud Briti-Ameerika krimidraama-triller. Filmi kirjutas, lavastas ja produtseeris Stanley Kubrick. Film põhineb Anthony Burgessi 1962. aasta lühiromaanil "Kellavärgiga apelsin". Film sisaldab häirivaid, vägivaldseid pilte. Filmi sotsiaalne kommentaar käsitleb psühhiaatriat, noorte jõude ja muid sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke teemasid, mis on düstoopiline visioon mitte justkui tulevase Suurbritannia kohta.
Kubrick peatas filmi näitamise Suurbritannias, kuna oli mures selle võimalike mõjude pärast. 27 aasta jooksul oli filmi Ühendkuningriigis raske näha. Film ilmus uuesti kinodes ning VHS- ja DVD-väljaanded järgnesid varsti pärast Kubricku surma 1999. aastal.
Sisu lühidalt
Filmi keskmes on noor Alex DeLarge — karismaatiline, vägivaldne ja muusikaarmastaja peategelane — ning tema tänavakamba vägivaldsed rünnakud ja röövimised. Pärast arreteerimist satub Alex vanglasse, kus teda valitakse katsealuseks radikaalsele käitumishäirete ravimeetodile, tuntud kui Ludovico tehnika. See ümberharjutusmeetod muudab tema suhteid vabaduse, moraali ja isikliku vastutusega ning seab küsimuse, kas on õigustatud võtta inimeselt ära vaba tahe isegi selleks, et ära hoida kuritegusid.
Tunnusjooned ja teemad
- Võim vs. vaba tahe: film uurib, kas riik tohib sundida moraalset muutust ning mis juhtub üksikisikuga, kellelt on eemaldatud võime valida.
- Vägivald ja esteetika: Kubrick kujutab vägivalda stiliseeritult ja külma objektiivsusega, mis tekitab vaatajas kaastunde ja vastumeelsuse vahelduvaid tundeid.
- Muusika tähtsus: muusika — eriti Ludwig van Beethoveni looming — mängib filmis sümboolset ja emotsionaalset rolli; filmi elektroonilised helikujundused valmistas Wendy Carlos.
- Sotsiaalne kommentaar: film vaatleb noorte jõudu, riiklikke juhtimisvõtteid, psühhiaatrilisi praktikuid ja ühiskondlikku vastutust kuritegevuse eest.
Tootmine ja visuaalne stiil
Stanley Kubrick on tuntud oma täpse kompositsiooni, laiaulatusliku lavastuse ja külmalt kontrollitud visuaalse stiili poolest. Kellavärgiga apelsin kasutab erksaid kostüüme, kontrastseid lavastusi ning eksperimentaalseid kaamera- ja montaažitehnikaid, mis rõhutavad filmi düstoopilist atmosfääri. Kubricku koostöö helilooja Wendy Carlosiga aitas luua filmile iseloomuliku heli-esteetika — elektroonilised orkestreeringud sulanduvad klassikalise muusikaga ja tugevdavad loo emotsionaalset mõju.
Näitlejad ja rollid
Peaosa mängis Malcolm McDowell, kelle jõuline ja karismaatiline lavastus tõi Alex DeLarge'i iseloomu erilise intensiivsusega ekraanile. Kuigi filmis on mitmeid kõrvalrolle, on keskne Alexi teekond — tema naudingute ja karistuse vaheldumine — see, mille kaudu publik filmi sotsiaalseid ja eetilisi küsimusi kogeb.
Vastuolud ja keelud
Filmi vastuoluline sisu põhjustas laialdast debatti ja kriitikat. Kubrick oli mures, et film võib vallandada imiteerivat vägivalda ning pärast isiklikke ähvardusi ja juhtumeid, mida mõne kriitiku arvates sai seostada filmiga, tõmbas režissöör filmi vabatahtlikult Ühendkuningriigi kinodeselt. See omakorda muutis filmi kättesaamatuks suureks osaks 1970.–1990. aastatest, kuni see avaldati taas pärast Kubricku surma 1999. aastal.
Vastuvõtt ja pärand
Algne vastuvõtt oli vastuoluline: osa kriitikuid pidas filmi geniaalseks ja julgeks, teised hukkamõistasid selle vägivalla ja eetika kujutamise. Ajalooliselt on film aga pälvinud jätkuvalt akadeemilist ja kultuurilist huvi — seda uuritakse filosoofiliste kõneluste, filmiteooria ja õiguse ning psühholoogia vaatenurkadest. Tänapäeval nähakse "Kellavärgiga apelsinit" sageli olulisena kaasaegse kino ja ühiskondliku kommentaari seisukohalt.
Miks vaadata ettevaatusega
Film sisaldab vägivaldseid ja psühholoogiliselt koormavaid stseene ning tegeleb raskete moraalsete küsimustega. Soovitatav on arvestada sellega enne vaatamist ning eelkõige teismelistele ja tundlikule publikule läheneda ettevaatlikult.
Kui soovite, võin lisada täpsema sünopsise, loetelu peamistest näitlejatest ja meeskonnast või kirjeldada filmi erinevaid lõpuversioone ja tema seost Anthony Burgessi romaaniga.