Liitlaste sissetung Sitsiilias kandis koodnimetust operatsioon Husky. See oli Teise maailmasõja üks otsustavamaid lahinguid Vahemere piirkonnas. Liitlased vallutasid Sitsiilia telgeriikidelt (Itaalia ja Natsi-Saksamaa), mis muutis sõjategevuse rindejoont ja kiirendas Itaalia väljarebinemist sõjast.

Taust

Operatsiooni eesmärk oli avada liitlastele turvaline meretee Vahemere lõunaosas, eemaldada teljeriigid saarelt ja valmistada ette järgmist etappi – sissetungi Itaalia mandriosale. Operatsioon järgnes pikaajalisele planeerimisele ja mitmetele eksituskampaaniatele, mis püüdsid petta telgeriike rünnaku sihi osas.

Juhtimine ja väed

Liitlaste ülemjuhatusesse kuulusid kõrgetasemelised juhid: ülema (Supreme Allied Commander) rollis oli General Dwight D. Eisenhower. Maavägede juhtimise all olid 18. armeerühm ja selle all tegutsesid peamised rühmitused – Briti Eighth Army juhatamisel ning USA Seventh Army juhatamisel. Rünnaku planeerimisel osalesid suured mere- ja õhujõud, et tagada dessantide, õhulangetuste ja laevastiku toetuse koordineeritus.

Teljeriikide (Itaalia ja Saksamaa) kaitse all oli saarel formatsioone nii Itaalia kui ka Saksa üksustest; sakslaste ülema regioonis oli feldmarschall Albert Kesselring ning kohalik kaitse korraldasid erinevad kindralid ja komandörid.

Operatsiooni ulatus ja peamised maabumised

Husky oli suur mere- ja õhuoperatsioon, mis algas ööl vastu 9.–10. juulit 1943 ning mille järel toimusid kuus nädalat kestnud maismaavõitlused. Maabumised toimusid mitmel suunalt Lõuna- ja Kagu-Sitsiilia rannikul ning neid toetasid ulatuslik õhurünnakute ja laevastiku tulistus.

  • Liitlaste dessandid hõlmasid nii rannikumaabumisi kui ka õhulangetusi ja liigutusi sisemaal.
  • Tuntud para- ja liugurilahendused (näiteks mõned osad õhulangetustest) pidid hõivama võtmeobjekte, sillad ja sadamad, et kiirendada edasiliikumist.
  • Naval- ja õhujõud andsid tihedat toetust, püüdes neutraliseerida teljeriikide mere- ja kaugsoodustusi.

Invatsiooni kulg

Algusööl 9.–10. juulil 1943 toimusid suured dessandid ja õhulangetused. Esimesed päevad olid segased ja keerulised: ilm ja navigatsiooniprobleemid, kohaliku vastupanu tugevus ning mõningad kokkupõrked õhulangetajatega tekitasid raskusi. Kuid liitlaste õhujõud ja suurem mobiliseerimisvõime toetasid edasitungi.

Peale rannikumaabumisi toimus raske maismaavõitlus mägistel ja tasastel aladel; satelliit-linnade ja sadamate vallutamine oli võtmetähtsusega, et tagada edasiliikumine ja logistikateed. Teljeriigid pidasid vastu, kuid liitlaste ülekaal õhus ja merel ning paremini varustatud rünnakud tõid järjest edu.

Tulemused ja tagajärjed

Husky lõppes formaalselt 17. augustil 1943, kui liitlased olid vallutanud kogu saare või sundinud teljeriigid evakueerima peamised väed mandrile. Operatsioon saavutas oma põhilised eesmärgid:

  • liitlased kontrollisid Sitsiiliat ja avasid paremad mereteed Vahemere lõunaosas;
  • teljeriikide võimekus Vahemere theaters nõrgenes ning saksa-itaalia väed pidid tegema taganemisi;
  • sõjapoliitilised tagajärjed olid suured: Itaalia diktaator Benito Mussolini kaotas 25. juulil 1943 usaldusväärsuse ja astus ametist kõrvale – see oli osa laiemast protsessist, mis viis hiljem Itaalia eraldumiseni ja relvarahu läbirääkimisteni.

Kaotused ja hindamine

Operatsioon nõudis mõlemalt poolt märkimisväärseid ressursse ja inimkaotusi. Hinnanguliselt olid liitlaste kaotused ja telgeriikide kaotused kümnetes tuhandetes – nii langenud, haavatud kui ka vangistatud. Täpseid numbreid varieeruvad allikad annavad, kuid selge on, et sõjalised kulud olid suured, ent strateegiline kasu ja poliitilised tagajärjed olid liitlaste jaoks olulised.

Mõju edasisele sõjategevusele

Sitsiilia vallutamine kiirendas Itaalia lagunemist telgeriikide liitlase rollis ning lõi tingimused liitlaste sissetungiks mandri-Itaaliasse (seeriaga, mis jätkus septembris 1943). Samuti näitas operatsioon liitlaste kasvavat võimekust koordineerida suuri mere-, õhu- ja maismaaoperatsioone, kuigi see ilmestas ka juhtimislikke pingeid ja taktikalisi õppetunde, mida hilisemates kampaaniates võeti arvesse.

Operatsioon Husky on seega üks võtmeoperatsioone Teises maailmasõjas, millel olid nii sõjalised kui poliitilised ja ajaloolised tagajärjed Euroopas.