Doo-wop: vokaalharmoonia, ajalugu ja mõju pop- ja R&B-muusikale

Doo-wop: vokaalharmoonia, ajalugu ja mõju pop- ning R&B-muusikale — sügav ülevaade žanri tekkest, võtmeartistidest ja selle pärandist kaasaegses popmuusikas.

Doo-wop on muusikažanr, mis tekkis Ameerika Ühendriikides afroameerika linnakogukondades 1940. ja 1950. aastatel ning saavutas laiemas peavoolus populaarsuse 1950ndate ja 1960ndate alguse popi- ja R&B-maastikul. Žanr rõhutab vokaalset harmooniat, lihtsat rütmi ja sageli ka mõttetuid sillabeid või refrääne (nt "doo-wop", "sha‑la‑la"), mida taustahäälte ansamblid kasutavad meloodia ja rütmi toetamiseks. Doo-wop põhines tihti väikeste vokaalgruppide ülesehitusel, kus esilaulja oli kõrge tenor ja taustahäältesse kuulusid harmooniad, falsettid ja sügav bass, mõnikord ka refräänide "rääkiv" osa.

Päritolu ja ajalooline kontekst

Doo-wop sündis pärast Teist maailmasõda linnatänavatel, koolide koridorides ja kirikutes — noored ansamblid laulsid tänaval nurkadel ja jukebox’ide ning raadio toel hakkasid nende salvestised levima. Palju varajasi doo-wopi ansambleid tulid Afro‑Ameerika kogukondadest, kuid juba 1950. aastate lõpus hakkasid žanri võtma omaks ka teiste etniliste rühmade esindajad, sealhulgas paljud Itaalia‑ameerika bändid. Lauljat Bill Kenny (1914–1978), kelle nime seostatakse sageli perioodi teise vokaalstiiliga ja kes oli tuntud oma selge tenori ja väljendusrikka fraasiga, nimetatakse aeg-ajalt doo-wopi ristivanemaks. Tema ja The Ink Spotsi stiil mõjutasid tugevalt vokaalsete esitusviiside kujunemist.

Muusikalised tunnused

• Vokaalharmoonia: esilaulja (lead) + taustahääled, tavaliselt kolm‑ või neljahäälne struktureering.
• Mõttetud sillabid ja refräänid: "doo‑wop", "sha‑na‑na", "sha‑boom" jms, mis loovad rütmi ja viisi meeldejäävuse.
• Lihtsad harmooniad: tüüpiliselt kergesti järgitavad akordijärjestused, sageli I–vi–IV–V (näiteks paljud 1950. aastate hitid).
• Suur rõhk meloodial: instrumentaalne saatmine on sageli tagasihoidlik või puudub — fookus on vokaalil.
• Rütm ja groove: swingile sarnane pulss ja off‑beat’i kasutus, mis hoiab laulu edasi liikumas.

Tuntud ansamblid ja hitid

Mõned doo-wopi suurimad hitid ja ansamblid on:

• The Penguins — "Earth Angel" (1954)
• The Five Satins — "In the Still of the Night" (1956)
• Frankie Lymon & the Teenagers — "Why Do Fools Fall in Love" (1956)
• The Platters — "Only You" ja "The Great Pretender" (1955–56)
• The Del‑Vikings — "Come Go with Me"
• The Chords — "Sh‑Boom" (ühe esimese doo‑wop‑laadse tablofiksiga salvestuse seas)

Esimene plaadile kantud kasutus silpade "doo‑wop" sarnase kõla kirjeldamiseks on leitud 1955. aasta hittidest nagu "When You Dance" The Turbans'ilt. Termin "doo‑wop" ilmus trükis esmakordselt 1961. aastal, kuid žanri helikeel oli juba varem süvavees populaarseks saanud.

Mõju ja pärand

Doo-wop mõjutas tugevalt järgmisi muusikastile: soul, Motowni vokaalgrupid, 1960. aastate pop‑ ja rokkansamblid (kes kasutasid rikkalikke vokaalharmooniaid), samuti bluus ja džäss elemente. Paljud rock’n’roll’i ja popi suuremad rühmad laenasid doo‑wopi häälekeelt ning kordasid selle meloodilist lihtsust ja vokaalset kokkuhoidu. Doo‑wop oli üks olulisi sillapunte selle vahel, kuidas afroameerika vokaaltraditsioonid jõudsid laiemasse kommertslikku muusikamaastikku.

Taaselustumised ja kaasaegne mõju

Doo‑wop on korduvalt taaselustunud: 1970. ja 1980. aastatel tekitas nostalgia laine huvi vanade saatekavade ja kordustrendide vastu (nt Sha Na Na), 1990. aastatel ja 2000. aastatel tekkis huvi a cappella ning retrovõngete vastu. Kaasaegsed popartistid viitavad tihti doo‑wopi vokaalistruktuurile — sellest annab märku ka fakt, et Meghan Trainor kasutab oma lugudes sageli retrovokaalseid elemente ja doo‑wopi mõjutusi.

Miks doo‑wop on oluline?

• See populariseeris tugeva vokaalharmoonia ja ansamblitevahelise suhtluse, mis on tänini olulised paljudes muusikastiilides.
• See lõi aluse hitikunsti liikuva meloodia ja refrääni mõistele, mida edaspidi rakendati soulis, R&B‑s ja popis.
• See peegeldab olulist osa Ameerika linnaelu kultuurilisest ajaloost: noored, tänavalood, kiriku- ja koolilaulud ning üha enam mitmekesine artistide kooslus.

Tänapäeval elab doo‑wop edasi nii originaalsete salvestuste kaudu, re‑issue plaadikogudes ja festivalidel kui ka uute artistide loomingus, kes kasutavad selle ajatu vokaalikeele elemente oma laulustruktuuris.

Küsimused ja vastused

K: Mis on doo-wop?

K: Kes on Bill Kenny?

K: Millal ilmus doo-wop esimest korda trükis?

K: Millised teised muusikastiilid mõjutasid doo-wopi?

K: Kuidas hoidis doo-wop aega?

K: Milline artist on selle žanri hiljuti taaselustanud?

Otsing