Farina on kummituslinn Lõuna-Austraalias, mis asub kõrbe serval piirkonnas, kus aastane sademete hulk on kõikuv ja ettearvamatu — keskmiselt umbes 163,6 mm. See oli kunagi väike põllumajandus- ja raudteeküla ning kuulus osa Ghani raudteevõrgustikust. Farina paikneb 26 km Lyndhurstist põhja pool ja 55 km Marree'st lõuna pool. 2006. aastal elas Farina lähedal arvestuslikult umbes 55 inimest.

Ajalugu

Enne 1878. aastat tunti paika nimega Kummid või Valitsuse Kummid — see koht oli oluline veepeatus kõrbes ja seetõttu erinevate teede ning hilisema raudtee oluline peatuskoht. Farina asustasid 1878. aastal põllupidajad, keda valdas optimism: nad uskusid, et kündimine ja viljade istutamine meelitab vihma. Linn sai nime ladina sõnast farina, mis tähendab „jahu“ — viide lootustele vilja- ja jahukasvatuse osas.

Farina oli raudteepeatus kuni 1884. aastani, mil raudtee viidi edasi Marree'sse. 1880. aastate niiskematel perioodidel koostati plaanid 432 ¼-aakri suuruse asula arendamiseks ning arvatavasti sobiva kaubandus- ja viljakasvatuskohana: usuti, et territooriumil saab kasvatada nisu ja odra. Tegelik praktika aga näitas, et tavapärased sademed olid nende põllukultuuride jaoks liiga nappid ja ebaühtlased.

Lisaks põllumajandusele toimus ümbruskonnas ka mitmesuguseid kaevandustegevusi — leiti hõbedat ja vaske, mis aitasid piirkonna majanduslikku kasvule kaasa.

Kõrgaaja elu ja rajatised

19. sajandi lõpus kasvas Farina elanikearv ligi 600 inimeseni. Linnas töötasid kaks hotelli (Transcontinental ja Exchange) ning huvitavaks detailiks oli maa-alune pagariäri, kus küpsetati leiba kõrbe tingimustes. Lisaks toimetasid seal pank, kaks õlletehast, üldpood, anglikaani kirik, viis sepatöökoda, kool ja ka bordell. 1909. aastal leiti linnast kirde pool suur rauast meteoriit, mille kaalu on kirjeldatud umbes 1143 kg-ina.

Langus ja pärand

Pikaajaline kuivus, ebaühtlane sademete jaotus ning raudtee ja teenuste nihkumine põhjustasid asula taandarengu. Postkontor suleti 1960. aastatel ja raudteeliin lakkas regulaarset teenust osutamast 1980. aastatel. Tänapäeval on Farinast jäänud peamiselt kivivaremed, varemetest eristub eriti kõrgel asuv raudtee veemahuti, mis on nähtav ka kaugele.

Linnas kuigi sageli ei ela keegi; lähim püsiasustus asub Farina jaamas — läänes paikneval maatükil asuval farmil. Farina jaama praegused omanikud on rajatud alale väikese põõsakämpingu (scrub campground), mis pakub põgusalt peatumisvõimalust neile, kes kõrbeaega külastavad.

Kaitse, taastamine ja külastamine

  • Vabatahtlikud ja huvilised on taastanud osa pagariärist ning paigaldanud paari informatiivset silti, et aidata külastajatel mõista koha ajalugu.
  • Pakutavad jäänused (kivimüüritised, ahjujäänused, veemahuti) annavad aimu 1800. aastate lõpupoole eluolust kõrbes.
  • Kui plaanite Farinat külastada, arvestage, et tegemist on kauge ja kuivaga piirkonnaga: teeolud võivad olla halvad, osa teid on tolmused ja sõiduk nõuab sageli nelikvedu. Varuge piisavalt vett, kütust ja toitu ning järgige kohalikke juhiseid ja lunastamispiiranguid — ärge võtke ega hävitage arheoloogilisi jääke.

Miks Farina on huvitav?

Farina on näide tüüpilisest Austraalia outbacki asulast, kus optimistlikud kolonistid püüdsid kõrbes põllumajandusega hakkama saada, kuid looduslikud tingimused ja transiitteede muutused suunasid saatuse teisiti. Ruine ja taastatud objekte külastades saab aimu nii raudteede olulisusest kui ka sellest, kuidas kliima ja majandus suudavad asulisi ette määrata. Farina ajalugu koondab teemasid: raudtee roll, koloniseerimislootused, kaevanduste mõju ja tänapäevane päranditöö.

Vabatahtlike tööd ja selleteemalised infomärgised aitavad hoida mälestust Farinast elavana ja võimaldavad huvilistel õppida selle piirkonna ajaloost ja väljakutsetest.