Emily Davison: Briti sufragett, kes suri 1913. aasta Epsomi Derby'l
Emily Wilding Davison sündis 11. oktoobril 1872 Blackheathis, Kagu-Londonis. Ta õppis Royal Holloway kolledžis ja Oxfordi ülikoolis, kuigi sel ajal ei lubatud naistel ülikoolist ametlikku kraadi saada. Hariduse ja intellektuaalse huviga naine töötas pärast õpinguid õpetajana, kuid pühendus hiljem täielikult naiste valimisõiguse liikumisele.
Poliitiline ärkamine ja tegevus WSPU-s
1906. aastal liitus Davison Emmeline Pankhursti asutatud Naiste Sotsiaalse ja Poliitilise Liiduga (WSPU), kelle moto oli „Deeds, not words” (teod, mitte sõnad). Mõne aasta jooksul loobus ta õpetajatööst ja asus täiskohaga töötama sufragettide hüvanguks. Ta osales meeleavaldustel ja vargustes, võttis osa organiseeritud häirete tekitamisest ja mõnikord ka vara lõhkumisest, et juhtida avalikkuse tähelepanu naiste poliitilistele õigustele.
Arreteerimised, näljahäda ja sundtoitmine
Davison arreteeriti korduvalt. 1909. aastal mõisteti ta Manchesteri Strangeways'i vanglas kuu ajaks sunnitööle pärast kantsler David Lloyd George'i vankrile kivide viskamist. Vanglastuspikkuste jooksul kasutas ta näljahäda kui protestivormi ja pidas vastu ka sundtoitmisele. Sundtoitmine oli tollal jäme ja traumaatiline protseduur: toru surumine läbi nina või suu ning toitmine vastu tahtmist. Davison kaebas Strangeways'i valvureid kohtusse seoses sundtoitmise ja vangla käitumisega ning sai 40 šillingit kompensatsiooni.
Epsomi Derby 1913 ja surm
Davison muutus aastate jooksul üha radikaalsemaks ja julgemaks. 4. juunil 1913 astus ta Epsomi Derby'l hobuste teele, mil võistlusel osales ka kuninglik hobune. Tema tegevuse täpne eesmärk jäi vaidlustuseks: mõned väidavad, et ta püüdis kinnitada sufragettide lipukese või pöördseisundi hobuse külge, teiste hinnangul oli tegu enesetapukatsega protestimärtrina. Ta sai rängalt vigastada: kokkuvõttes põhjustasid kokkupõrge ja kukkumine rasked vigastused (sh koljuluumurd ja sisevigastused) ning Davison suri 8. juunil 1913, olles 40-aastane.
Arutlused kavatsuse üle ja autasud
Tema kavatsusest ei ole olemas üheselt tõendatud lõplikku seletust ja teema jääb ajalooliste vaidluste objektiks. Toetusena WSPU ja osa avalikkusest tõlgendasid tema surma kui martüüri ning kasutasid seda liikumise propagandas; teised nägid tegu tragöödiaks või segadusest tuleneva õnnetusena. Davisoni isiku ja tegude ümber kujunes avalik debatš, mis peegeldas tollase ühiskonna polariseeritust naiste õiguste küsimuses.
Järelmõju ja pärand
Emily Davisoni surm tõi avalikkuse laiemale tähelepanuale suffragettide võitluse ning süvendas arutelusid meeleavalduste taktikate ja valitsuse reaktsioonide üle. Tema eestkostjad ja toetajad korraldasid suurejoonelise mälestusürituse ning tema saatus sai kirgliku meediakajastuse objektiks. Kuigi ajutiselt tekitas juhtum vastakaid reaktsioone, aitas see niigi aktiivsel liikumisel hoida teemad päevakorras. Pärast Esimest maailmasõda ning laiemate ühiskondlike muutuste järel anti Suurbritannias 1918. aastal osadele naistele valimisõigus ning 1928. aastal saavutati täielik võrdne häälõigus – arengud, millele aitasid kaasa ka godinaa, kelle seas Emily Davison oli.
Davisoni elu ja surm on jäänud ajalukku ränga ja vastuolulise näitena radikaalsest poliitilisest aktivismist. Tema teod ja isik on olnud uurimiste, raamatute, näidendeid ja filmide teema ning tema nimi elab edasi aruteludes naiste võrdõiguslikkuse ja meeleavaldamise eetika üle.
Küsimused ja vastused
K: Millal ja kus sündis Emily Wilding Davison?
V: Emily Wilding Davison sündis 11. oktoobril 1872 Blackheathis, Kagu-Londonis.
K: Kus Emily õppis?
V: Emily õppis Royal Holloway kolledžis ja Oxfordi ülikoolis, kuigi naised ei tohtinud sel ajal kraadi omandada.
K: Millal Emily liitus Naiste Sotsiaalse ja Poliitilise Liiduga (WSPU)?
V: Emily liitus 1906. aastal naiste sotsiaalse ja poliitilise liiduga (WSPU), mille asutas Emmeline Pankhurst.
K: Mida tegi Emily suffragettide heaks?
V: Emily jättis oma töö õpetajana ja läks täiskohaga tööle sufragettide heaks. Teda arreteeriti sageli avalike rahutuste tekitamise ja postkastide põletamise eest.
K: Mis juhtus Emilyga 1909. aastal Manchesteri Strangeways'i vanglas?
V: 1909. aastal mõisteti ta Manchesteri Strangeways'i vanglas ühe kuu pikkuseks sunnitööle, kuna oli visanud kantsler David Lloyd George'i vankrile kive. Ta püüdis end nälga surnuks suretada ja pidas vastu sundtoitmisele.
K: Miks tallati Emily Epsomi derby ajal maha?
V: 4. juunil 1913 jooksis Emily Epsomi Derbys osaleva kuninga hobuse ette. Tema eesmärk oli ebaselge.
K: Millal Emily suri ja kui vana ta oli?
V: Emily suri 8. juunil 1913. aastal 40-aastaselt vigastustesse, mis saadi kuninga hobuse poolt tallatud vigastuste tagajärjel.
