Energiasäästmine: tähendus, eelised ja praktilised nipid
Avasta energiasäästmise tähendus, praktilised nipid ja säästueelised — vähenda kulusid, vähenda CO2 ning muuda kodu ja ettevõte tõhusamaks.
Energiasäästmine tähendab eri eesmärkidel kasutatava energia koguse teadlikku vähendamist või kasutamise optimeerimist. Selle tulemuseks võivad olla madalamad kulud, tugevam finantskapitali juhtimine, parem keskkonnakaitse, suurem riiklik ja isiklik turvalisus ning sageli ka suurenenud inimeste mugavus ja heaolu. Energiasääst ei tähenda alati mugavusest loobumist – sageli piisab väikestest tegevustest ja targast planeerimisest, et saavutada märgatav kokkuhoid.
Miks energiasääst on tähtis
Indiviidid, majapidamised, organisatsioonid ja riigid säästavad energiat mitmel põhjusel. Lisaks otsestele rahalistele kokkuhoiutele toetab energiasääst majanduslikku, poliitilist ja keskkonnaalast jätkusuutlikkust. Tööstus- ja äritarbijad püüavad sageli suurendada tõhusust, et vähendada tootmiskulusid ja maksimeerida kasumit. Ühiskondlikul tasandil aitab energiasääst planeerida ja kujundada targemat energiapoliitika, vähendades sõltuvust kallist impordienergiast ja uute elektrijaamade kiirest rajamisest.
Eelised ja mõjud
- Majanduslikud säästud: väiksemad elekter- ja küttearved ning pikemas perspektiivis sageli positiivne investeeringutasuvus (nt LED-valgustus või soojusisolatsioon tasub end tagasi maksta mõne aasta jooksul).
- Keskkonnahoid: energiasääst vähendab heitkoguste hulka ja aitab seega vältida kliimamuutusi, samuti vähendab loodusvarade kasutamist.
- Süsteemide paindlikkus: madalam nõudlus annab rohkem valikuvõimalusi energiatootmise meetodite osas ja lihtsustab taastumatute ressursside asendamist taastuvenergiaga.
- Turvalisus ja sõltumatus: väiksem energiatarve vähendab haavatavust energiapuuduse ja hinnakõikumiste suhtes.
Praktilised nipid kodus
- Vaheta halogeen- või hõõglambid LED-pirnide vastu — LED-id tarbivad märkimisväärselt vähem ja kestavad kauem.
- Isoleeri aknad ja välisseinad, paigalda tihendid ja kasutage kardinaid või aknakile soojustuse parandamiseks.
- Seadista termostaat mõistlikule temperatuurile (nt 19–21 °C eluruumides) ja kasuta programmeeritavat termostaati, et automaatselt temperatuuri langetada ööseks või kodust eemal olles.
- Peske pesu madalamal temperatuuril ja täiskoormusega; kuivatage riideid võimalusel õhu käes.
- Lülita seadmed välja vooluvõrgust või kasuta nutikaid jagajaid, sest ooterežiimis (standby) võib tekkida märkimisväärne energiakaod.
- Säästa vett ja kuuma vee energiat: sooja vee temperatuur jaotus ning energiatõhus veesoojendi.
- Hoolda kütte- ja ventilatsioonisüsteeme — regulaarne hooldus ja filtrivahetus parandavad efektiivsust.
- Sea külmik sobivale temperatuurile (tavaliselt 3–5 °C külmik ja −18 °C sügavkülmik) ja hoia selle tagumine külg puhtana tolmust.
Praktilised nipid töö- ja tööstusruumides
- Tee energiasaasteaudit, et leida suurimad energiakulude punktid ja prioriseerida parendusi.
- Investeeri tõhusatesse masinatesse ja kontrollsüsteemidesse (nt sagedusmuundurid mootoritele, LED-valaistus, soojusvahetid).
- Rakenda automatiseerimist ja nutikuid juhtimissüsteeme, et vähendada inimestevigu ja optimeerida tööaegu.
- Koolita töötajaid energiateadlikuks käitumiseks ja loo stiimulid säästlikuks tarbimiseks.
Poliitika ja laiemad meetmed
Riiklikud ja kohalikud meetmed — nagu energiatõhususe standardid, toetusmeetmed kodu- ja ärisinvesteeringutele, energiaetiketi nõuded ja nutikad võrgulahendused — kiirendavad energiasäästu rakendamist. Samuti aitavad hinnasignaale ja regulatsioone kasutavad poliitikad suunata investeeringuid säästlikumatesse tehnoloogiatesse.
Kui palju saab kokku hoida?
Kokkuhoid sõltub algsest olukorrast ja rakendatud meetmetest: lihtsate käitumismuutustega võib säästa mõnest protsendist kuni 10–20% energiast; investeeringud nagu soojustus, akende vahetus ja tõhusad küttelahendused võivad vähendada energiatarvet 20–50% või rohkem. Tasuvusaegad võivad varieeruda — mõni meetme tasub end ära mõne kuu jooksul, teised nõuavad paar aastat.
Kokkuvõte
Energiasäästmine on praktiline ja kuluefektiivne vahend nii individuaalse kui ka ühiskondliku heaolu parandamiseks. See vähendab kulusid, kaitseb keskkonda, suurendab energiasüsteemide paindlikkust ning soodustab üleminekut taastuvatele energiaallikatele. Alustada saab väikestest sammudest — valgustuse, hooneisolatsiooni ja käitumisharjumuste korrigeerimisest — ning laiendada seejärel suuremate investeeringuteni, mis koos annavad pikaajalise ja püsiva kasu.
USA energiavoogude suundumused - 2002
Energiatõhususe suundumused Ameerika Ühendriikides
USA on suurim energiatarbija, kuigi praeguse majanduskasvu juures võib Hiinast saada juhtiv energiatarbija. USA energeetikaministeerium liigitab riigi energiatarbimise nelja suuremasse sektorisse: transport, elamumajandus, kaubandus ja tööstus.
Energiakasutust transpordisektoris ja elamumajanduses (umbes pool USA energiatarbimisest) kontrollivad suures osas üksikud kodutarbijad. Äri- ja tööstuslik energiatarbimine on ettevõtete kontrolli all. Riiklik energiapoliitika mõjutab oluliselt energiakasutust kõigis neljas sektoris.
Transpordisektor
Transpordisektor hõlmab kõiki isikliku või kaubaveoks kasutatavaid sõidukeid. Selles sektoris kasutatavast energiast umbes 65% kasutatakse bensiinimootoriga sõidukites, mis on enamasti isiklikuks tarbeks. Diiselmootoriga transport (rongid, kaubalaevad, raskeveokid jne) tarbib umbes 20% ja lennuliiklus tarbib suurema osa ülejäänud 15%.
1970ndate aastate naftakriis ajendas 1975. aastal looma föderaalse CAFE-programmi (Corporate Average Fuel Economy), mis kohustas autotootjaid täitma järjest kõrgemaid kütusesäästu eesmärke. Järgmisel kümnendil paranes kütusesäästlikkus märkimisväärselt, mis tulenes peamiselt sõidukite suuruse ja kaalu vähendamisest. Need edusammud vähenesid mõnevõrra pärast 1990. aastat, kuna sportlikud tarbesõidukid, pikapid ja väikebussid muutusid üha populaarsemaks, kuna need kuuluvad leebema CAFE-standardi alla.
Lisaks CAFE-programmile on USA valitsus püüdnud soodustada sõidukite tõhususe parandamist ka maksupoliitika kaudu. Alates 2002. aastast on maksumaksjatel olnud õigus saada tulumaksusoodustusi gaasi-/elektrihübriidsõidukite eest. Alates 1978. aastast on tootjatele kehtestatud "bensiinimaksu" erakordselt madala kütusesäästuga autode eest. Kuigi see maks kehtib endiselt, annab see praegu väga vähe tulu, kuna üldine kütusesäästlikkus on paranenud.
Teine rõhuasetus bensiini säästmisel on sõidetud kilomeetrite arvu vähendamine. Hinnanguliselt 40% Ameerika autode kasutamisest on seotud igapäevase pendelrännakuga. Paljud linnapiirkonnad pakuvad subsideeritud ühistransporti, et vähendada pendelrännet, ning soodustavad autode ühiskasutust, pakkudes selleks ettenähtud suure kasutusmahuga sõiduradasid ja madalamaid teemakse mitme sõitjaga autodele. Viimastel aastatel on ka kaugtöö muutunud mõnel töökohal elujõuliseks alternatiiviks.
Sõiduki läbisõit väheneb tavaliselt kiiresti kiirusel üle 55 miili tunnis. Auto või veoauto, mis liigub kiirusega 55 miili tunnis, saab umbes 15 protsenti parema kütusesäästu kui sama auto, mis sõidab 65 miili tunnis. USA energeetikaministeeriumi (DOE) andmetel on rusikareegel, et iga 5 mph, mida sõidate üle 60 mph, võrdub sellega, et maksate bensiini eest täiendavalt 1,20 dollarit galloni kohta (3,10 dollarit galloni kohta).
Elamumajanduse sektor
Elamusektor hõlmab kõiki eramuid, sealhulgas ühepereelamuid, kortereid, toodetud elamuid ja ühiselamuid. Energiakasutus selles sektoris erineb märkimisväärselt kogu riigis, mis on tingitud piirkondlikest kliimaerinevustest ja erinevatest eeskirjadest. Keskmiselt kulub umbes pool USA kodudes kasutatavast energiast ruumide konditsioneerimisele (st kütmisele ja jahutamisele).
Ahjude ja kliimaseadmete tõhusus on alates 1970. aastate energiakriisist pidevalt kasvanud. 1987. aasta riiklik seadme energiasäästu seadus volitas energeetikaministeeriumi kehtestama igal aastal kliimaseadmete ja muude seadmete energiatõhususe miinimumstandardid, mis põhinevad "tehnoloogiliselt teostataval ja majanduslikult põhjendatud".
Hoolimata tehnoloogilisest arengust on paljud Ameerika elustiili muutused suurendanud nõudmisi kütte- ja jahutusressurssidele. Ameerika Ühendriikides ehitatud kodude keskmine suurus on märkimisväärselt kasvanud, olles 1970. aastal 1500 ft² ja 2005. aastal 2300 ft². Ühe inimese leibkond on muutunud tavalisemaks, nagu ka keskkliimaseadmed: 1978. aastal oli 23% leibkondadest keskkliimaseadmed, 2001. aastaks tõusis see näitaja 55%-ni.
Odavama alternatiivina uue ahju või kliimaseadme ostmisele julgustab enamik kommunaalteenuseid tarbijaid tegema väiksemaid muudatusi. Tarbijaid on kutsutud üles võtma vastu ka laiemat sisetemperatuuri vahemikku (nt 65 °F talvel, 80 °F suvel).
Kodu energiatarbimise keskmised näitajad:
- kliimaseadmed (hõlmab nii kütte- kui ka kliimaseadmeid) 44%.
- veeküte, 13%
- valgustus, 12%
- jahutus, 8%
- koduelektroonika, 6%
- pesumasinad, 5%
- köögiseadmed, 4%
- muud kasutusviisid, 8%
Mõne kodu energiakasutus võib nendest keskmistest näitajatest oluliselt erineda. Enamikus eluruumides ei domineeri ükski seade ning märkimisväärse energiasäästu saavutamiseks tuleb kõik säästupüüdlused suunata mitmesse valdkonda. Siiski on maasoojuspumbasüsteemid kõige energiatõhusamad, keskkonnasõbralikumad ja kuluefektiivsemad ruumide konditsioneerimissüsteemid (Environmental Protection Agency). Nende abil on võimalik vähendada energiatarbimist kuni 70%.
Parimad ehitustavad
Praegused parimad tavad hoonete projekteerimisel ja ehitamisel annavad tulemuseks kodud, mis on palju energiasäästlikumad kui keskmised uued elamud. Vt passiivmaja, superisolatsioon, isemajandavad elamud, nullenergiahoone, Earthship, Straw-bale construction, MIT Design Advisor, Energy Conservation Code for Indian Commercial Buildings.
Targad viisid, kuidas ehitada kodu nii, et maja jahutamiseks ja kütmiseks suvel ja talvel kasutatakse minimaalselt ressursse, võivad oluliselt vähendada energiakulusid!
Kaubandussektor
Kaubandussektor koosneb jaemüügipoodidest, büroodest (äri- ja valitsusasutused), restoranidest, koolidest ja muudest töökohtadest. Selles sektoris kasutatakse energiat samadel põhilistel eesmärkidel kui elamumajanduses, kuid veidi teistsuguses proportsioonis. Ruumide konditsioneerimine on jällegi suurim tarbimisvaldkond, kuid see moodustab ainult umbes 30% ärihoonete energiatarbimisest. Valgustuse osatähtsus on 25%, mis on palju suurem kui elamute sektoris. Samuti on valgustus üldjuhul kõige raiskavam komponent ärikasutusest. Mitmed juhtumiuuringud näitavad, et tõhusam valgustus ja ülevalgustuse kõrvaldamine võib paljudes ärihoonetes vähendada valgustusenergiat ligikaudu viiekümne protsendi võrra.
Ärihoonete läbimõeldud projekteerimisega on võimalik energiatõhusust oluliselt suurendada, kusjuures tänane hoonestus on väga kehv näide süstemaatilise (mitte kalli) energiatõhususe projekteerimise võimalustest (Steffy, 1997). Ärihoonetel on sageli professionaalne juhtimine, mis võimaldab tsentraliseeritud kontrolli ja energiasäästupüüdluste koordineerimist.
Päikesesoojuse koormus standardse aknakonstruktsiooni kaudu toob tavaliselt kaasa suure nõudluse kliimaseadmete järele suvekuudel. Näide hoone projekteerimisest, mis võimaldab selle ülemäärase soojuskoormuse ületamist, on Dakin Building Brisbane'is, Californias, kus aknad projekteeriti nii, et päikesekiirguse nurk oleks maksimaalselt peegeldunud; selline projekteerimine aitas ka vähendada siseruumide ülevalgustatust, et suurendada töötajate tõhusust ja mugavust.
Tööstussektor
Tööstussektor hõlmab kogu kaupade tootmist ja töötlemist, sealhulgas töötlevat tööstust, ehitust, põllumajandust, veemajandust ja kaevandamist. Kasvavad kulud on sundinud energiamahukaid tööstusharusid viimase 30 aasta jooksul oluliselt tõhustama oma tegevust. Näiteks terase ja paberitoodete tootmiseks kasutatavat energiat on selle aja jooksul vähendatud 40%, samas kui nafta/alumiiniumi rafineerimine ja tsemenditootmine on vähendanud oma energiatarbimist umbes 25%. Need vähendamised on suures osas tingitud jäätmematerjalide ringlussevõtust ning elektri ja kütte koostootmisseadmete kasutamisest.
Magevee tarnimiseks ja töötlemiseks vajalik energia moodustab sageli märkimisväärse osa piirkonna elektri- ja maagaasikasutusest (hinnanguliselt 20% California kogu energiakasutuse mahust on seotud veega). Seda arvestades on mõned kohalikud omavalitsused püüdnud rakendada energia- ja veesäästupüüdlustes integreeritumat lähenemisviisi.
Erinevalt teistest sektoritest on tööstussektori kogu energiatarbimine viimasel kümnendil vähenenud. Kuigi see on osaliselt tingitud säästmispüüdlustest, peegeldab see ka USA ettevõtete kasvavat suundumust viia tootmistegevused välismaale.
Kaugtöö kasutamine suurettevõtete poolt on märkimisväärne võimalus energia säästmiseks, kuna paljud ameeriklased töötavad nüüd teenindavatel töökohtadel, mis võimaldavad neil iga päev tööle sõitmise asemel kodus töötada.
Seotud leheküljed
- Energiatõhusus
- Valgusreostus
- Taastuvenergia teemade loetelu
Küsimused ja vastused
K: Mis on energia säilitamine?
V: Energiasäästmine on eri eesmärkidel kasutatava energia koguse vähendamine.
K: Millist kasu saab energiasäästust?
V: Energiasäästu tulemuseks võib olla finantskapitali, keskkonnaväärtuse, riikliku ja isikliku turvalisuse ning inimeste mugavuse suurenemine.
K: Miks üksikisikud ja organisatsioonid säästavad energiatarbimist?
V: Üksikisikud ja organisatsioonid säästavad energiatarbimist, et vähendada kulusid ning edendada majanduslikku, poliitilist ja keskkonnaalast jätkusuutlikkust.
K: Miks võivad tööstus- ja äritarbijad soovida suurendada energiatõhusust?
V: Tööstus- ja äritarbijad võivad soovida suurendada energiatõhusust, et maksimeerida kasumit.
K: Milline on energiasäästu suuremahuline mõju?
V: Energiasäästu suuremahuline mõju vähendab energiatarbimist ja energianõudlust inimese kohta, vähendab energiakulude tõusu ning võib vähendada vajadust uute elektrijaamade ja energiaimpordi järele.
K: Kuidas aitab energiasäästmine kaasa kliimamuutuste ennetamisele?
V: Energiasääst aitab kliimamuutusi vältida, vähendades heitkoguseid.
K: Millist rolli võib energiasäästmine mängida taastumatute ressursside asendamisel taastuvenergiaga?
V: Energiasäästmine lihtsustab taastumatute ressursside asendamist taastuvenergiaga.
Otsige