Douglas Wagner Bentley (3. september 1916 - 24. november 1972) oli Kanada professionaalne jäähoki vasakkaitsja, kes mängis 13 hooaega National HockeyLeague'is Chicago Black Hawksis ja New York Rangersis. Kuigi originaaltekstis on tema positsioon märgitud lingiga ümbritsetud sõnaga "vasakkaitsja", tegutses Bentley tegelikult ründajana – peamiselt vasakäärena (vasakründaja). Ta oli tuntud oma tehnilise osavuse, kiiruse ja mängutaju poolest. Bentley jättis kogu 1944–45 NHL-i hooaja vahele, sest Kanada relvajõudude ametnikud andsid talle 1944. aasta septembris loa jääda koju ja hooldada perefarmi.

Karjäär

Bentley kuulus NHL-i staažikate mängijate hulka, võttes osa 13 liigahooajast peamiselt Chicago Black Hawksis ning lühiajaliselt New York Rangersis. Aastatel 1940–1947 moodustas ta Chicagos ründeliini koos oma noorema vennaga, Max Bentleyst, kelle toel suutis meeskond sageli rünnakul hästi esineda. Doug ja Max olid omavahel suurepärased söötjate ja väravaküti koostöös, mis tõi neile nii isiklikku kui ka meeskondlikku edu.

Isiklik elu ja erandlik juhtum

Bentley pühendus ka perekonna tegevustele – eriti sõjaajal, kui tema kodu- ja talutööd nõudsid kohalolekut. Ajavahemikul, kui ta hooaega vahele jättis, hoolitses ta perefarmis toimuvate tööde eest. 13. märtsil 1966 Ida Hokiliiga mängus Jacksonville'i vastu tegi Doug Bentley tähelepanuväärse ja isikliku otsuse, pannes meeskonna koosseisu oma poja Doug Bentley juuniori (s. 1. juuni 1951), kuna meeskonnal puudusid vigastuste tõttu mängijad. Doug Jr. oli sel ajal vaid 14-aastane ning selle tõttu loetakse teda noorimaks mängijaks, kes on osalenud vahetuse profihokiliigas.

Tunnustus ja pärand

Aastate jooksul on Bentley pälvinud tunnustust nii oma panuse kui ka perekondliku järjepidevuse eest hokis. Aastatel 1940ndatel oli tema vend Max tema lähim meeskonnakaaslane ning mõlemad vennad on valitud Hockey Hall of Fame'i. 1998. aastal nimetati mõlemad vennad ajakirja The Hockey News koostatud 100 suurima hokimängija nimekirjas, kus Max asetus 48. ja Doug 73. kohal. Bentley pärand elab edasi nii Chicago Black Hawks’i ajalukus kui ka Kanada jäähoki traditsioonis, kus teda mäletatakse oskusliku ründaja ja tugeva meeskonnamängijana.