e on arv, umbes 2,718281828459045. See on matemaatiline konstant. e-l on ka teisi nimesid, näiteks Euleri arv (Šveitsi matemaatiku Leonhard Euleri järgi) või Napieri konstant (šoti matemaatiku John Napieri järgi). See on matemaatikas oluline arv, nagu π ja i. See on irratsionaalne arv, mis tähendab, et seda on võimatu kirjutada murdarvuna kahe täisarvuga; tõeline väärtus ei lõppe ega perioodistu. Numbrijada on näiteks 2,71828182845904523536..., ja Euler ise arvutas e esimesed kümneid numbreid.

Määratlus ja tavalised valemid

Mitmel erineval viisil määratletav ja arvutatav:

  • Rida: e = 1 + 1 + 1/2! + 1/3! + 1/4! + ... ehk e = Σ (1/k!) k=0..∞.
  • Limit: e = limn→∞ (1 + 1/n)n, mida kasutatakse tihti liitintressi modelleerimisel.
  • Eksponentfunktsioon: e on arv, mille puhul exp(1) = e; üldiselt exp(x) = ex ja ln(e) = 1 (kus ln on naturaallogaritm).

Peamised omadused

  • Irratsionaalne ja transsendentne: e on irratsionaalne ning ka transsendentne (Lindemann tõestas 1882, et e ei ole algebraarne), mis tähendab, et see ei ole ühegi polünoomi juur ratsionaalsete koefitsientidega.
  • Kõige loomulikum alus eksponentfunktsioonile: eksponentsiaalfunktsiooni ex tuletis on iseend — d/dx ex = ex. See teeb e suhteliselt "looduslikuks" alusvalikuks kasvuprotsesside modelleerimisel.
  • Seos logaritmidega: naturaallogaritmi baas on e: ln(x) on pöördfunktsioon eksponentile ex ja ln(e) = 1.
  • Komplekssed seosed: läbi Euleri valemi seostub e trigonomeetriaga: e + 1 = 0 — selles valemis ilmnevad ühtaegu e, i, π, 1 ja 0.

Ajalugu lühidalt

Kuigi John Napier (16.–17. sajand) arendas logaritme ja aitas seeläbi eksponentide mõistmist, ilmnes e spetsiifilisemalt 17. sajandi lõpus: 1683. aastal uuris Šveitsi matemaatik Jacob Bernoulli liitintressi käitumist ja avastas piirväärtuse (1 + 1/n)n, mis läheneb konstanti, nüüd tuntud kui e. Leonhard Euler populariseeris seda arvu 18. sajandil ning hakkas seda tähistama tähega e; ta ka arendas mitmeid e-iga seotud teooriaid ja valemeid.

Kasutusvaldkonnad

  • Arvutuste ja analüüsi aluseks: e ilmub pideva kasvamise/larenemise mudelites, diferentsiaal- ja integraalarvutuses ning lineaarsete diferentsiaalvõrrandite lahendites.
  • Finantsmatemaatika: pideva liitintressi valem A = P ert (kus P on algkapital, r intressimäär, t aeg) pärineb e omadustest.
  • Statistika ja tõenäosus: Poissoni protsessid, eksponentsiaaljaotus ja normaaljaotuse tihedusfunktsioon sisaldavad e kujul exp(−x) või exp(−x²) termineid.
  • Komplekssed funktsioonid ja signaalitöötlus: e seostab eksponenti ja trigonomeetria, kasutusel Fourier' analüüsis ja lainefunktsioonides.

Kuidas e arvutatakse praktikas

Praktiliselt kasutatakse e arvutamiseks kiirelt kahanenud faktoriaalirida Σ 1/k! või iteratiivseid meetodeid ja mitteriistulisi algoritme, mis annavad konvergentsi väga kiiresti. Paljud programmeerimiskeeled sisaldavad funktsioone exp(1) või konstantide kujul, mis annavad e täpsete lähendite jaoks.

Kokkuvõte: e on fundamentaalne matemaatiline konstant, mis esineb looduse, majanduse, statistika, füüsika ja inseneriteaduste valdkondades kõikjal, kus on tegemist pideva kasvamise, lagunemise või keerukate komplekssuhetega.