Emile Verhaeren
Emile Verhaeren (21. mai 1855 - 27. november 1916) oli Belgia luuletaja. Ta kirjutas prantsuse keeles. Ta on sümbolismi koolkonna üks peamisi rajajaid.
Üheteistkümneaastaselt saadeti ta Gentis asuvasse rangesse jesuiitide juhitud internaatkooli - Sainte Barbe'i jesuiitide kolledžisse. Seejärel läks ta Leuveni ülikooli õigusteadust õppima. Siin kirjutas ta esimest korda üliõpilaslehte.
Pärast õigusteaduse kraadi omandamist sai ta praktikandiks (1881-1884) Edmond Picard'i juures. Picard oli tuntud kriminaaljurist, kes oli seotud ka Brüsseli kunstieluga. Verhaeren arutas kohtusaalis vaid kahte kohtuasja, enne kui otsustas pühendada oma elu luule ja kirjandusele.
Peagi sai temast sajandivahetuse kunstilise taaselustamise eestkõneleja. Ta nautis kunstiringi "Les XX" maalijate töid. Ta kirjutas palju artikleid ajakirjadesse "La Jeune Belgique" ja "L'Art Moderne". Tema artiklid tõid avalikkuse tähelepanu paljudele lootustandvatele noortele talentidele, nagu James Ensor.
Nende artiklite kaudu sai temast Belgia maalikunstniku Théo van Rysselberghe'i eluaegne sõber.
Verhaeren oli oma aja üks viljakamaid luuletajaid. Tema esimene luulekogu "Les Flamandes" ilmus 1883. aastal. See oli koheselt edukas mõnes kohas. Kuid see tekitas katoliku ringkondades palju vastuolusid. Tema järgmine raamat "Les Moines" (1886) ei olnud tema poolt loodetud edu.
24. augustil 1891 abiellus ta Marthe Massiniga, kes oli andekas kunstnik Liège'ist.
Oma esimese näidendi "Les Aubes" kirjutas ta 1898. aastal. 1898. aastal kolis ta Pariisi lähedal asuvasse Saint-Cloudi. Sajandivahetuseks oli ta saanud maailmakuulsaks. Tema teoseid tõlgiti rohkem kui kahekümnesse keelde.
Emile Verhaeren hukkus 27. novembril 1916 Roueni jaamas rongi alla kukkudes.
Émile Verhaeren Stefan Zweigilt (1914)
Peamised tööd
- Les Flamandes, 1883
- Les moines, 1886
- Les soirs, 1888
- Les débâcles, 1888
- Les flambeaux noirs, 1891
- Les campagnes hallucinées, 1893
- Les villes tentaculaires, 1895
- Les heures claires, 1896
- Les visages de la vie, 1899
- Les forces tumultueuses, 1902
- La multiple splendeur, 1906
- Les rythmes souverains, 1910
- Les ailes rouges de la guerre, 1916
- Les flammes hautes, 1917 [kirjutatud 1914]
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Emile Verhaeren?
V: Emile Verhaeren oli Belgia luuletaja, kes kirjutas prantsuse keeles ja on sümbolismi koolkonna üks peamisi rajajaid.
K: Kus ta õppis õigusteadust?
V: Ta õppis õigusteadust Leuveni ülikoolis.
K: Millega ta pärast õigusteaduse omandamist tegeles?
V: Pärast õigusteaduse omandamist sai ta praktikandiks Edmond Picard'i juures, kes oli tuntud kriminaaljurist ja kes oli seotud ka Brüsseli kunstieluga.
K: Millal ta abiellus Marthe Massiniga?
V: Ta abiellus Marthe Massiniga 24. augustil 1891. aastal.
K: Mis aastal kolis Verhaeren Pariisi lähedal asuvasse Saint-Cloudi?
V: Verhaeren kolis 1898. aastal Pariisi lähedal asuvasse Saint-Cloudi.
K: Mitmesse keelde on tema teoseid tõlgitud?
V: Tema teoseid tõlgiti rohkem kui kahekümnesse keelde.
K: Kuidas Emile Verhaeren suri?
V: Emile Verhaeren suri 27. novembril 1916, kui ta Roueni jaamas rongi alla kukkus.
