Jaapani elektrooniline raha: Suica, ICOCA ja mobiilimaksed
Tutvu Jaapani elektroonilise rahaga: Suica, ICOCA ja mobiilimaksed — kuidas neid rongipiletite ja igapäevase ostlemise jaoks kasutada.
Elektrooniline raha on sularaha digitaalne ekvivalent, mida hoitakse elektroonilises seadmes või eemalt serveris.
Enamasti kasutatakse Jaapanis elektroonilist raha rongipiletite eest tasumiseks. Elektroonilist raha on kasutatud näiteks JR East'i ettemakstud rongipiletina (Suica) ja JR West'i IC Operating card'ina (ICOCA). Suica ja ICOCA on sisseehitatud IC-kiibiga plastkaardid. Suica võeti algselt kasutusele 2001. aastal.
Lisaks sellele kasutatakse Jaapanis ka muudes rongijaamades mitmesuguseid elektroonilisi rahasid. Näiteks Kitaca on elektrooniline raha Hokkaido piirkonnas, Sugoca on kasutusel Kyusyu piirkonnas jne. Enamasti kasutatakse elektroonilist raha ka kaupade eest tasumiseks Jaapani mugavuspoodides.
2004. aastal tõi NTT DoCoMo turule mobiiltelefoni, mis kasutab elektroonilise raha kasutamise võimekuse realiseerimiseks kiipkaarti. Hiljuti on Jaapanis paljud inimesed kasutanud selliseid elektroonilisi rahakaarte.
Tüübid ja levik
Jaapanis on mitmeid piirkondlikke IC-kaarte: Suica (JR East), ICOCA (JR West), Kitaca (Hokkaido), TOICA (JR Central), PASMO (Tokyo piirkonna eraliinide kaart) ja Sugoca (Kyushu). Need kaardid on plastikkaardid, mille sees on kontaktivaba IC-kiip (tavaliselt Sony FeliCa tehnoloogia), mis võimaldab kiiret ja turvalist andmevahetust läbipääsupunktides ja kassades.
Kuidas kasutada ja laadida
IC-kaarti kasutatakse tavaliselt rongi- ja metroopiletina: kaardi lukustamise juures (gate) puhastatakse sellelt vajalik summa automaatselt maha. Lisaks on kaardid laialdaselt aktsepteeritud mugavuspoodides (konbini), automaatsetes jookide- ja piletimeerijates, mõnes taksos ja teatud jaemüüjates. Kaardile saab raha lisada (top-up) jaama piletiautomaatides, piletikassades ja enamikus mugavuspoodides. Samuti on olemas automaatsed ülekallimis- või pendelpassi (commuter pass) lahendused, kus perioodipilet on salvestatud samale kaardile.
Mobiilimaksed ja tehnoloogia
Paljud Jaapani kaardid kasutavad FeliCa kontaktivaba kiiptehnoloogiat, mis võimaldab nii füüsilisi kaarte kui ka mobiiltelefone (nd. Osaifu-Keitai) käesolevast tehnoloogiast kasutades elektroonilisi rahakandjana tööle panna. 2004. aasta NTT DoCoMo algatused aitasid levitada mobiilset rahakotti—selliste lahenduste abil saab telefoni sisse salvestada Suica/ICOCA funktsioone ja tasuda otse telefoniga.
Tänapäeval toetavad paljud nutitelefonid ja kellad Jaapanis elektroonilisi transpordikaarte ka digitaalsetena (nt Apple Pay Suica ja Google Pay FeliCa-toega telefonid). See tähendab, et reisija ei pea alati kaasas kandma plastikkaarti, vaid võib kasutada oma telefoni või kantavat seadet.
Interoperatiivsus ja reeglid
Alates 2010ndate keskpaigast on mitme regiooni IC-kaardid muutunud omavaheliselt ühilduvaks: näiteks Suica, PASMO, ICOCA ja teised tähtsamad kaardid saab kasutada laiemas riiklikus võrgus. See teeb reisimise mugavamaks — ostes Suica Tokyos, saab seda tihti kasutada ka teistes suurtes linnades ja piirkondades, kus vastuvõtt on lubatud.
Tavaliselt kaasneb nende kaartidega väike tagatisraha (sageli ~500 ¥) plastikkaardi puhul, mis on tagastatav, kui kaart toodakse tagasi depotiga järel. Raha tagastamisel võidakse tühistamistasu (handling fee) maha võtta. Täpsemad tingimused ja tagasimakse reeglid on operaatoriti erinevad.
Nõuanded reisijale
- Kui plaanid Jaapanis ringi reisida, on mugav osta või laadida endale IC-kaart (Suica või ICOCA sõltuvalt piirkonnast) ja kasutada seda nii transpordiks kui väiksemate ostude eest tasumiseks.
- Kontrolli, kas sinu telefon toetab FeliCa või vastavat mobiilimakseteenust, kui soovid kasutada mobiilset versiooni.
- Hoidu kaardi liiga väikesteks jooksmiseks; kui kaardilt ei jätku raha, pääseb enamasti platvormile kuni saab top-upi teha piletiautomaadis.
- Kui vajad tagasimakset või kaart ei tööta, pöördu vastava jaama või klienditeeninduse poole — enamikul operaatoritel on ingliskeelne abi suuremates jaamades.
Kokkuvõte
Jaapani elektrooniline raha põhineb kontaktivabal IC-tehnoloogial ja on muutunud igapäevaseks maksevahendiks nii transpordis kui jaekaubanduses. Plastikkaardid (Suica, ICOCA ja teised) koos mobiilsete lahendustega pakuvad kiiret, mugavat ja laialdast kasutusvõimalust nii kohalikele kui ka turistidele.
Seotud leheküljed
- Bitcoin
- Deebetkaart
Küsimused ja vastused
K: Mis on elektrooniline raha?
V: Elektrooniline raha on raha, mida hoitakse elektrooniliselt ja mida kasutatakse tehnilise seadme, näiteks kiipkaardi abil. See võib olla kaitstud PIN-koodiga, kui seda hoitakse kaardil.
K: Kus kasutatakse tavaliselt elektronraha?
V: Elektroonilist raha kasutatakse Jaapanis tavaliselt rongipiletite eest tasumiseks ja ka kaupade eest tasumiseks Jaapani mugavuspoodides.
K: Millised on mõned näited Jaapanis kasutatavatest elektronraha kaartidest?
V: Jaapani elektroonilise raha kaartide näideteks on JR Easti ettemakstud rongipilet (Suica) ja JR Westi IC Operating card (ICOCA). Need on sisseehitatud IC-kiipidega plastkaardid.
K: Kas elektroonilise raha tagatis on reaalne valuuta?
V: Jah, elektrooniline raha on alati tagatud reaalse rahaga. Seetõttu ei saa krüptovaluutasid kasutada elektroonilise rahana.
K: Mida ütleb Euroopa Liidu direktiiv 2009/110/EÜ e-raha kohta?
V: Direktiivis on sätestatud, et volitatud ja reguleeritud asutused võivad emiteerida e-raha, mis on "digitaalne alternatiiv sularahale". Samuti kirjeldatakse selles e-raha kui "tehniliselt neutraalset ... müntide ja pangatähtede elektroonilist asendust".
K: Millal võeti Jaapanis kasutusele Suica?
V: Suica võeti algselt kasutusele 2001. aastal.
K: Kes sai esimeseks ettevõtteks, kes sai loa emiteerida e-raha märgid plokiahelas?
V: 2019. aasta juunis sai Islandi ettevõte Monerium esimeseks ettevõtteks, kellel on luba plokiahelatel e-raha märke emiteerida.
Otsige