Dame Elisabeth Schwarzkopf — kuulus saksa-inglise sopran (1915–2006)
Dame Elisabeth Schwarzkopf — maailmakuulus saksa-inglise sopran, armastatud Mozarti, Schuberti, Straussi ja Wolfi interpreet; legendaarne hääl ja jääv muusikaline pärand.
Dame Elisabeth Schwarzkopf DBE (9. detsember 1915 Jarotschinis Preisimaal - 3. august 2006 Schrunsis Austrias) oli saksa-inglise päritolu sopran. Ta oli üks 20. sajandi kuulsamaid ooperilauljaid ja kuulus ettekandekunstnik. Ta oli tuntud eelkõige Mozarti, Schuberti, Straussi ja Wolfi muusika lauljana.
Eluline ja muusikaline taust
Elisabeth Schwarzkopf sündis peres, kus muusikaline kasvatus oli oluline. Noorena sai ta algõpetuse ning hiljem jätkas hääleseadust ja muusikaharidust, mis pani aluse tema üksikasjalikule fraaside- ja tekstitööle. Tema varasem karjäär algas Euroopas ning ta saavutas laiemat tuntust pärast Teist maailmasõda, kui sai regulaarselt esineda nii ooperilavadel kui liediõhtutel.
Ooperi- ja liedikarjäär
Schwarzkopf oli hinnatud oma selge diktsiooni, peene fraaseerimise ja peene tonaalsuse poolest. Tema repertuaar hõlmas peamiselt klassikalist ja romantilist materjali: Mozarti ooperid (nt Countess, Fiordiligi, Pamina), Schuberti ja Wolfi liedid ning Richard Straussi looming. Ta esines sagedasti suurte ooperimajade ja festivalide lavadel ning pidas samavõrd lugu intiimsemast liediesitusest kui ooperist.
Salvestused ja koostööd
Schwarzkopf jäädvustas rikkalikku salvestuspagasit, mis hõlmas nii ooperikavereid kui ka liedikogumikke. Tema salvestused on olnud hinnatud nii tehnilise täpsuse kui ka interpretatsiooni sügavuse tõttu. Ta tegi koostööd paljude tunnustatud dirigentide ja orkestritega ning tema kettad on mõjutanud järgnevaid lauljaid ja kuulajaid üle maailma.
Õpetamine, meetod ja kirjutised
Pärast aktiivse lavaetapi lõpetamist tegeles Schwarzkopf rohkem õpetamisega: ta pidas meistrikursusi, jagas oma tõlgenduslike põhimõtete ja tehnikatega seotud teadmisi ning mõjutas sel moel paljusid nooremaid lauljaid. Tema tähelepanu tähelepanuväärsele tekstitööle ja fraasijahitusele on kajastunud ka kirjutistes ning loengutes, kus ta rõhutas fraseerimise, hingamise ja tekstilise väljenduse tähtsust.
Tunnustused, kriitika ja pärand
Schwarzkopf sai oma elu jooksul mitmeid auhindu ja tunnustusi ning tema nimi on tihti seotud kõrge interpretatsiooni- ja esituskvaliteediga. Samas on tema varajase karjääri kohta Teise maailmasõja-aegses Euroopas olnud ka vastuolulisi tõlgendusi ja arutelusid; neid käsitletakse biograafilistes uurimustes ja muusikakriitikas. Üldiselt jääb tema pärandiks erakordselt detailne ja stilistiliselt ühtlane laulmine ning suur panus liedi- ja Mozarti-tõlgendustesse.
Mõju tänapäeval
Schwarzkopfi salvestused ja õpetused on jätkuvalt õppe- ja inspiratsiooniallikaks nii lauljatele kui ka muusikasõpradele. Tema rõhuasetus tekstile, väljendusrikkusele ja tehnilisele distsipliinile on paljudele järgmiste põlvkondade lauljatele eeskujuks.
Peamised omadused: täpne diktsioon, peen fraasimine, sügav poeetiline lähenemine liedile ning elegants lavatõlgenduses.
Elisabeth Schwarzkopf
Varajane elu
Elisabeth Schwarzkopf sündis Jarotschinis Poseni provintsis Preisimaal. Schwarzkopf tundis juba varases eas huvi muusika vastu. Esimest korda laulis ta ooperis 1928. aastal, kui ta võttis Eurydice rolli Glucki "Orfeo ja Euridice" koolietenduses Magdeburgis. 1934. aastal alustas Schwarzkopf õpinguid Berliini muusikakõrgkoolis, seejärel vahetas ta õpetajat ja hakkas tööle koloratuursopran Maria Ivogüni ning Ivogüni abikaasa, pianist Michael Raucheiseni juures.
Varajane karjäär
Schwarzkopf andis oma esimese professionaalse etteaste Berliini Deutsche Operis 15. aprillil 1938 Richard Wagneri "Parsifali" II aktis Teise lilleneiuna (esimene rühm). Ta laulis Berliinis neli aastat, mille jooksul ta astus natside parteisse. Seetõttu ei lubatud tal hiljem Ameerika Ühendriikides esineda.
1942. aastal kutsuti ta Viini Riigiooperisse, kus tema rollideks olid Konstanze Mozarti "Die Entführung aus dem Serail", Musetta ja hiljem Mimì Puccini "La bohème" ning Violetta Verdi "La traviata".
Karjäär pärast sõda
1945. aastal sai Schwarzkopf Austria kodakondsuse, et tal lubataks laulda Viini Riigiooperis. 1947. ja 1948. aastal esines Schwarzkopf Viini Riigiooperiga tuuril 16. septembril 1947 Londoni Covent Gardeni Kuninglikus Ooperiteatris Mozarti "Don Giovanni" Donna Elvira rollis ja 28. detsembril 1948 La Scalas Mozarti "Figaro pulmas" krahvinna rollis, millest sai üks tema kuulsamaid rolle.
Sellest ajast alates kutsuti teda laulma üle kogu maailma, sealhulgas La Scala, Milano ja San Francisco ooperisse.
1946. aasta märtsis kutsuti Schwarzkopf Walter Legge'ile kuulamisele. Legge oli mees, kes tootis Suurbritannias klassikalise muusika salvestusi. Ta oli asutanud Philharmonia Orchestra. Legge palus Schwarzkopfil laulda Hugo Wolfi laulu "Wer rief dich denn?". Ta arvas, et ta oli nii hea, et andis talle eksklusiivse lepingu EMIga. Nad töötasid palju koos ja abiellusid 19. oktoobril 1953 Epsomis, Surrey's; Schwarzkopfil oli nüüd Briti kodakondsus, sest ta oli abiellunud inglasega.
Kui Schwarzkopf laulis 1960ndatel aastatel ooperites, laulis ta peaaegu alati ühte oma viiest lemmikooperirollist: Donna Elvira Mozarti "Don Giovanni", krahvinna Almaviva "Figaro pulmas", Fiordiligi "Così fan tutte", krahvinna Madeleine Straussi "Capriccio" ja Marschallin "Rosenkavaleri". Ta oli hea ka Alice Fordi laulmisel Verdi "Falstaffis". EMI plaadifirmale tegi ta mitu "šampanjaopereti" salvestust, nagu Franz Lehári "Lustlik lesk" ja Johann Straussi II "Mustlasparun".
Schwarzkopfi viimane ooperietendus oli 31. detsembril 1971. aastal Brüsseli teatris La Monnaie Marschallinina. Järgnevad aastad laulis ta ainult liedikontsertides.
17. märtsil 1979 sai Walter Legge tõsise südameinfarkti. Arstid käskisid tal puhata, kuid puhkuse asemel läks ta kaks päeva hiljem Zürichis Schwarzkopfi viimasele kontserdile. Kolm päeva hiljem ta suri.
Pärast pensionile jäämist õpetas Schwarzkopf ja andis meistriklasse üle maailma, eriti New Yorgi Juilliard School'is. Ta oli tuntud kui äärmiselt range õpetaja, kes peatas oma õpilasi, et kritiseerida iga pisimatki detaili. Pärast seda, kui ta elas mitu aastat Šveitsis, läks ta elama Austriasse Vorarlbergi.
Cambridge'i ülikool andis talle 1976. aastal muusikadoktori tiitli ja 1992. aastal sai temast Briti impeeriumi ordeni Dame Commander of the Order of the British Empire (DBE). Ta on saanud ka mitmeid teisi autasusid.
Schwarzkopf suri ööl vastu 2.-3. augustit 2006 oma kodus Schrunsi külas Vorarlbergis, Lääne-Austrias, 90-aastaselt.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Elisabeth Schwarzkopf?
V: Elisabeth Schwarzkopf oli saksa-briti sopran, kes oli üks 20. sajandi kuulsamaid ooperilauljaid ja ettekandjaid.
K: Millal ja kus sündis Elisabeth Schwarzkopf?
V: Elisabeth Schwarzkopf sündis 9. detsembril 1915. aastal Jarotschinis, Preisimaal.
K: Millal ja kus Elisabeth Schwarzkopf suri?
V: Elisabeth Schwarzkopf suri 3. augustil 2006 Austrias Schrunsis.
K: Millist muusikat oli Elisabeth Schwarzkopf eriti tuntud lauljana?
V: Elisabeth Schwarzkopf oli eriti tuntud Mozarti, Schuberti, Straussi ja Wolfi muusika lauljana.
K: Kas Elisabeth Schwarzkopf oli kuulus ooperilaulja?
V: Jah, Elisabeth Schwarzkopf oli üks 20. sajandi kuulsamaid ooperilauljaid.
K: Kas Elisabeth Schwarzkopf oli ainult laulja või esines ta ka muud liiki etendustes?
V: Elisabeth Schwarzkopf ei olnud ainult ooperilaulja, vaid ta oli ka kuulus ettekandekunstnik.
K: Mida tähendavad Elisabeth Schwarzkopfi puhul tähed DBE?
V: Tähed DBE tähendavad Dame Commander of the Order of the British Empire, mille Elisabeth Schwarzkopf sai Inglismaa kuningannalt oma teenete eest muusikas.
Otsige