Energiasääst

Energiatõhususe suundumused Ameerika Ühendriikides

USA on suurim energiatarbija, kuigi praeguse majanduskasvu juures võib Hiinast saada juhtiv energiatarbija. USA energeetikaministeerium liigitab riigi energiatarbimise nelja suuremasse sektorisse: transport, elamumajandus, kaubandus ja tööstus.

Energiakasutust transpordisektoris ja elamumajanduses (umbes pool USA energiatarbimisest) kontrollivad suures osas üksikud kodutarbijad. Äri- ja tööstuslik energiatarbimine on ettevõtete kontrolli all. Riiklik energiapoliitika mõjutab oluliselt energiakasutust kõigis neljas sektoris.

Transpordisektor

Transpordisektor hõlmab kõiki isikliku või kaubaveoks kasutatavaid sõidukeid. Selles sektoris kasutatavast energiast umbes 65% kasutatakse bensiinimootoriga sõidukites, mis on enamasti isiklikuks tarbeks. Diiselmootoriga transport (rongid, kaubalaevad, raskeveokid jne) tarbib umbes 20% ja lennuliiklus tarbib suurema osa ülejäänud 15%.

1970ndate aastate naftakriis ajendas 1975. aastal looma föderaalse CAFE-programmi (Corporate Average Fuel Economy), mis kohustas autotootjaid täitma järjest kõrgemaid kütusesäästu eesmärke. Järgmisel kümnendil paranes kütusesäästlikkus märkimisväärselt, mis tulenes peamiselt sõidukite suuruse ja kaalu vähendamisest. Need edusammud vähenesid mõnevõrra pärast 1990. aastat, kuna sportlikud tarbesõidukid, pikapid ja väikebussid muutusid üha populaarsemaks, kuna need kuuluvad leebema CAFE-standardi alla.

Lisaks CAFE-programmile on USA valitsus püüdnud soodustada sõidukite tõhususe parandamist ka maksupoliitika kaudu. Alates 2002. aastast on maksumaksjatel olnud õigus saada tulumaksusoodustusi gaasi-/elektrihübriidsõidukite eest. Alates 1978. aastast on tootjatele kehtestatud "bensiinimaksu" erakordselt madala kütusesäästuga autode eest. Kuigi see maks kehtib endiselt, annab see praegu väga vähe tulu, kuna üldine kütusesäästlikkus on paranenud.

Teine rõhuasetus bensiini säästmisel on sõidetud kilomeetrite arvu vähendamine. Hinnanguliselt 40% Ameerika autode kasutamisest on seotud igapäevase pendelrännakuga. Paljud linnapiirkonnad pakuvad subsideeritud ühistransporti, et vähendada pendelrännet, ning soodustavad autode ühiskasutust, pakkudes selleks ettenähtud suure kasutusmahuga sõiduradasid ja madalamaid teemakse mitme sõitjaga autodele. Viimastel aastatel on ka kaugtöö muutunud mõnel töökohal elujõuliseks alternatiiviks.

Sõiduki läbisõit väheneb tavaliselt kiiresti kiirusel üle 55 miili tunnis. Auto või veoauto, mis liigub kiirusega 55 miili tunnis, saab umbes 15 protsenti parema kütusesäästu kui sama auto, mis sõidab 65 miili tunnis. USA energeetikaministeeriumi (DOE) andmetel on rusikareegel, et iga 5 mph, mida sõidate üle 60 mph, võrdub sellega, et maksate bensiini eest täiendavalt 1,20 dollarit galloni kohta (3,10 dollarit galloni kohta).

Elamumajanduse sektor

Elamusektor hõlmab kõiki eramuid, sealhulgas ühepereelamuid, kortereid, toodetud elamuid ja ühiselamuid. Energiakasutus selles sektoris erineb märkimisväärselt kogu riigis, mis on tingitud piirkondlikest kliimaerinevustest ja erinevatest eeskirjadest. Keskmiselt kulub umbes pool USA kodudes kasutatavast energiast ruumide konditsioneerimisele (st kütmisele ja jahutamisele).

Ahjude ja kliimaseadmete tõhusus on alates 1970. aastate energiakriisist pidevalt kasvanud. 1987. aasta riiklik seadme energiasäästu seadus volitas energeetikaministeeriumi kehtestama igal aastal kliimaseadmete ja muude seadmete energiatõhususe miinimumstandardid, mis põhinevad "tehnoloogiliselt teostataval ja majanduslikult põhjendatud".

Hoolimata tehnoloogilisest arengust on paljud Ameerika elustiili muutused suurendanud nõudmisi kütte- ja jahutusressurssidele. Ameerika Ühendriikides ehitatud kodude keskmine suurus on märkimisväärselt kasvanud, olles 1970. aastal 1500 ft² ja 2005. aastal 2300 ft². Ühe inimese leibkond on muutunud tavalisemaks, nagu ka keskkliimaseadmed: 1978. aastal oli 23% leibkondadest keskkliimaseadmed, 2001. aastaks tõusis see näitaja 55%-ni.

Odavama alternatiivina uue ahju või kliimaseadme ostmisele julgustab enamik kommunaalteenuseid tarbijaid tegema väiksemaid muudatusi. Tarbijaid on kutsutud üles võtma vastu ka laiemat sisetemperatuuri vahemikku (nt 65 °F talvel, 80 °F suvel).

Kodu energiatarbimise keskmised näitajad:

• kliimaseadmed (hõlmab nii kütte- kui ka kliimaseadmeid) 44%.
• veeküte, 13%
• valgustus, 12%
• jahutus, 8%
• koduelektroonika, 6%
• pesumasinad, 5%
• köögiseadmed, 4%
• muud kasutusviisid, 8%

Mõne kodu energiakasutus võib nendest keskmistest näitajatest oluliselt erineda. Enamikus eluruumides ei domineeri ükski seade ning märkimisväärse energiasäästu saavutamiseks tuleb kõik säästupüüdlused suunata mitmesse valdkonda. Siiski on maasoojuspumbasüsteemid kõige energiatõhusamad, keskkonnasõbralikumad ja kuluefektiivsemad ruumide konditsioneerimissüsteemid (Environmental Protection Agency). Nende abil on võimalik vähendada energiatarbimist kuni 70%.

Parimad ehitustavad

Praegused parimad tavad hoonete projekteerimisel ja ehitamisel annavad tulemuseks kodud, mis on palju energiasäästlikumad kui keskmised uued elamud. Vt passiivmaja, superisolatsioon, isemajandavad elamud, nullenergiahoone, Earthship, Straw-bale construction, MIT Design Advisor, Energy Conservation Code for Indian Commercial Buildings.

Targad viisid, kuidas ehitada kodu nii, et maja jahutamiseks ja kütmiseks suvel ja talvel kasutatakse minimaalselt ressursse, võivad oluliselt vähendada energiakulusid!

Kaubandussektor

Kaubandussektor koosneb jaemüügipoodidest, büroodest (äri- ja valitsusasutused), restoranidest, koolidest ja muudest töökohtadest. Selles sektoris kasutatakse energiat samadel põhilistel eesmärkidel kui elamumajanduses, kuid veidi teistsuguses proportsioonis. Ruumide konditsioneerimine on jällegi suurim tarbimisvaldkond, kuid see moodustab ainult umbes 30% ärihoonete energiatarbimisest. Valgustuse osatähtsus on 25%, mis on palju suurem kui elamute sektoris. Samuti on valgustus üldjuhul kõige raiskavam komponent ärikasutusest. Mitmed juhtumiuuringud näitavad, et tõhusam valgustus ja ülevalgustuse kõrvaldamine võib paljudes ärihoonetes vähendada valgustusenergiat ligikaudu viiekümne protsendi võrra.

Ärihoonete läbimõeldud projekteerimisega on võimalik energiatõhusust oluliselt suurendada, kusjuures tänane hoonestus on väga kehv näide süstemaatilise (mitte kalli) energiatõhususe projekteerimise võimalustest (Steffy, 1997). Ärihoonetel on sageli professionaalne juhtimine, mis võimaldab tsentraliseeritud kontrolli ja energiasäästupüüdluste koordineerimist.

Päikesesoojuse koormus standardse aknakonstruktsiooni kaudu toob tavaliselt kaasa suure nõudluse kliimaseadmete järele suvekuudel. Näide hoone projekteerimisest, mis võimaldab selle ülemäärase soojuskoormuse ületamist, on Dakin Building Brisbane'is, Californias, kus aknad projekteeriti nii, et päikesekiirguse nurk oleks maksimaalselt peegeldunud; selline projekteerimine aitas ka vähendada siseruumide ülevalgustatust, et suurendada töötajate tõhusust ja mugavust.

Tööstussektor

Tööstussektor hõlmab kogu kaupade tootmist ja töötlemist, sealhulgas töötlevat tööstust, ehitust, põllumajandust, veemajandust ja kaevandamist. Kasvavad kulud on sundinud energiamahukaid tööstusharusid viimase 30 aasta jooksul oluliselt tõhustama oma tegevust. Näiteks terase ja paberitoodete tootmiseks kasutatavat energiat on selle aja jooksul vähendatud 40%, samas kui nafta/alumiiniumi rafineerimine ja tsemenditootmine on vähendanud oma energiatarbimist umbes 25%. Need vähendamised on suures osas tingitud jäätmematerjalide ringlussevõtust ning elektri ja kütte koostootmisseadmete kasutamisest.

Magevee tarnimiseks ja töötlemiseks vajalik energia moodustab sageli märkimisväärse osa piirkonna elektri- ja maagaasikasutusest (hinnanguliselt 20% California kogu energiakasutuse mahust on seotud veega). Seda arvestades on mõned kohalikud omavalitsused püüdnud rakendada energia- ja veesäästupüüdlustes integreeritumat lähenemisviisi.

Erinevalt teistest sektoritest on tööstussektori kogu energiatarbimine viimasel kümnendil vähenenud. Kuigi see on osaliselt tingitud säästmispüüdlustest, peegeldab see ka USA ettevõtete kasvavat suundumust viia tootmistegevused välismaale.

Kaugtöö kasutamine suurettevõtete poolt on märkimisväärne võimalus energia säästmiseks, kuna paljud ameeriklased töötavad nüüd teenindavatel töökohtadel, mis võimaldavad neil iga päev tööle sõitmise asemel kodus töötada.

Seotud leheküljed

• Energiatõhusus
• Valgusreostus
• Taastuvenergia teemade loetelu