Operatsioon Husky (1943) — liitlaste invasioon Sitsiilias Teises maailmasõjas
Operatsioon Husky (1943): liitlaste suur õhu-, mere- ja maismaa-invasiioon Sitsiilias, mis avas Vahemere teed, käivitas Itaalia kampaania ja muutis Teise maailmasõja käiku.
Liitlaste sissetung Sitsiilias kandis koodnimetust operatsioon Husky. See oli Teise maailmasõja üks otsustavamaid lahinguid Vahemere piirkonnas. Liitlased vallutasid Sitsiilia telgeriikidelt (Itaalia ja Natsi-Saksamaa), mis muutis sõjategevuse rindejoont ja kiirendas Itaalia väljarebinemist sõjast.
Taust
Operatsiooni eesmärk oli avada liitlastele turvaline meretee Vahemere lõunaosas, eemaldada teljeriigid saarelt ja valmistada ette järgmist etappi – sissetungi Itaalia mandriosale. Operatsioon järgnes pikaajalisele planeerimisele ja mitmetele eksituskampaaniatele, mis püüdsid petta telgeriike rünnaku sihi osas.
Juhtimine ja väed
Liitlaste ülemjuhatusesse kuulusid kõrgetasemelised juhid: ülema (Supreme Allied Commander) rollis oli General Dwight D. Eisenhower. Maavägede juhtimise all olid 18. armeerühm ja selle all tegutsesid peamised rühmitused – Briti Eighth Army juhatamisel ning USA Seventh Army juhatamisel. Rünnaku planeerimisel osalesid suured mere- ja õhujõud, et tagada dessantide, õhulangetuste ja laevastiku toetuse koordineeritus.
Teljeriikide (Itaalia ja Saksamaa) kaitse all oli saarel formatsioone nii Itaalia kui ka Saksa üksustest; sakslaste ülema regioonis oli feldmarschall Albert Kesselring ning kohalik kaitse korraldasid erinevad kindralid ja komandörid.
Operatsiooni ulatus ja peamised maabumised
Husky oli suur mere- ja õhuoperatsioon, mis algas ööl vastu 9.–10. juulit 1943 ning mille järel toimusid kuus nädalat kestnud maismaavõitlused. Maabumised toimusid mitmel suunalt Lõuna- ja Kagu-Sitsiilia rannikul ning neid toetasid ulatuslik õhurünnakute ja laevastiku tulistus.
- Liitlaste dessandid hõlmasid nii rannikumaabumisi kui ka õhulangetusi ja liigutusi sisemaal.
- Tuntud para- ja liugurilahendused (näiteks mõned osad õhulangetustest) pidid hõivama võtmeobjekte, sillad ja sadamad, et kiirendada edasiliikumist.
- Naval- ja õhujõud andsid tihedat toetust, püüdes neutraliseerida teljeriikide mere- ja kaugsoodustusi.
Invatsiooni kulg
Algusööl 9.–10. juulil 1943 toimusid suured dessandid ja õhulangetused. Esimesed päevad olid segased ja keerulised: ilm ja navigatsiooniprobleemid, kohaliku vastupanu tugevus ning mõningad kokkupõrked õhulangetajatega tekitasid raskusi. Kuid liitlaste õhujõud ja suurem mobiliseerimisvõime toetasid edasitungi.
Peale rannikumaabumisi toimus raske maismaavõitlus mägistel ja tasastel aladel; satelliit-linnade ja sadamate vallutamine oli võtmetähtsusega, et tagada edasiliikumine ja logistikateed. Teljeriigid pidasid vastu, kuid liitlaste ülekaal õhus ja merel ning paremini varustatud rünnakud tõid järjest edu.
Tulemused ja tagajärjed
Husky lõppes formaalselt 17. augustil 1943, kui liitlased olid vallutanud kogu saare või sundinud teljeriigid evakueerima peamised väed mandrile. Operatsioon saavutas oma põhilised eesmärgid:
- liitlased kontrollisid Sitsiiliat ja avasid paremad mereteed Vahemere lõunaosas;
- teljeriikide võimekus Vahemere theaters nõrgenes ning saksa-itaalia väed pidid tegema taganemisi;
- sõjapoliitilised tagajärjed olid suured: Itaalia diktaator Benito Mussolini kaotas 25. juulil 1943 usaldusväärsuse ja astus ametist kõrvale – see oli osa laiemast protsessist, mis viis hiljem Itaalia eraldumiseni ja relvarahu läbirääkimisteni.
Kaotused ja hindamine
Operatsioon nõudis mõlemalt poolt märkimisväärseid ressursse ja inimkaotusi. Hinnanguliselt olid liitlaste kaotused ja telgeriikide kaotused kümnetes tuhandetes – nii langenud, haavatud kui ka vangistatud. Täpseid numbreid varieeruvad allikad annavad, kuid selge on, et sõjalised kulud olid suured, ent strateegiline kasu ja poliitilised tagajärjed olid liitlaste jaoks olulised.
Mõju edasisele sõjategevusele
Sitsiilia vallutamine kiirendas Itaalia lagunemist telgeriikide liitlase rollis ning lõi tingimused liitlaste sissetungiks mandri-Itaaliasse (seeriaga, mis jätkus septembris 1943). Samuti näitas operatsioon liitlaste kasvavat võimekust koordineerida suuri mere-, õhu- ja maismaaoperatsioone, kuigi see ilmestas ka juhtimislikke pingeid ja taktikalisi õppetunde, mida hilisemates kampaaniates võeti arvesse.
Operatsioon Husky on seega üks võtmeoperatsioone Teises maailmasõjas, millel olid nii sõjalised kui poliitilised ja ajaloolised tagajärjed Euroopas.
Taust
Liitlased
Operatsiooni "Husky" kava nägi ette kahe armee mererünnaku saarele. Üks neist maabuks kagurannikul. Teine maabuks lõunaranniku keskosas. Rünnakule aitaks kaasa mereväe suurtükituli ja pommitamine. Komandöriks oli ameerika kindral Dwight D. Eisenhower.
Liitlaste maaväed olid Ameerika, Briti ja Kanada armeed. Nad olid jaotatud kahte rühma. Idarühma juhtis kindral Bernard Montgomery. Lääne rakkerühma juhtis kindralleitnant George S. Patton. Lisaks merel maabumistele pidid kohale lendama ka õhudessantväed. Nad pidid vallutama sillad ja kõrgendikud.
Liitlaste merevägi paigutati kahte rühma, et transportida sissetungivaid armeesid.
Saart kaitsesid Itaalia 6. armee kaks korpust kindral Alfredo Guzzoni juhtimisel. Juuli alguses oli teljeriikide kogujõud Sitsiilias umbes 200 000 Itaalia ja 32 000 Saksa sõjaväelast ning 30 000 Luftwaffe maaväelast. Juuli lõpuks oli Saksa vägesid 70 000.
Planeerimine
Ründeplaan koostati 17. mail. 1943. aasta jaanuaris toimunud Casablanca konverentsil kohtusid USA ja Suurbritannia poliitilised juhid ning sõjaväejuhid, et arutada tulevikuplaane. Britid soovisid sissetungi Sitsiiliasse. Kindral Eisenhower määrati liitlasvägede ülemjuhatajaks.
Ettevalmistavad toimingud
Kui teljeriikide väed olid Tuneesias löödud, ründasid liitlaste pommitajad Sardiinia, Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia lennuvälju. Nad pommitasid ka Lõuna-Itaalia tööstuslikke sihtmärke ning Napoli, Messina, Palermo ja Cagliari sadamaid.
Pettus
Teljeriikide häirimiseks tegid liitlased mitmeid trikkoperatsioone. Kõige kuulsam oli operatsioon "Hakkliha". Britid lasid Briti ohvitseriks maskeeritud surnukeha Hispaanias kaldale triivida, kaasas kohver võltsitud salajaste dokumentidega.
Neis väideti, et liitlased kavatsevad tungida Kreekasse ja Sardiiniasse, kuid ei kavatse tungida Sitsiiliasse. Sakslased arvasid, et need dokumendid olid tõelised. Sakslased viisid suure osa oma kaitsest Sitsiiliast Kreekasse.
Kaart liitlaste maabumistest Sitsiilias 10. juulil 1943. aastal
Lahing
Ööl vastu 9.-10. juulit toimusid kaks Briti ja kaks Ameerika õhudessantide rünnakut. Nad tahtsid vallutada Anape jõe silda. Õhudessantväed ründasid patrulle. Üks rühm vallutas Ponte Grande ja tõrjus rünnakuid.
Tugev tuul muutis merel maandumise raskeks. Lossimised toimusid 10. juulil kahekümne kuuel põhirannal.
10. juuli õhtuks olid seitse liitlaste diviisi maale jõudnud ja Süürakuusa sadam oli vallutatud.
Aleksandri plaan oli rajada oma väed Licata in ja Catania vahelisele joonele. Ta tahtis vallutada sadamaid.
Kaart liitlaste liikumisest Sitsiilias juuli kuu jooksul.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli liitlaste sissetung Sitsiiliasse?
V: Liitlaste sissetung Sitsiiliasse oli üks tähtsamaid lahinguid Teises maailmasõjas, mille käigus vallutati Sitsiilia teljeriikidelt (Itaalia ja Natsi-Saksamaa).
K: Mis oli liitlaste Sitsiilia sissetungi koodnimetus?
V: Liitlaste Sitsiiliasse sissetungi koodnimetus oli operatsioon Husky.
K: Kui kaua kestsid maismaavõitlused liitlaste Sitsiilia sissetungi ajal?
V: Liitlaste Sitsiilia sissetungi maismaavõitlus kestis kuus nädalat.
K: Millega algas liitlaste sissetung Sitsiiliasse?
V: Liitlaste sissetung Sitsiiliasse pani aluse Itaalia kampaaniale.
K: Mis järgnes pärast liitlaste sissetungi Sitsiiliasse?
V: Liitlaste sissetung Itaaliasse järgnes liitlaste sissetungile Sitsiiliasse.
K: Millal algas ja millal lõppes liitlaste sissetung Sitsiiliasse?
V: Liitlaste sissetung Sitsiiliasse algas 9.-10. juuli 1943. aasta öösel ja lõppes 17. augustil.
K: Millised olid liitlaste eesmärgid liitlaste sissetungil Sitsiiliasse ja kas need saavutati?
V: Liitlaste eesmärgid liitlaste sissetungil Sitsiiliasse olid eemaldada saarelt teljeriikide õhu-, maa- ja mereväed ning avada liitlastele Vahemere mereteed. Need eesmärgid saavutati ja Itaalia diktaator Benito Mussolini kõrvaldati lühiajaliselt võimult.
Otsige