Élie Ducommun — Šveitsi rahuaktivist, 1902. aasta Nobeli laureaat
Élie Ducommun — Šveitsi rahuaktivist, 1902. aasta Nobeli rahupreemia laureaat; idealistlik Rahvusvahelise Rahubüroo juht, kelle töö edendas rahu ja rahvusvahelist koostööd.
Élie Ducommun (19. veebruar 1833 – 7. detsember 1906) oli tuntud Šveitsi rahuaktivist ja rahuliikumise organiseerija. Ta pälvis 1902. aastal Nobeli rahupreemia, mida jagas Charles Albert Gobat'ga.
Elu ja tegevus
Ducommun sündis 19. veebruaril 1833 Genfis, Šveitsis. Tema varasemad töökogemused hõlmasid koduõpetaja, keeleõpetaja, ajakirjaniku ja tõlkija ülesandeid; aastatel 1869–1873 töötas ta ka Šveitsi föderaalkantseleis. 1867. aastal aitas ta asutada Ligue de la paix et de la liberté (pr k. "Liit rahu ja vabaduse eest"), mis koondas rahvusvahelisi rahuaktiviste ja edendas rahvusvahelist koostööd.
Pärast kantseleis töötamist oli Ducommun aastatel 1873–1891 Jura‑Simploni terasetööstuse sekretärina. 1891. aastal nimetati ta Bernis tegutseva, tollal maailma esimese püsiva valitsusvälise rahuorganisatsiooni Bureau international de la paix'i (Rahvusvaheline Rahubüroo) direktoriks. Ta keeldus selle ameti eest palgast, rõhutades oma töö ideaalset motiivi ja pühendumust rahule.
Töö rahu edendamisel
Ducommun oli tuntud oma tugevate organiseerimisoskusete ja praktilise lähenemise poolest. >Ta koordineeris rahvusvahelisi rahuühendusi, toetas rahumeelseid vahendusmehhanisme ja aitas korraldada rahukongresse, kus arutati sõjaliste konfliktide vältimise ja rahvusvahelise arbitraaži arengut. Tema töö administratiivse ja ühendusliku juhina aitas Rahvusvahelisel Rahubürool saada Euroopa rahuliikumise keskseks teejuhtiks.
- Põhitegevusalad: rahuorganisatsiooni juhtimine, rahvusvaheline koostöö ja kongresside korraldamine.
- Juhtimine: Rahvusvahelise Rahubüroo direktor 1891–1906, amet kuni surmani.
- Põhimõtted: töö idealistlikel alustel — ta keeldus palgast ja rõhutas rahustamise, seadusliku arbitraaži ja rahvusvahelise õiguse tähtsust.
Nobeli rahupreemia ja pärand
1902. aastal anti Ducommunile koos Charles Albert Gobat'ga Nobeli rahupreemia tunnustuseks nende püsiva panuse eest rahu edendamisse ning rahvusvahelise arbitraaži ja rahuliikumise korraldamisse. Tema praktiline juhtimine ja pühendumus aitasid tugevdada rahuorganisatsioonide võimekust ning jätsid kestva jälje rahvusvahelisse rahuaktivismi.
Surm
Ducommun suri 7. detsembril 1906 Bernis, Šveitsis, olles 73‑aastane. Tema surma täpset põhjust dokumentatsioonis ei mainita.
Élie Ducommun jääb ajalukku kui organiseeritud rahuliikumise üks võtmefiguure: tema töö aitas luua püsivaid rahvusvahelisi mehhanisme rahu edendamiseks ja konfliktide rahumeelseks lahendamiseks.
Ducommun umbes 1902. aastal
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Élie Ducommun?
V: Élie Ducommun oli Šveitsi rahuaktivist ja Nobeli rahupreemia laureaat 1902. aastal.
K: Kellega jagas Élie Ducommun Nobeli rahupreemiat?
V: Élie Ducommun jagas Nobeli rahupreemiat Charles Albert Gobat'ga.
K: Millal Élie Ducommun sündis?
V: Élie Ducommun sündis 19. veebruaril 1833. aastal.
K: Milliseid ametikohti oli Élie Ducommun enne tema nimetamist Bureau international de la paix'i direktoriks?
V: Enne rahvusvahelise rahubüroo direktoriks nimetamist töötas Élie Ducommun koduõpetajana, keeleõpetajana, ajakirjanikuna ja tõlkijana Šveitsi föderaalses kantseleis ning hiljem Jura-Simploni terasekompanii sekretärina.
K: Mis oli Ligue de la paix et de la liberté?
V: Ligue de la paix et de la liberté oli Rahu- ja Vabadusliit, mida Élie Ducommun aitas 1867. aastal asutada.
K: Mis oli Bureau international de la paix?
V: Bureau international de la paix oli esimene valitsusväline rahvusvaheline rahuorganisatsioon, mis asus Bernis ja mida Élie Ducommun juhtis 1891. aastast kuni oma surmani.
K: Kuidas Élie Ducommun suri?
V: Élie Ducommun suri 7. detsembril 1906 Bernis, Šveitsis 73-aastaselt hingamis- ja südamepuudulikkuse tagajärjel.
Otsige