Druiid: keldi preester, õpetlane ja ravitseja muinasajal

Druiid oli kristluse-eelses, iidses keldi ühiskonnas preestri- ja õpetatud klassi liige. Need ühiskonnad eksisteerisid suures osas Lääne-Euroopas, kuni Rooma valitsus võttis võimu üle ja hiljem saabus kristlus. Druiidid kuulusid hõimurahvaste kultuuridesse, keda kreeklased nimetasid "Keltoi" (Κέλτοι) või "Keltai" (Κέλται) ja "Galatai" (Γαλάται) ning roomlased "Celtae" ja "Galli". Kogukondades, mida nad teenisid, ühendasid druiidid preestri, vahekohtuniku, ravitseja, õpetlase ja kohtuniku ülesandeid. Druiididena teenisid nii mehed kui ka naised, kuigi puuduvad varajased tõendid naisdruiidide ehk druiidesside kohta.

Päritolu ja allikad

Teave druiidide kohta tuleb peamiselt välisallikatest – eelkõige roomlaste ja kreeklaste kirjalikest ülevaadetest (näiteks Julius Caesar, Diodorus Siculus, Strabo ja Tacitus) – ning hilisematest iiri ja šoti muistenditest, mille kirja pani keskajal kristlik kirjand. Siseallikaid keldi endi poolt on väga vähe, sest druiidide õpetus oli valdavalt suuline ja teadmised anti üle õpilastele suuliselt põlvkondade kaupa.

Rollid ja funktsioonid

• Religioossed juhid: druiidid juhtisid rituaale, ohvreid ja pühapaiku (nt tammemetsad või pühapaigad järvede kallastel).
• Õpetlased ja vaimulikud: nad vastutasid mütoloogiate, sugupuude, seaduste ja õiguseõpetuse õpetamise eest. Roomlaste allikate kohaselt võis druiidide õpe kesta aastaid.
• Kohtunikud ja seadusekujundajad: druiidid lahendasid vaidlusi ja mõjutasid eeskirju ning traditsioone kogukondades.
• Ravitsejad ja taimeteadlased: neil oli teadmisi ravimtaimedest, ravimeetoditest ja kaitsevõtetest haigestumise korral.
• Astronoomid ja kalendrihoidjad: druiidid aitasid määrata pühade ja põllutööde ajastust, kasutades taevakehade ja aastaaegade jälgimist.

Haridus ja organisatsioon

Välisallikad, eriti Julius Caesari kirjeldus, annavad teada, et druiidide koolitus oli pikk ja rangelt suuline: õpilane pidi meelde õppima palju luuletusi, seadusi ja rituaale. Mõned roomlaste kirjeldused väidavad, et õpe võis kesta kuni 20 aastat. Druiidide täpne hierarhia ja institutsionaalne ülesehitus pole hästi teada, kuid arvatakse, et neis oli nii õpetlasi (filid või bardsarnased) kui ka kõrgeima tasandi druiide, kellelt teised õppisid.

Usund, rituaalid ja pühapaigad

Druiidide religioon oli looduskeskne: tähtsal kohal olid puud (eriti tamm), jõed, järved ja pühad metsad. Roomlased ja kreeklased kirjeldasid druiidide ohvreid ja rituaale, sealhulgas keerulisi laulu- ja luulevorme. Julius Caesar mainis ka inimohvreid ja suurte hulkade pikki rituaalseid toiminguid, kuid need kirjeldused võivad olla osaliselt moonutatud või kallutatud, sest roomlased ja kreeklased vaatasid neist kultuuridest erinevate moraalsete ja poliitiliste suhetega rahvaid kriitiliselt.

Arheoloogilised ja kultuurilised jäljed

Otse druiidide kirjalikke allikaid on vähe, kuid arheoloogilised leiud ja pühapaikade asukohad Lääne-Euroopas annavad aimu nende rituaalidest: pühapaigad, ohvriannid ja pühad puud või tammemetsad on sageli seotud keldi pühendumuse ja rituaaliga. Kaudseid jälgi leiame muistenditest, keelelisest pärandist, kohanimedest ja hilisematest kirjalikest allikatest.

Võrdlevad tähelepanekud ja diskussioon

Akadeemilises kirjanduses arutatakse druiidide rolli ja kirjeldusi kriitiliselt: roomlaste tekstid võivad sisaldada poliitilisi või dramaturgilisi elemente, ja hilisemad iiri ning briti allikad on sageli kristlike kirjanike koostatud, kes interpreteerisid eelnevaid traditsioone oma raamistike kaudu. Seetõttu tuleks allikaid lugeda kontekstis ja hinnata nii arheoloogiat kui ka tekstipärimust üksteist toetavate tõenditena.

Järglus ja kaasaegne pärandum

Pärast Rooma vallutusi ja hilisemat kristluse levikut kahanes druiidide traditsioonide avalik roll, kuid paljud kombed, müüdid ja pühapaigad säilisid kohalikes tavades. 18.–20. sajandil tekkis idastumine ja huvi keldi kultuuri vastu, mis viis druiidliku traditsiooni romantiseerimise ja kaasaegse neo-druiidsuse taassünnini – tänapäeval on olemas nii kultuurilised, spirituaalsed kui ka rekreatiivsed druiidiorganisatsioonid, mis ammutavad inspiratsiooni iidsetest kirjeldustest.

Kokkuvõttes on druiidid iidses keldi maailmas olnud mitme funktsiooniga aukohal: nad olid usulised juhid, õpetajad, kohtunikud ja ravitsejad. Kuigi varajased faktid on hõredad ja sageli välisaatorite poolt vahendatud, on druiidide pärand jätnud püsiva jälje keldi kultuuriruumi ja tänapäeva huvi neid käsitlevate teemade vastu ei ole kadunud.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli druiid iidsetes keldi ühiskondades?

K: Kus need ühiskonnad eksisteerisid?

K: Kuidas nimetati hõimurahvaid?

K: Millised olid druiidide ülesanded?

K: Kas druiididena teenisid nii mehed kui ka naised?

K: Kas on tõendeid naissoost druiidide kohta?

K: Millal võttis Rooma valitsus võimu üle ja saabus kristlus?

Otsing